Kuna jäi meelde siinne poleemika teemal, kuidas isegi mõnesja eurone order võib vabalt 10+ osas täituda, siis otsustasin oma tänast kogemust ka juba jagada. Et polnud sadat eurotki vaja..<br/><br/>Aga lugu ise siis järgmine, et nähes BHF osakut taas alla 0.7 vajumas, otsustasin ka mõned "õnged" sisse panna. Millest siis ka esimene, 100tk@0.698 hinnaga, sordi alla läks. Aga pärast hakkasin vaatama, et huvitav, miks mu algne 69,80€ ostusoov oli realiseerunud 69.83 hinnaga!?<br/>Ja selgus siis mis:<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/8/f/8f2f4722f5e44fa25ab6d905979b4286b601e6f5.jpeg"/><br/><br/>...ühesõnaga, keegi "sendiümardaja" loopis mulle neid 16tk ühekaupa sisse, ennem kui tüdis, või osakud otsa said, või kurat teab mis! Kuni lõpuks tuli keegi normaalne ja ulatas ülejäänud 84 ikka ühes kimbus...aga nii siis ka mu ostusumma kujunes, et 16x0.7(ehk 0.698 ümardus?!) +84×0.698= 11.2+ 58.632= 69.832 ≈ 69.83<br/><br/>Tühja muidugi nüüd see 3 senti, kui raha...pigem veidi nörritab, et ise ikkagi keskmist hinda üritan pisut jälgida oma kraamil, aga samas nagu 5 kohta peale koma ka ei viitsi arvutada/ordereid sisestada...aga siis ikka tuleb mingi till ja suudab korraliku irratsionaali tekitada :D<br/><br/>Pangale muidugi on kahju suurem- Sanderi hinnanäite järgi siis läks see ühekaupa tegevus 16x0.3€ maksma...ja keegi võitis mõned sendid! Huvitav, et selline jama veel üldse keelatud pole? Kuid jah, siia teemasse siis täienduseks, et täiesti reaalselt leidub tüüpe ,kes sendiaktsiate ühekaupa liigutamisest rõõmu tunnevad...ja sada tehingut oleks võinud seekord ka 69,99€est saada, kui "müüjal" miski vahele poleks tulnud! ;)
Kõige lihtsam lahendus oleks need kolmandad-neljandad komakohad ära kaotada, jääks ühekaupa ümardamiselt teenimise tehingud kohe ära.
Mis seis nende teenustasudega on siis, kust ma näen, kui palju mul jäänud on tasuta sel kuul?
Ma ei tea, kas personaalne pakkumine või mis, aga mulle näidatakse sellist teadet . . .<br/><br/>Alates 01.12.2022 on Balti börsidel kuu 101. tehingust teenustasu 0,2% tehingu mahust.<br/>
<blockquote><b>"Sander Pikkel"</b><br />Ma arvan, et leiame siin detsembriks lahenduse kuidas enne orderi edastamist kuvada, kas 100 tehingut on juba tehtud või ei.</blockquote><br/><br/>Kas on juba lahendus olemas?
Sander<br/>Panin tähele, et mulle kuvatakse juba teadet:<br/>Iga Sinu järgmine tehing Balti turul on teenustasuga 0,2% tehingu mahust.<br/>kuigi tehingute arv on alles alla 50 - milles asi?<br/>
<blockquote><b>"urmas13"</b><br />Ma ei tea, kas personaalne pakkumine või mis, aga mulle näidatakse sellist teadet . . .<br/><br/>Alates 01.12.2022 on Balti börsidel kuu 101. tehingust teenustasu 0,2% tehingu mahust.<br/></blockquote><blockquote><b>"urmas13"</b><br />Sander<br/>Panin tähele, et mulle kuvatakse juba teadet:<br/>Iga Sinu järgmine tehing Balti turul on teenustasuga 0,2% tehingu mahust.<br/>kuigi tehingute arv on alles alla 50 - milles asi?<br/></blockquote><br/>Kuhu täpsemalt Sul need teated ilmuvad?
<blockquote><b>"meelis07"</b><br /><blockquote><b>"urmas13"</b><br/>Ma ei tea, kas personaalne pakkumine või mis, aga mulle näidatakse sellist teadet . . .<br/><br/>Alates 01.12.2022 on Balti börsidel kuu 101. tehingust teenustasu 0,2% tehingu mahust.<br/></blockquote><blockquote><b>"urmas13"</b><br/>Sander<br/>Panin tähele, et mulle kuvatakse juba teadet:<br/>Iga Sinu järgmine tehing Balti turul on teenustasuga 0,2% tehingu mahust.<br/>kuigi tehingute arv on alles alla 50 - milles asi?<br/></blockquote><br/>Kuhu täpsemalt Sul need teated ilmuvad?</blockquote><br/><br/>Siis, kui lähed uut orderit ülesse panema tuleb (millegipärast 2x) roosa (vist minu monitori viga) tekstiga teade . . .<br/>
<blockquote><b>"urmas13"</b><br /><blockquote><b>"Sander Pikkel"</b><br/>Ma arvan, et leiame siin detsembriks lahenduse kuidas enne orderi edastamist kuvada, kas 100 tehingut on juba tehtud või ei.</blockquote><br/><br/>Kas on juba lahendus olemas?</blockquote><br/><br/>Head uut aastat, sama küsimus kestab endiselt.
