Jah, ma lihtsalt jätsin selle välja ütlemata, et saabub hetk kus kõik "hoiustajad" vaatavad üksteisele lollide nägudega otsa firma üldkoosolekul. :) <br />
Jah, ma lihtsalt jätsin selle välja ütlemata, et saabub hetk kus kõik "hoiustajad" vaatavad üksteisele lollide nägudega otsa firma üldkoosolekul. :) <br />
Mulle on alati nalja teinud kui rääkitakse kuidas hoiu-laenuühistud on head aga pangad pahad, sest pangad teenivad kasumit. Õnneks ei ole meil see liikumine saavutanud selliseid mastaape nagu kuulsa USA ''savings and loans'' disasteri aegu.
Ahjaa, sõna "üldkoosolek" peaks ka jutumärkides olema. <br />
"Tavaliselt selliseid paljutõotavaid aga sisuta termineid nagu "rahaloomeasutus" kasutatakse igasuguste silmamoondajate ja hookus-pookuse tegelaste poolt."<br /><br />Tavaliselt eksisteerib kari idioote, kes räägivad sellest, mis neile vanaema õpetas lapsepõlves. Mõistet rahaloomeasutus kasuytab Eesti Pank näiteks. Kuidagi siibrisse hakkab viskama see, kui enda lollusega kiideldakse avalikult, nagu alaarenenute koolis kuskil. <br /> <br />http://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report.jsp?reference=1003&className=EPSTAT&lang=et<br />Rahaloomeasutus tähendab lihtsustatult seda, et see asutus loob raha.<br /><br /><br /><br />
Krediidiasutuse bilansi täiendava aruandluse kehtestamine <br /><br />Vastu võetud Eesti Panga presidendi 13. juuli 2007. a määrusega nr 9 (RTL 2007, 61, 1105), jõustunud 1.01.2008<br /><br />§ 11. Kasutatud mõisted<br />(13) Rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused (RFA) on keskpangad, krediidiasutused ja muud rahaloomeasutused. Muud rahaloomeasutused on need finantseerimisasutused, mille tegevusalaks on hoiuste ja/või hoiustele sarnaste instrumentide kaasamine mitte-RFA-delt ning oma arvel laenude väljastamine ja/või investeerimine lühiajalistesse võlainstrumentidesse (järelejäänud tähtajaga kuni 1 aasta) ja/või hoiustesse. Muudeks rahaloomeasutusteks loetakse näiteks hoiu-laenuühistud ja need rahaturufondid, mis vastavad eelkirjeldatud tingimustele.
kui nad 15 prossuga laenavad, siis nad peavad seda raha kirvema protsendiga edasi laenama, aga kellele?
Eks ta püramiidiskeemi sarnane moodustis ole. Laenad 15% raha sisse, SMS laenudega xx% välja (küll võtjaid leidub, eks kanditakse tankistidega ka raha välja). Laenuportfell muudkui paisub, samamoodi kasum paberil, aga eks ta ainult paberile jääbki. Reaalset rahavoogu sealt tagasi ei tule. Hetkel refinantseeritakse sellega tõenäoliselt teisi laene ja kahjumeid, aga jõudu. Pärast on nagu Kreisiraadios, mälestused on ilusad, aga raha ei ole......
Privador, nad pakuvad SMS laenu.
Ma ei ole kunagi lõpuni aru saanud, miks siinsete foorumlaste seas valitseb sedavõrd suur skepsis hoiu-laenuühistute tegevuse ja ühistupanganduse suhtes. Enamikes Lääne-Euroopa suurriikides (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia jt) on ju ühistupankadel arvestatav turuosa, jäädes keskmiselt suurusjärku 30-40%. Eestis on see näitaja ümmargune null.<br/>Mõistan, et kahjuks on Eestis teatud hoiu-laenuühistute tegevust võimalik seostada kahtlaste skeemidega, mida võib kaugelt tuvastada ainuüksi juhatuse liikmete ärivõrgustikku uurides. Mis teha, jama lugu! Ent ometi ei saa ju eitada, et tegelikult on enamikel väiksematel HLÜ-del selge kogukondlik eesmärk täiesti olemas.<br/>Teema algtaja poolt esiletõstetud Tartu Hoiu-laenuühistuga olen isegi kokku puutunud ning pole küll mingeid negatiivseid kogemusi olnud. Mul oleks hea meel, kui nad perspektiivis ka saavutavad oma strateegilise eesmärgi luua ühistupank. Ilmselt lähiaastatel ka viie miljoni euro suurune osakapital täitub (2015. aasta lõpus oli juba ligi kolm miljonit).