<blockquote><b>"Risto"</b><br /><blockquote><b>"urmas13"</b><br/><blockquote><b>"Sander Pikkel"</b><br/>Ma arvan, et leiame siin detsembriks lahenduse kuidas enne orderi edastamist kuvada, kas 100 tehingut on juba tehtud või ei.</blockquote><br/><br/>Kas on juba lahendus olemas?</blockquote><br/><br/>Head uut aastat, sama küsimus kestab endiselt.</blockquote><br/>Neile kel 100 tehingut on juba tehtud kuvatakse vastavat hoiatust enne orderi edastamist. Hetkel tehakse seda manuaalselt, seega ei tule ta kohe 101. tehinguga vaid kuni nädalase viitega.
Mina hoiatust ei saanud. Kuu vahetuses oli lihtsalt kontolt maha võetud teenustasu.
Aastal 2023 võiks nutikam lahendus olla.<br/>Millal saab kodulehel ning äpis näha täpselt mitu tasuta orderit jäänud on?
Eelmise kuu eest on Tallinna Börsi tehingute teenustasu maha läind. Tehinguid on kokku lugedes alla saja, ma ei tea, kas T+2 tõttu tulevad mingid erinevused sisse. Ühtegi hoiatust eelnevalt ei tulnud. Tagantjärgi on lihtsalt summa maha võetud, tehingute all on teenustasud ikka null.<br/>Luban endale siinkohal, enne kui viha lahtub, et likvideerin LHV võimenduslaenu positsioonid ja jätan senimakstud ca 10 000€ intressi aastas LHV-le edaspidi maksmata.
Kahjuks pean sama kinnitama - ühtegi hoiatust ei tulnud ja tehinguid lugesin ülalpooltoodud raportiga, aga teenustasu läks ka mul maha . . .<br/>Esialgu veel võimendust maha ei keera, aga meele teeb mõrudaks küll . . .<br/>
Ühes osas nõustun. Kui 100 tehingut saab täis, siis võiks juba tehingu toimumise ajal teenustasusid näidata. Ise laveerisin jaanuaris nii, et oma peaga tegin ca 90 tehingut, kuid lõpuks võeti siiski teenustasu. Kui ostad aktsiaid ning üks ost tuleb mitmelt erinevalt müüjalt, siis ilmselt loeb need mitmeks tehinguks. Ma muud seletust enda jaoks ei suutnud välja mõelda.
Pool aastat hiljem ning kõik küsimused ja mured endiselt lahenduseta? Pole prioriteet LHV-le?
Ma ise tegin Lightyeari konto ja ostsin väikse summa eest üht ETF-i. See ost oli suisa tasuta. Ilmselt hakkan edaspidi üha enam eelistama Lightyeari LHV Kasvukontole, sest viimasel on üheprotsedine ostutasu. Samas on see Lightyear muidugi uus asi ja mine tea, mis sest saab. Mh võib nt EL mingid regulatsioonid (piirangud) peale panna, kui Lightyear (ja selle analoogid) maru populaarseks muutuma hakkavad...
<blockquote><b>"Wandendulles"</b><br />Ma ise tegin Lightyeari konto ja ostsin väikse summa eest üht ETF-i. See ost oli suisa tasuta. Ilmselt hakkan edaspidi üha enam eelistama Lightyeari LHV Kasvukontole, sest viimasel on üheprotsedine ostutasu. Samas on see Lightyear muidugi uus asi ja mine tea, mis sest saab. Mh võib nt EL mingid regulatsioonid (piirangud) peale panna, kui Lightyear (ja selle analoogid) maru populaarseks muutuma hakkavad...</blockquote><br/><br/>Viskasin korra kiire pilgu pääle. Mis "elukas" see õieti on? Saab USA ETF ja SIPC 500K kaitse USA varadele ja aktsiad on kliendi nimel ja puha. Ei no, paradiis!!! Või liiga hea, et tõsi olla?
Ma lõpetasin ka Kasvukontosse raha lisamise ja kolisin LYsse üle. Kui kasvukonto turule tuli, siis oli väga hea toode, aga hetkel on hinnastamine tugevalt ajale jalgu jäänud.
Kas Lightyeari konto said registreerida eraisiku investeerimiskontoks või investeerid läbi ettevõtte? Iseenesest on päris huvitav toode turule tekkinud.
<blockquote><b>"w1bu"</b><br />Kas Lightyeari konto said registreerida eraisiku investeerimiskontoks või investeerid läbi ettevõtte? Iseenesest on päris huvitav toode turule tekkinud.</blockquote><br/><br/>Mina kasutan Lightyeari eraisikuna. Ma ei tea, kas äriühing seal üldse saakski konto teha. Investeerimiskontoks Lightyeari kontot praegu riigi silmis lugeda ei saa, aga kusagil podcastis öeldi, et see võib lähiajal muutuda.