Räägi sellest HLÜ de kogukondlikust eesmärgist lähemalt?
<blockquote><b>pahurik</b><br />Räägi sellest HLÜ de kogukondlikust eesmärgist lähemalt? </blockquote><br/>Ma pole mingi valdkonna asjatundja, aga puhtteoreetiliselt võiks eeldada küll, et konkreetses piirkonnas/valdkonnas tegutsevad isikud-äriühingud, kellel on ühised huvid, saavutaksid rahaliste ressursside ühendamisel mingi sünergia ikka. Seda muidugi eeldusel, et kogu juhtimine on läbipaistev ja toimib kindlatel põhimõtetel.<br/>Samamoodi arvan, et Eestis võiks mõni ühistupank edukalt tegutseda küll. Hoiu-laenuühistu liikmeskonna ja nende vajaduste kasvades oleks see loogiline samm. Samas jagan üldlevinud seisukohta, et see tänavu asutatud "Eesti Ühistupank" päris loomulik moodustis ei ole, kuivõrd põhiosanikuks on hoopiski Tallinna linn (olles sisse maksnud pea kogu nõutava osakapitali), ja see just usaldust ei suurenda. See on lihtsalt ühistupanganduse põhimõtetega vastuolus.
Äriühingud tegelevad ikka enda põhitegevusega. See ühistuline värk ei ole meile omane, lisaks oli see võibolla vajalik enne infoajastut ja moodsat pangadust, kus laenu andmiseks ei ole vaja, et keegi enne panka hoiustaks. Sisuliselt on need sinu HLÜ tavalised laenukontorid, kes kirve hinnaga osanike raha välja laenavad ja formaalselt omanikele. Mingist kogukondlikust eesmärgist jne pole küll lõhnagi.
HLÜ-del võis tõesti mingi mõte olla kunagi ammu, kui info liikus aeglaselt ja raha kokku kogumine võis koledasti aega võtta. Sestap oli hea, kui oli olemas "ühine kassa". Tänapäeval on olemas ühisrahastusplatvormid, mis laenutaotluse ära klassifitseerivad ja raha kokku koguvad mõnest tunnist kuni nädalani (sõltub taotluse keerukusest ja soovitavast summast). Sellises olukorras pole HLÜ-l mitte mingit eelist, küll aga hulk miinuseid.
Ma olen siin ka silmad punnis vaadanud, kuidas ühisrahastusega nt kinnisvaras 100-700K€ ka tagatiseta ja 11% intressiga paari tunniga kokku aetakse, HLÜ on tõepoolest faximasin arvutiajastul.
Facebookis reklaamivad Energiahoius Plussi. Aga ühelegi küsimusele nad konkreetsete numbritega ei vasta. Ja kõik küsimused kustutavad kiirelt.<br/><br/>Kas kellelgi on infot, mis oleks minimaalne hind, millega neil elektrit võrku müüa tasub?<br/>Kui palju maksavad salvestusseadmed? Milline on salvestusseadmete salvestusvõimsus? Mitu kW suudetakse tunnis toota ja mitu kW max võrku müüa?<br/><br/>Park on neil juba varem püsti. Mingi aasta ka tootis täitsa ilusti. Kust varasemaid numbreid näeb?<br/>
Kui nad kustutavad küsimusi ja neile vastuseid ei anna siis ma ei jääks ukse taha kraapima... On teisigi võimalusi oma kapitali kasvatada.
<blockquote><b>"svennu21"</b><br />Kui nad kustutavad küsimusi ja neile vastuseid ei anna siis ma ei jääks ukse taha kraapima... On teisigi võimalusi oma kapitali kasvatada. </blockquote><br/><br/>Seda kindlasti.<br/>Aga tahtsin, et sellest olukorrast/suhtumisest ka reaalne märk maha jääks.