Martin Lightyearist siin! Tore näha, et nii mitu teist on juba leidnud tee meie platvormile. Loodetavasti oskan mõnele siin tekkinud küsimusele vastatata.<br/><br/>Tehingutasudest: ETFid on meil tõesti tasuta ning üksikaktsiate puhul kehtib 1€ ja £ Euroopa ja UK instrumentidele ning 0.1% /max $1) USA omadele. Valuutavahetus on 0.35% kui on soovi/vajadust selleks. Näiteks suuremad ETF-id on saadaval ka kohalikus valuutas. Sellele lisaks maksame intressi investeerimata rahalt kolmes valuutas, ilma raha kindlaks perioodiks lukustamata ja olenemata summast kontol — hetkel 4.25% USD ja GBP ning 2.75% EUR pealt.<br/><br/>Lisaks on ettevõtte kontod on avatud nii ühe kui mitme omanikuga OÜdele ja konto loomine võtab vaid paar klikki!<br/><br/>Investeerimsikonto pakkumist eraisikutele piirab kahjuks Eesti seadus, mis ei luba investeerimisühingutel seda teha. Ainult pankadel on see võimalus. Aga oleme osapooltega pikalt kontaktis olnud ja seadusemuudatus on loodetavasti lähitulevikus kohal! Intressi puhul hoiame aga eraisikutel ise kinni tulumaksu ja edastame selle EMTAle.
<blockquote><b>"martin"</b><br/>Martin Lightyearist siin! Tore näha, et nii mitu teist on juba leidnud tee meie platvormile. Loodetavasti oskan mõnele siin tekkinud küsimusele vastatata.<br/><br/>Tehingutasudest: ETFid on meil tõesti tasuta ning üksikaktsiate puhul kehtib 1€ ja £ Euroopa ja UK instrumentidele ning 0.1% /max $1) USA omadele. Valuutavahetus on 0.35% kui on soovi/vajadust selleks. Näiteks suuremad ETF-id on saadaval ka kohalikus valuutas. Sellele lisaks maksame intressi investeerimata rahalt kolmes valuutas, ilma raha kindlaks perioodiks lukustamata ja olenemata summast kontol — hetkel 4.25% USD ja GBP ning 2.75% EUR pealt.<br/><br/>Lisaks on ettevõtte kontod on avatud nii ühe kui mitme omanikuga OÜdele ja konto loomine võtab vaid paar klikki!<br/><br/>Investeerimsikonto pakkumist eraisikutele piirab kahjuks Eesti seadus, mis ei luba investeerimisühingutel seda teha. Ainult pankadel on see võimalus. Aga oleme osapooltega pikalt kontaktis olnud ja seadusemuudatus on loodetavasti lähitulevikus kohal! Intressi puhul hoiame aga eraisikutel ise kinni tulumaksu ja edastame selle EMTAle. </blockquote><br/><br/>Eepiline müügitöö (olen ka ise mõnda aega müüdud olnud)<br/>Mis sa arvad miks pangad ise nende teenuste ja hinnakirjadega konkureerida ei suuda, kas on mingid süsteemsed erinevused, turvavõrgud millel ongi rohkem kulusid? <br/>Või nad lihtsalt ei peagi sest suur mass investoreid ei julge pangast väljapool oma raha hoida, ükskõik mis hinna eest?
Mina olen Martin, üks Lightyeari asutajatest. Võin meie varade kaitse protsesse natuke rohkem selgitada. Kõige olulisem on silmas pidada, et klientide varad - nii kontol olev raha kui väärtpaberid - kuuluvad neile endale, mitte Lightyearile. Varade lahususe tagamiseks hoiame me kasutajate varad alati enda omadest lahus. See on seadusest tulenev nõue ning Finantsinspektsioon teostab selles valdkonnas meie (ning teiste investeerimisühingute) üle pidevat järelevalvet. Klientide raha ega väärtpabereid ei kasuta Lightyear kunagi oma vajaduste katmiseks, mis tähendab, et erinevalt pankadest, ei laena me klientide raha kolmandatele isikutele. Võimaliku pankroti olukorras tähendab see, et klientide väärtpaberid ja raha on jäänud puutumata ning kliendil on võimalik need täies mahus kätte saada. Ehk, Lightyeari kohustused sinu varade kaitsmisel ei piirdu mistahes maksimum summaga.<br/><br/>Tagatisfond (https://www.tf.ee/) on Tagatisfondi seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille eesmärk on suurendada finantssektori usaldusväärsust ja stabiilsust. See on absoluutselt viimane kaitsevõrk, mis tagab klientide varale teatud (täna seadusest tulenevalt kuni €20,000) ulatuses tagatuse siis, kui investeerimisühing või pank on seadust olulisel määral rikkunud ning ei ole sellest tulenevalt ei ole võimalik klientide raha ja väärtpabereid neile tagastada.<br/><br/>Kõik Eesti pangad ja investeerimisühingud on Tagatisfondi liikmed ja maksavad sinna kindlustusosamakseid. Tagatisfondi roll on aga hüvitada klientide vara üksnes kriisiolukorras. Oluline on silmas pidada, et selleks, et vastavasse kriisiolukorda mitte sattuda, tulebki kliendi vara hoidvatel ühingutel järgida erinevaid kohustusi. Nendest olulisim on eeltoodud klientide varade lahususe põhimõte ja selle järjepidev kontroll, ent lisaks ka erinevad kapitalinõuded (tagamaks, et investeerimisühing on elujõuline ja teda ei ähvarda pankrot) ning regulaarne raporteerimine finantsilisest võimekusest Finantsinspektsioonile.<br/>