Ei maksa arvata, et mõni pankur või hoiu-laenuühistu tegelane nüüd päris puutumatu on!<br/>Ants Päär aitab hädast välja :)<br/><a target="_blank" href="https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/kas-eesti-suurimad-pangad-kasutavad-volakuttide-teenuseid/">https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/kas-eesti-suurimad-pangad-kasutavad-volakuttide-teenuseid/</a>
Ehk oleks ühiskondliku hüvangu nimel aeg välja anda infovoldik kohaliku ärikultuuri kohta :) Stiilis 'Milliseid seeni ei tohi metsast korjata' ja seal oleks siis kärbseseentena kirjas 'vähemusosalus Eesti startupis', 'raha hoidmine HLÜs', 'rahvaaktsiad' jt. mittesöödavad instrumendid.
<blockquote><b>"Lord Bogdanoff"</b><br />Ehk oleks ühiskondliku hüvangu nimel aeg välja anda infovoldik kohaliku ärikultuuri kohta :) Stiilis 'Milliseid seeni ei tohi metsast korjata' ja seal oleks siis kärbseseentena kirjas 'vähemusosalus Eesti startupis', 'raha hoidmine HLÜs', 'rahvaaktsiad' jt. mittesöödavad instrumendid.</blockquote><br/><br/>4) Professionaalselt juhitud pensionifondid
Fantastiline Eesti. Kuskil oli täna veel artikkel, et investor töötab viiel ametikohal. <br/>
Samal ajal kui Tartu Hoiu-laenuühistu "Plaan B / План B" nime all, koos endiste ja praeguste Bместе tegelaste, KAPO aastaraamatutes figureerivate püsinägude, muudest erakondadest kremlimeelsuse pärast välja visatud liikmete ja muu ühiskonna põhjakihiga poliitikasse üritab ronida, on seal rahade kätte saamine muutnud järjest võimatumaks.
Kõik kohad on krdi aferiste täis. Mitte ühtegi laenuühistut ei tohiks usaldada.
See pole laenuühistu, vaid sisuliselt tuuleparki pidav, kulda investeeriv, kinnisvara arendav jne aktsiaselts, kus liikmed omavad eelisaktsiaid. Ainult et aktsiate tagasiost on võimalik vaid siis, kui kontol parajasti raha jätkub ning halvematel päevadel ei pruugi ka nö eelisdividendi saada.
Selle juhi sõnavõtte lugedes olen juba mitu aastat imestanud, et see äri püsti püsib.
Tartu Hoiu-laenuühistu jõudis täna ERR "Aktuaalsesse Kaamerasse" teemal, kus inimesed ei saa oma raha sealt ühistust kätte ja ainult ajakirjandusse minnes kantakse raha üle. Nüüd võib suhteliselt kindlalt arvata, et see uudis teles on sellele hoiu-laenuühistule surmahoop. Huvitav tõesti, kuidas see käitis senini püsti seisis, loodud 2006a, selle aasta paiku vist nagu tekkis selliseid teisi aferistideks osutunud firmasid terve kuhi äkitselt.
Uudis teksti kujul ka: https://www.err.ee/1609856418/tartu-hoiulaenuuhistu-klientidel-on-tulnud-pingutada-raha-tagasisaamiseks
Seega varsti võib ka selle foorumiteema siin lõpetatuks lugeda ja arhiivi panna. :slight_smile:
Rubriigist nsr Ju siis asutajatel ja juhtidel, kes end ainuomanikeks peavad - kuigi tegemist on ometi ühistuga - on nüüdseks süsteemist kriitiline mass kapitali skeemitamistega välja tõmmatud. Olukorras, kus enam uut rahhi peale ei tule, läheb keeruliseks. Ärgem unustagem, et reklaami tegi aastaid üritusele hiljuti kinnipandud raadiojaam ja isegi peale seda, kui raadio tegevjuhi ja ühistu tegevjuhi suhted olid pingestunud eraeluliste lahkarvamiste tõttu. Ei saa antud juhul mööda vaadata ka ühistujuhi lembusest erinevate põhimõtteliste kohtuasjade avamise suhtes, mis on suht kallis lõbu tänapäevalgi. Pakun, et üks ühistu niiditõmbajatest oli siis nii raadiojaama, kui ka ühistu võimalik poolvarjatud (suur)omanik, kelle nime ei tahaks siinkohal eraldi mainida, sest enamus aimab niigi, kellest jutt käib :crazy_face: Võib ju juhtuda, et asjaomased organid harutavad selle sasipuntra tagantjärele lahti, kuigi kahju muidugi, et maksumaksja arvelt. Ilmselgelt on vastavad ametnikud juba ammu mõnd suurt näidisprotsessi igatsenud, iseasi kas hetkel tavalisest spinnimisest, mida juba aastaid käitatud, kaugemale minnakse või praetakse lihtsalt kala, kuniks.. Eks vastaspool tea samuti, milliste reeglite järgi see mäng käib.