Väga hea küsimus. Siin on mitmeid vastuseid, sõltuvalt konkreetsest pangast, riigist kus opereeritakse, konkurentsist jne.<br/><br/>Lühidalt — me prioriteet on muuta investeerimine mugavaks ja efektiivseks. Me tegutseme 500x suuremal turul kui Eesti pangad ning ehitame operatsioone, mis oleksid nendega võrreldes 10x odavamad. Me ehitame tehnoloogiat, mis võimaldaks meid liidestada maailma börsidele võimalikult otse, lõigates protsessidest välja vaheetappe mis toovad kliendile lisatasusid. Mida tugevama tehnoloogia me ehitame, seda soodsamad on protsessid meile ja seda rohkem saame me alla viia hinda ka lõppkasutajale.<br/><br/>Natuke detailsemalt:<br/><br/><b>Fookus investeerimisteenustele</b><br/>- Pangad ei keskendu enamasti investeerimismaailma parendamisele. Põhiäri on ikkagi laenud ja hoiused ning investeeringud ei saa liiga palju tähelepanu.<br/>- See tähendab, et investeerimislahendused ei saa piisavalt resurssi, need on järelmõte kuskil panga keskkonna tagumises otsas.<br/>- Investeerimine on aga nii suur ja lai valdkond, et siin on võimalik ehitada väga palju lahendusi ja tooteid, mis aitavad inimestel efektiivsemalt investeerida.<br/><br/><b>Tehnoloogia ja protsesside optimeerimine</b><br/>- Euroopas on investeerimise infrastruktuur väga kehv. Enamus ettevõtted kasutavad maailma börsidele ligipääsemiseks kolmanda osapoole tehnoloogiaid. Siin tekivad väga suured teenustasud — osalt sellepärast, et puudub konkurents ja teisalt, kuna need süsteemid ei ole optimaalsed.<br/>- Lisaks on investeerimismaailmas väga palju protsesse. Kui neid ei lahendata skaleeriva tehnoloogia ehitamise, vaid hoopis inimeste palkamise abil, siis läheb kogu protsess palju kallimaks.<br/><br/><b>Turg ja ärimudel</b><br/>- Pangad on enamasti kohalikud asutused, kohaliku kliendibaasiga. See tähendab, et Eesti pankadel on maksimaalselt turgu ~1 miljoni kliendi jagu. Ungaris on see number ~10m ja Inglismaal ~70m. Me näeme, et mida suuremal turul ettevõtted tegutsevad, seda paremad on ka nende teenused. Siin tuleb sisse skaala, mille järgi toimib 1 miljoni kliendi puhul töötav teenus ka 10 miljoni kliendi puhul, olemata seejuures 10x kallim.<br/>- Teiseks on suurtel turgudel konkurents palju suurem. Lightyear keskendub turule kus on ~500m inimest (kogu Euroopa) ja seetõttu on meil võimalik ehitada optimaalsemaid süsteeme. Lisaks oleme valinud ärimudeli, mis toimib ainult suurel turul. Meie hinnastus on võimalikult madal, et teenindada võimalikult paljusid kliente ning teenida seeläbi kasumit. Seda selle asmel, et teenida, võttes vähestelt klientidelt võimalikult palju raha.<br/>
Tere Martin!<br/>Kas LY-ist on võimalik aktsiaid üle kanda teise maakleri juurde? Teise maakleri juurest LY-i vist nagu saab?<br/>Tänud!
<b>martin</b>, kas ma lihtsalt ei oska või ei olegi võimalik konto väljavõtet alla laadida?<br/>Saan aru, et pragu on ainuke viis LY kasutamiseks telefoni app. Kas on plaanis lisada ka veebileht arvuti kasutajatele?<br/>
<blockquote><b>"Nullpointer"</b><br /><b>martin</b>, kas ma lihtsalt ei oska või ei olegi võimalik konto väljavõtet alla laadida?<br/>Saan aru, et pragu on ainuke viis LY kasutamiseks telefoni app. Kas on plaanis lisada ka veebileht arvuti kasutajatele?<br/></blockquote><br/><br/>Saab küll. Üleval vasakus nurgas on nupp kus saad kasutaja vaatesse. Sealt ilmub välja ka dokumentide vaade ja sealt edasi ka väljavõtted.