mercury13/11/25 06:12maksumaksja arvelt
Kas seal on ka maksumaksja raha sees?
kasutaja 314
Kindlasti on osad ühistu liikmed riigilt toetusi saanud, tuuleparki vist enam pole, nii et sealt enam toetusi ei tule, aga selle keerulise lausega oli mõeldud, et sasipundart lahti harutama hakatakse maksumaksja raha eest, sest seda teevad riiklikud organid, kes antud üritusele juba aegade algusest hambaid ihunud on.
mercury15/11/25 09:47... oli mõeldud, et sasipundart lahti harutama hakatakse maksumaksja raha eest, ...
Eks see on sarnane olukord, kus maksumaksja maksab püramiidskeemi mahukaks kujuneva uurimise ja kohtupidamise eest, nagu ka maksumaksja maksab selle eest kui üks peast blond suunamudija annab teise sarnase peast blondi suunamudija iga natukese aja tagant kohtusse. Kuigi mõlemad juhtumid võiksid ju olemata olla?
kasutaja31415/11/25 08:52mercury13/11/25 06:12maksumaksja arvelt
Kas seal on ka maksumaksja raha sees?
Notmaivõi. Loomulikult maksumaksja, kelle raha eest siis veel? Siililegi selge ju, et alati on ühiskonnas osa pätte, kui suur osa oleneb kõik kõigist. Kes siis veel selle loo kinni plekib kui mitte maksumaksja, kes ise on loonud organid, kes pätid liistule võtab. Mercury palun täpsusta kui on olemas mingi muu organ, kes pätte peenestab ja seda teeb, nomaitea nt Billi poisi heategevusfondiga?
Sellest oleks ikka erakordselt kahju ja ma väga loodan, et see nii ei lähe. Olen Tartu HLÜ liige juba nii kaua, et ei mäletagi ja ma pole üldse õnnelik, kui see korraga lihtsalt kinni pannakse. Loodetavasti siiski jäävad need tegevused, mis pole olnud kriminaalsed või karjuvalt poliitilised, siiski alles. Aga noh, unistada võib ju.
To: Velikij Selle HLÜ juht on Andro Roos. See isikunimi on ammu-ammu kurikuulus ja viimasel ajal eriti kurikuulus.
Kuidas saab olla sellise finantsasutuse (liht?)liige kui finantsasutuse juht tegeleb kremlimeelse poliitikaga? Või üldse poliitikaga? Miks finantsasutus pole juhti välja vahetanud? Te olete seal ju ühistuliikmed, kas see pole ühistus kõne alla tulnud? Igalühel võrdne hääl teil seal.
Tavaliselt finantsasutuste juhtkonnad hoiavad poliitikast eemale, nagu seda teevad näiteks ka politseijõudude ja kaitsejõudude töötajad.
Näiteks kasvõi see jaburdus: https://www.facebook.com/events/1547292902954764/ Sundüürnikud aastal 2025? Kas tõesti?
Täna tuli uudis saneerimisest. Ühesõnaga Tartu Hoiu-laenuühistu on pankrotikursil. Saab varsti huvitav näha, kui suure osa inimesed sealt oma raha kätte saavad, kui pankrott välja kuulutatakse. Või on saneerimisel mingi võimalus õnnestuda?
https://www.err.ee/1609929272/tartu-hoiu-laenuuhistu-esitas-kohtule-saneerimisavalduse
Kas selles laenuühistus on toimunud kõigi ühistuliikmete üldkoosolekut viimastel kuudel ja kui toimus, siis oleks huvitav teada, mida seal räägiti ja otsustati? Oleks märgiline näide teistele sarnastele ettevõtmistele. Kas asja võib kokkuvõtvalt kokku võtta nii, et kui laenuühistul kaob kontroll ühistu lihtliikmete käest ära, paari juhi kätte, siis on fataalne lõpp kindel?