Tere<br/><br/>Aktsiaid ja ETFe, mis Lightyearis olemas on, saab meile üle kanda küll. Kui lähed rakenduse ‘Transfer stocks to us’ sektsiooni, siis leiad sealt juba täpsed juhised. Teistpidi on võimalik küll, aga kirjuta meile pigem, kuidas saame sulle veel parema toote ehitada ja teeme hoopis selle ära!<br/><br/>Veeb on meil olemas aadressil -> https://golightyear.com/app . Hetkel saab seda kasutada kui oled mobiilis konto ära teinud. Varsti toome täisfunktsionaalse veebi ka kõigile kättesaadavaks. <br/><br/>Konto väljavõtte kohalt on eelmine kommenteerija "priduur" on juba kena vastuse andnud.
<blockquote><b>"martin"</b><br /><br/>Aktsiaid ja ETFe, mis Lightyearis olemas on, saab meile üle kanda küll. Kui lähed rakenduse ‘Transfer stocks to us’ sektsiooni, siis leiad sealt juba täpsed juhised. Teistpidi on võimalik küll, aga kirjuta meile pigem, kuidas saame sulle veel parema toote ehitada ja teeme hoopis selle ära!<br/></blockquote><br/><br/>Oot, kas ma saan sellest õigesti aru, et.. "Kanna oma aktsiad meile, kui neid tagasi ka tahad, siis räägime sellest eraldi"?
Aktsiaid saab kanda mõlemat pidi. Kahjuks on aktsiate ülekandmise protsess ükskõik mis pidi ja ka ükskõik milliste investeerimisasutuste / pankade vahel väga manuaalne protsess. St igal juhul peavad nii saaja kui ka saatja organisatsioonid seda ülekannet omavahel tegema. <br/><br/>Loodetavasti saame ehitada nii hea toote, et ei pea aktsiaid meie juurest minema kandma. Selleks anna julgelt tagasidet kuidas saaksime toote paremaks teha.
Ehk on kellegil ettevõtte Lightyear konto ja oskab kommenteerida? LY koduleht ei selgita, kas raamatupidajale on võimalik ligipääs kontole tekitada.<br/><br/>Tahaks üle kolida, aga selle funktsionaalsuseta ei sobi kohe üldse.
<blockquote><b>"Jaak"</b><br />Ehk on kellegil ettevõtte Lightyear konto ja oskab kommenteerida? LY koduleht ei selgita, kas raamatupidajale on võimalik ligipääs kontole tekitada.<br/><br/>Tahaks üle kolida, aga selle funktsionaalsuseta ei sobi kohe üldse.</blockquote><br/><br/>Ei leia küll sellist võimalust. Küll aga on võimalik tellida e-mailile eelneva kuu tehingute aruanne, kus peaks olema positsioonid, tehingud ja teenustasud.
<br/><blockquote><b>"martin"</b><br />Tere<br/><br/>Aktsiaid ja ETFe, mis Lightyearis olemas on, saab meile üle kanda küll. Kui lähed rakenduse ‘Transfer stocks to us’ sektsiooni, siis leiad sealt juba täpsed juhised. Teistpidi on võimalik küll, aga kirjuta meile pigem, kuidas saame sulle veel parema toote ehitada ja teeme hoopis selle ära!<br/><br/>Veeb on meil olemas aadressil -> https://golightyear.com/app . Hetkel saab seda kasutada kui oled mobiilis konto ära teinud. Varsti toome täisfunktsionaalse veebi ka kõigile kättesaadavaks. <br/><br/>Konto väljavõtte kohalt on eelmine kommenteerija "priduur" on juba kena vastuse andnud.</blockquote><br/><br/>Liigne mobiiliäppile keskendumine mõjutab negatiivselt usaldusväärsust.<br/>
<blockquote><b>"priduur"</b><br/><blockquote><b>"Jaak"</b><br/>Ehk on kellegil ettevõtte Lightyear konto ja oskab kommenteerida? LY koduleht ei selgita, kas raamatupidajale on võimalik ligipääs kontole tekitada.<br/><br/>Tahaks üle kolida, aga selle funktsionaalsuseta ei sobi kohe üldse.</blockquote><br/><br/>Ei leia küll sellist võimalust. Küll aga on võimalik tellida e-mailile eelneva kuu tehingute aruanne, kus peaks olema positsioonid, tehingud ja teenustasud.</blockquote><br/>Tuli ka LY poolne vastus:<br/><blockquote>We do offer multi-user access to business accounts with your permission, however your accountant would have to open their own Lightyear personal account and have it fully verified before they could be considered for this. Also, please note that we only offer 1 level of full access - which would allow for any action, including withdrawals.</blockquote><br/><br/>Veidi nukker, aga ehk mingi aeg arendavad ka selle funktsionaalsuse.