Eesti lombakas seadusandlus, mis puudutab HLÜ-sid, on puudulik ja nüüd on küsimus, et kas see tehti meelega selliseks, et mõnede tüüpide ärihuvidele (loe: vargushuvidele) vastata või on see juhtunud lihtsalt seadusandja rumalusest.
Andro Roos tõenäoliselt ei näita oma nägu lähimatel aastatel enam Eestis, kui teda just käeraudades siia ei tooda.
Kas poliitilise algatusega "Plaan B" on nüüd kõik? Keegi kesik Urbo Vaarmann punnitab ehk veel midagi Narva linnas. Tõenäoliselt on kõik, sest rahad on ju kinni.
Kas neil juhatuses ei olnud kokku lepitud et võta aga pane tagasi?
Tartu hoiu-laenuühistu korraldas mingisuguse petliku "üldkoosoleku", mis valis tõenäolise pettuse teel ühistule uue "nõukogu", mille liikmete hulgas on tagasi Andro Roos. Ehk siis situatsiooni näol on tegu koomilisus kuubis -ga. Andro Roosi ennast üritusel kohal ei olnud. Artikkel ei ole paywalli taga: https://www.err.ee/1610011405/tartu-hoiu-laenuuhistu-valis-uude-noukokku-tagasi-endise-juhi
Huvitav, kuidas kunagi varem olemasolevad ühistu liikmed selle läbi lasid, et võtsid ühistu liikmeteks juurde sadu riiulifirmasid? Kuidas see võimalik oli? See kõik oleks pidanud juba tol ajal panema helisema hädakella: "põgene vaba laps, võta kaasa kõik rahad, mis veel võimalik välja võtta on!"
Tartu hoiu-laenuühistu on pankrotis. Pidavat olema püramiidskeem.
Palju õnne kõigile neile, kes ei võtnud oma raha sealt Tartu omast välja juba siis kui teised analoogsed käitised varem pekki läksid.
Bilanss oli pahna täis ilmselt ja vara polnudki.
Peterson tuvastas ühistus vara 16,8 miljonit euro jagu, ühistu arvates on seda aga 51,9 miljonit eurot. Peterson selgitas, et käärid tekivad varade allahindlusest. Ta hindas ligi 40 miljoni euro suurused laenunõuded umbes 14 miljonile, 8,2 miljoni euro väärtuses tütarühingute osalused 1 miljonile ning 2,2 miljoni euro suuruse muu käibevara umbes 300 000 eurole.
Miks see pankrot juba 4a tagasi ei juhtunud?

kasutaja31418/06 08:50Miks see pankrot juba 4a tagasi ei juhtunud?
Sest pankrotihaldur hakkas seal toimetama alles selle aasta märtsi keskelt. See on nagu Alzheimeri tõbi -- haige aju seisukorraga saab tutvuda alles pärast haigust põdeva isiku surma.
Algas ju kõik alles sellega, et mingid inimesed tabasid järsku, et neile ei anta sealt käitisest raha tagasi. Varem, ju siis, oli neid, kes sinna raha sisse viisid, palju rohkem, kui neid, kes sealt raha välja viisid.
Uskuge ka edaspidi igasuguseid alternatiivseid majanduslikku-, elu- ja poliitilisi vaateid levitavaid indiviide, nagu seda on "Plaan B" maskott Andro Roos ning veel paljusid seal käitise juhatuses ning nõukogus figureerinud isikuid. Huumorit on pakutud sealtpoolt juba aastakümneid, ometi ei ole see püstitanud paljudes inimestes punaseid lippe, kes oma isikliku raha sinna alla matsid.
Raadiost käis läbi, et heal juhul võib sealt pankrotipesast ainult kolmandiku rahast tagasi saada. Kui sedagi.