Lightyear-s nüüd ka baltikumi võlakirjade teenustasu kordades soodsam kui LHV-s. Artiklist loen välja: LHV-s on võlakirjade puhul tasuks 6 eurot pluss 0,2% tehingu summast, Swedbankis 0,2% summast, minimaalselt 3 eurot ning SEB puhul saab võlakirjatehinguid Baltikumi börsil teha samuti 0,1% tehingutasuga ning miinimumtasuks on seatud 1 euro. <br/><a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120305296/investeerimisrakenduse-lightyear-valikusse-lisandusid-baltikumi-aktsiad-ja-volakirjad">https://arileht.delfi.ee/artikkel/120305296/investeerimisrakenduse-lightyear-valikusse-lisandusid-baltikumi-aktsiad-ja-volakirjad</a>
Vb pangad tahavadki vp vahendamise lõpetada ja tasusi hoitakse meelega kõrgel, et kliendid ise ära läheks? Vähemalt selline mulje jääb. Euribor on kõrge ja raha voolab laenutoodete pealt sisse pikaajaliselt ka niisama.
Kolisin Lighyear'i üle, sest soovin edaspidi rohkem ETF-idesse investeerida. LHV-s mõlemas suunas teenustasu 9€ on ikka liiga kõrge. Ilmselt pole ma fookusgrupp, sest ei lükka tuhandeid iga kuu investeeringuteks, aga < 1k€ tasalülitavad kõrged teenustasud (dividendi)tulud, et igasugune mõte justkui kaob.
Kui iga kuiselt sadu või isegi kümneid eurosid ETF-idesse investeerida, siis on LHV-s soodne alternatiiv <a target="_blank" href="https://www.lhv.ee/kasvukonto">Kasvukonto</a>. Selle abil saab ka laekuvad dividendid automaatselt ja madalate kuludega uuesti investeerida.
Kas on mingi põhimõtteline vajadus Balti võlakirjaturu arengut kinni hoida nende kõrgete teenustasudega?<br/>Või tõesti on võlakirjatehingute biti ja baidid niivõrd koormavamad kui on aktsiatehingutele?<br/><br/>Kui enamikes kaasamistes saavad investorid kätte 1 võlakirja ja tehingutasud selle müügilt on 7-8 eurot, siis see tundub veidi problemaatiline adekvaatse likviidsuse tekkimiseks. Võibolla oleks aeg see osa üle vaadata olukorras, kus enam ei teostata tehinguid käsitsi(?)? Tuleksid teised turuosalised ehk ka kaasa ja tekiks inimestel võimalus turule panna ostu-müügiääri välja ilma, et muretseks 1 võlakirjaste tehingute pärast...
Eriti kui LHV endal tulemas 6% 1000€ noted, need ei saaks LHV praeguste tehingutasudega suuremat likviidsust. <br/><br/>Võiks jah soodsam olla, 1€ tehing vmt. Hetkel tuleb teha igavesi ordereid, st kui order täidetakse osaliselt, siis muudad hinda või kogust ja hoiad ordereid mõlemal poolel, sest suurem osa tehngutasust läheb alguses ja lõpp on soodne aga lõpp on lõputu kui tahta. Oletame, et müües võis ostes jääb mingi kogus võlakirju alles, siis vastavalt tõstad või langetad hinda kaugesse äärde ja säilib soodne võimalus juurde osta või müüa. Päeva lõpuni ordereid tuleks vältida, eriti osalise täitmise riskis.
Lenzer ja smith on tublid Eesti ettevõtjad, täpsemalt teevad käsitöö ehteid. Siis aga tuleb Jüri ja Mari ning ütleb, et krt, võiks ikka see ripats olla 50 euro asemel 20-eurose hinnasildiga. Lenzer ja smith noogutavad ja lasevad hinna alla.<br/><br/>Jah või ei?
Imelik, et eestlased ise ei tunne kuidas siin äri käib. Ahnus ei anna nimelt häbeneda ja konkurents puudub.<br/><br/>Kas tõesti on nii valesti kodeeritud seegi asi, et kui pooliku võlakirjaorderi hinda või kogust muuta, jääb järjekordne 6 eurot kasseerimata? <br/><br/>Aga mida tahta, varsti 2 aastat juba ainult 100 tasuta aktsiatehingu (kuus) süsteem kasutusel ja endiselt täiesti manuaalne arvepidamine. Eks turuosalised passivad, peatselt kaob ehk seegi.
<blockquote><b>"smith"</b><br />Kas on mingi põhimõtteline vajadus Balti võlakirjaturu arengut kinni hoida nende kõrgete teenustasudega?<br/>Või tõesti on võlakirjatehingute biti ja baidid niivõrd koormavamad kui on aktsiatehingutele?<br/><br/>Kui enamikes kaasamistes saavad investorid kätte 1 võlakirja ja tehingutasud selle müügilt on 7-8 eurot, siis see tundub veidi problemaatiline adekvaatse likviidsuse tekkimiseks. Võibolla oleks aeg see osa üle vaadata olukorras, kus enam ei teostata tehinguid käsitsi(?)? Tuleksid teised turuosalised ehk ka kaasa ja tekiks inimestel võimalus turule panna ostu-müügiääri välja ilma, et muretseks 1 võlakirjaste tehingute pärast...</blockquote><br/><br/>Õnneks pakub Lightyear nüüd alternatiivi - tehingu hind on seal 1€.
<blockquote><b>"partkoer"</b><br /><blockquote><b>"smith"</b><br/>Kas on mingi põhimõtteline vajadus Balti võlakirjaturu arengut kinni hoida nende kõrgete teenustasudega?<br/>Või tõesti on võlakirjatehingute biti ja baidid niivõrd koormavamad kui on aktsiatehingutele?<br/><br/>Kui enamikes kaasamistes saavad investorid kätte 1 võlakirja ja tehingutasud selle müügilt on 7-8 eurot, siis see tundub veidi problemaatiline adekvaatse likviidsuse tekkimiseks. Võibolla oleks aeg see osa üle vaadata olukorras, kus enam ei teostata tehinguid käsitsi(?)? Tuleksid teised turuosalised ehk ka kaasa ja tekiks inimestel võimalus turule panna ostu-müügiääri välja ilma, et muretseks 1 võlakirjaste tehingute pärast...</blockquote><br/><br/>Õnneks pakub Lightyear nüüd alternatiivi - tehingu hind on seal 1€.</blockquote><br/>mälu järgi on swedis ka võlakirjade tehingutasu nö. alampiir veidi soodsam kui LHV-s ehk see tänane hinnastamine hakkab vaikselt ajale jalgu jääma ning kliente mujale suunama ...
Kas LHV oma teenustasudega kunagi sellisele tasemele plaanib ka tulla nagu populaarsed fintech platvormid, kus võimalik välisaktsiaid (peamiselt USA) osta? Teinekord suuremate languste ajal tahaks osta ka väiksema summa eest aktsiaid sõltuvalt sellest, palju kontol vaba raha on (mõningaid väljamaalasi vaatad, siis need ostavad ka nt $200 väärtuses aktsiaid), aga kuna LHV-s tehingutasutasud üsnagi kõrged, siis jätad pigem sellised väiksemad tehingud tegemata. Lisaks siin ka igakuised aktsiaportfelli kontohaldustasud, mis aasta(te) peale vähemasti minu portfelli suuruse juures tunduvad ka juba sellised, et pigem ei tahaks neid maksta ja tahaks omale mingitki muud alternatiivi.
Ma tean, et Euroopasse laienes hiljuti Robinhood (pole ise nende teenust täna veel kasutanud) ja seal mu teada aktsiad tokeniseeritud ja kauplemine nendega 24/5 (tulevikus arvatavasti ka 24/7 nagu krüpto) ja vist saab aktsiaid osta ka fragmentidena. Ja kuuldavasti teenustasud ka seal soodsad. Lisaks on siit-sealt kõrvu jäänud ka meie oma poiste tehtud Lightyear platvorm (pole ise ka seda platvormi täna kasutanud), mille kohta uurisin just hetk tagasi ka Rahafoorumi lehelt https://rahafoorum.ee/lightyear-investeerimisapp/#lightyear-plussid ja kui seda infot lugeda, siis kas LHV-l üldse on mingeidki eeliseid selliste fintech platvormide osas? Siinsete teenustasude tõttu tekib ka nagu vaikselt tahtmine kuhugi mujale oma portfell kolida.
Kui väljamaa tegelasi vaatad ja nad oma portfelle näitavad, siis osadel neist annavad need portfellist mu arust ka vähe parema ülevaate ja saad graafikutel vaadata kuidas portfell mingi perioodi jooksul käitunud on - näiteks jooksev aasta, viimased 2 või 5 aastat jne või näiteks oma portfell vs S&P 500 tootlus graafikul jms.
LHV on vist mu arusaamist järgi olnud läbi aastate vähemasti eestlastest investorite meelispaik aktsiainvesteeringute tegemisel, aga kas siin reaalselt sel teemal innovatsiooni ka üldse tehakse või hoitakse jalgu pigem kõhu all (ehk investoritele midagi uut ja põnevat ei pakuta), kus investoritelt võetakse minu silmis täna võrreldes konkurentidega üsnagi kõrgeid teenustasusi ja peale aktsiate ostu ja oma portfellis/kontol nägemise midagi oma porfelliga rohkemat teha ei saa. Hea muidugi, et maksuametile saab raportid kiiresti saata. Ei oska öelda, kas välismaaklerite (nt Robinhood) juures maksude deklareerimine oleks nii lihtne võrreldes meie oma kodumaiste platvormidega.
MIda sa siis ootad? Mina kolisin minema juba siis kui tulumaksuseaduse muudatus kooskõlastusele läks ja investeermiskonto definitsioon laienes.Milleks neid arulagedaid teenus- ja kontohaldustasusi maksta?
Ma oma esimesed Balti aktsiad ostsin vist 2007-2008 buumi ajal, just vahetult enne kui aktsiahinnad kokku kukkusid :) Polnud õige aeg sisenemiseks ja toona oli mul aktsiatega kokkupuude 0.