Halb lugu selles mõttes , et see seltskond tegeles aastakümneid. Nõme raadio. Ta ei saanud tegutseda ilma katuseta.
Kas Rahmin tegi neile katust?
Jälle üks õppetund inimestele. Probleem ainult selles, kui palju neid õppetunde vaja on? Mulle tundub, et need õppetunnid ei lõpe kunagi ja inimesed annavad ikka oma raha rahulikult ära. Eks sinna peamiselt need oma raha panid, kes ei usalda riiki ega pankasid, kuid usuvad igasugu alternatiivseid gurusud.
Nõmme raadio lõpust on päris kahju. Hea naljaraadio oli.
Aga imestan kuidas ühel šarlatanil ikka päris hästi läheb - ma mõtlen seda pendlikeerutajat ja hommikuti onaneerijat. Endist OK esimeest.
Nõmme Raadio probleem ei olnud laenuühistu-püramiidis, vaid selles, et Isand Kiir lihtsalt jäi kahjuks väga haigeks ning ei suutnud enam raadios esineda ja seda majandada. Kedagi teist ju polnud, kes seda raadiot oleks vedanud. Raadio omanik ja rahastaja olevat olnud Harry Raudvere. Sellist raadiot pole eriti kallis ülal pidada. Raudvere tegeleb veel tuuleäriga.
ttrust Nõmme raadio on võtnud lihtsalt veidi tänapäevasema vormi ja tegutseb endiselt. Isegi tegijaid on mõni alles jäänud. Gräzini saated proovib ikka ära kuulata, kuuleb teinekord suht omapäraseid asju seal. On ka loomulikult palju tühja teooriat. Ülejäänu tegijad on jah pigem veidi teisele maitsele orienteeritult toimetamas ja ei kõneta.
Mingi tüli oli neil ka Roosiga, aga see vist isiklike suhete pinnalt. Seda näitas see, et kui sagedus veel alles oli ja suuremad kohtulahingud käimas, lasti thlü saateid kordusena endiselt edasi ja ka raha kutsuti kontooradesse tooma.
Kuskilt on veel kõrva jäänud, et mingil ajal ostis hr.Lepa kupatuse habemikult välja. Või siis lihtsalt sai selle majapidamise, millega niikuinii iseseisvalt toimetas, haldamiseks. Juba ammust ajast jookseb kodulehel rahalunimisbänner ja järelikult on aktsioon niipalju elujõuline olnud, et asi edasi toimetada saab.
Erial, Planet42, Tartu HLÜ - need õppetunnid ei lõpe mitte kunagi.
Väga vähesed inimesed mõtlevad võtmes “kuidas see ettevõte saab raha minu laenu või hoiuse tagasimaksmiseks ning intresside maksmiseks?”
Kes nii mõtlevad, neist omakorda väike osa suudab aru saada, et võlgu võtja maksevõimet tuleb teadlikult hinnata ja tema käekäigul silm peal hoida.
Kes nii ka mõtlevad, neist vähesed on selleks võimelised.
Kes oskavad ja nii ka teevad, need aegajalt ikka eksivad.
Huvitav, kas selles Tartu Hoiu-laenuühistus oli samuti kombeks, et kui inimene astus selle ühistu liikmeks, siis allkirjastas ta dokumendi, kus ta loobub igasugustest õigustest seal ühistus asjade käigule kaasa rääkida ning hääletada? Nagu see varasemate teiste taoliste mahhinatsioonide ja naha üle kõrvade tõmbamiste puhul tavaks on olnud.
Mälestusi 90'-ndatest. Kui Klimovi kunstifond õhtale läks, siis kutsuti vist kõik kliendid, kes kasumiga olid mingil põhjusel (noh, puhas õnn ja suur konservatiivsus) suutnud väljuda, uurija juurde. Püüti selgitada, et kas ei olnud mingit nö siseinfot. Eesmärk ka see, et nõuda neid rahasid pankrotipessa tagasi. Huvitav, kas selliseid meetodeid tänapäeval ka harrastatakse? Et pankrotihaldur esitab kõigile, kes THLÜ-st on kunagi raha välja võtnud, sissenõude :grin: Et kõik, kes kunagi on kliendid olnud, kataksid kaotusi sotsialistlikult võrdselt.