Peale seda olin mõned aastad tugevasti ühisrahastuses. Kasutasin toona peamiselt isePankurit ehk tänase nimega Bondora ja hilisemalt ka Crowdestate's, kuid olen neil platvormidel lõpetanud tegemise üsna kaua aega tagasi. Bondoras lõpetasin tegevuse vist ~2015 suve lõpus (vähemasti siis hakkasin sealt väljamakseid tegema) ja kuni tänaseni tiksub seal mul osadest probleemsetest laenudest väikest raha tagasi. Crowdestates investeerisin 2015-2019 ja seal ka osadest probleemsetest laenudest loodetavasti tuleb osa raha tagasi, aga osadest arvatavasti ka mitte (ehk seal ka mõned investeeringud üle tähtaegade üleval).
2018 aastast hakkasin raha investeerima peamiselt krüptosse ja mul krüpto portfell on täna suurem kui aktsiaportfell. Krüptos mõistlikud teenustasud, kauplemine 24/7, portfelli hoidmise eest raha ei küsita. Osad platvormid pakuvad ka krüptode steikimise teenust ja saad seal pigem passiivselt krüptosi juurde teenida. Osad krüptod kantud mul ka keskkonnast välja hardware walletisse ja osade krüptode puhul steigin münte ise, et teenida passiivset tulu.
Aktsiate juurde (täna siis peamiselt tehnoloogiaettevõtted ja suuresti USA ettevõtted, kuid on ka ettevõtteid väljaspoolt USA) tulin tagasi 2022 aasta detsembris kui aktsiahindadest oli suur õhk välja lastud ja see oli mu silmis parim aeg aktsiatesse sisenemiseks, kuna mul aktsiaportfell täna väga korralikus plussis (ei oleks sellist tootlust osanud nii lühikese ajaga oodata). Alates 2022 detsembrist olengi kasvatanud LHV-s peamiselt oma aktsiaportfelli ja täna see ka üsna suureks kasvanud ja siinsed teenustasud on muutunud üsnagi häirivaks võrreldes sellega kui näed, et teised saavad oma aktsiainvesteeringud tehtud teistel platvormidel märksa parematel tingimustel. Seetõttu tegin siia ka selle postituse, et uurida, kas LHV'l on üldse plaanis muutuda investorisõbralikumaks või on plaan jätkata minu silmis üsnagi "röövellike" teenustasudega võrreldes teiste fintech platvormidega, kes vist on täna märksa rohkem investorisõbralikumad. LHV'l on olnud aega ehitada oma platvormi viimased ~25 aastat ja täna tundub, et vähemasti oma tehingutasudega on ajale jalgu jäänud. Lisaks võiks oma aktsiaportfelli monitoorimiseks olla siin rohkem võimalusi.
Miks ma ei ole kolinud veel mujale? Põhjus, et olen kasvatanud siin aktsiaportfelli viimased ~3 aastat ja mida aeg edasi, seda enam tekib tahtmine vaikselt mujale kolida juhul kui LHV ei plaani investorisõbralikumaks muutuda.
Kas LHV pole teinud mingitki analüüsi sel teemal, et kui siinsed teenustasud oleksid väiksemad (sarnased nagu tänastel fintech ettevõtetel - praegu nendega võrreldes teenustasud siin ikka KORDADES kõrgemad), siis väiksemate teenustasude korral teeksid siin inimesed arvatavasti ka märksa rohkem tehinguid, sest nad ei pea ootama mingi suurema summa kokku kogumiseni, et aktsia ostusumma ja teenustasud oleksid omavahel üldse mõistlikus kooskõlas? Ma arvan, et lõppkokkuvõttes äkki balanseerib see end ära. Lisaks aitate sedasi kaasa siinse investorkogukonna kasvule + kuna täna pakuvad investeerimise teemal märksa soodsamaid lahendusi mitmed fintech ettevõtted, siis oleksite nendega konkurentsivõimelised ja LHV kasutajatel ei tekiks üldse oma peas küsimust, kas oleks mõistlik oma siinne portfell kuhugi mujale üle viia või mitte. Ja see inimene, kes oma portfelli kuhugi üle viib, viib see tihtipeale ka oma investoritest sõbrad teise keskkonda kaasa. See inimene arvatavasti investeerimiskeskkonnaks enam teistele LHV-d ei soovita ja nii mitmedki potentsiaalsed LHV kliendid jääksid LHV-st kõrvale, sh muude LHV teenuste kasutamisest.
LHV on laienenud ka Inglismaale. Ma ei tea, mis plaanid teil täpsemalt Inglismaal üldse on ja kas tahate seal püüda ka investoreid nii nagu on teil need Baltikumis. Kui jah, siis kas arvate, et inglased selliste tasudega siin üldse investeeriksid?
PS! Terve maailm on täna kõigile lahti ja tehnoloogia (internetiteenuste) kasutamisel ei ole üldiselt kellelgi mingeidki piire. Kui LHV tahaks maailma mõistes tõsiselt suureks kasvada, siis poleks mõtet vaid siinsel väiksel koduturul pusida. Muutuksite arvatavasti sedasi ka investorite silmis oluliselt populaarsemaks.