Tervishoid
Postitusi kokku 94
network

<blockquote><b>&quot;Heki Fond&quot;</b><br /><a target="_blank" href="https://journals.plos.org/plosmedicine/article?id=10.1371/journal.pmed.0050029"><b>Uuring ise ka</b></a>. For posterity. NB! Tegu ei ole all-in sotsiaalsüsteemi kuludega, vaid AINULT ravikuludega. Ehk reaalne sääst (pensioneid arvestades) on veel massiivsem. Kõige patriootlikum tegu on suitsetada ja päev pärast pensionile jäämist ära kärvata ja kõik kes soiuvad suitsetajate maksustamisest tuleks riigireeturitena üles puua. Suitsetamine on suurim teene Eesti Vabariigi riigieelarvele, mis on jõukohane igale tõelisele patrioodile.</blockquote><br/><br/>Jaa sinuga juba igav ei hakka. Aga no siis on selge, et kõik läheb vanaviisi edasi üldsuse survel :-)

network

Ja mulle meenub veel, et alles suht hiljuti ütles Arkadi Popov, et tervis ei ole tervisega seotud.

mx77

Sa network võiks enne postitamist (või siis c&amp;p tegemist) veidi oma ajusid kasutada või veidi googeldada

tonis

<a target="_blank" href="https://edition.cnn.com/2024/02/26/business/albert-einstein-college-of-medicine-free-tuition/index.html">Albert Einstein College of Medicine to offer free tuition after billion-dollar gift</a><br/>Students at the Albert Einstein College of Medicine in New York will receive free tuition after a $1 billion dollar donation from a former faculty member.<br/>Dr. Ruth Gottesman, 93, who spent 55 years as the chair of the school’s board, made the historic donation in the name of her late husband, David “Sandy” Gottesman, who was an early investor of Berkshire Hathaway and a longtime friend of Berkshire’s famed CEO Warren Buffett.

Offf

Teatud eluviiside harrastajatel ähvardavad insult ja infark ja nii öelda &quot;kiire minek&quot;. Rõõmsameelne terve eluviisiga tervisesportlane võib olla töövõimeline küll 10 aastat peale, aga 75 on ikka lagi mis lagi. Ja siis ripub ikkagi 20 aastat veel sotssüsteemi kaelas. Arutada pole siin midagi, on siililegi selge, et rahaliselt on riigile kõikse soodsam, kui kõik 65-selt jalapealt maha kärvaks.

Draax

Insult ja infarkt ei ole tänapäval enam mingid &quot;kiired minekud&quot;.<br/>Meditsiin on 21. sajandil üsna võimas. Kui sa päris üksinda kokku ei kuku ja mõistlikult kiiresti haiglasse jõuad, suudetakse sind pärast operatsiooni siiski elus hoida ja edasi hakkab seesama sotssüsteemi kaelas rippumine, sest tervis ei ole pärast esimest korralikku infarkti enam päris see (kuigi tugevamad suudavad ka kolm läbi teha).

Cynic

Kunagi USAs koolis olles oli samal ajal teises koolis üks eestlasest semu kes suitsetas ja keda seal mõned seetõttu vaatasid halvustavalt. Ja siis tüüp mõtles välja tervise tarbimise teooria. Et kui sa oled harrastanud terveid eluviise ja siis kogemata ära kooled siis läheb kogu see tervis raisku aga vot tema süstemaatiliselt tarbib tervist. Kas suitsetades või vahel natukene alkot pruukides. Tarbimisest said ameeriklased kohe aru ja edaspidi mingit möla sellel teemal polevat olnud. Hea tahtmise korral oleks võinud sellest teooriast raamatu kirjutada ja oma ususekti luua.

ttrust

Millegipärast paljud neist, kes unistavad &quot;kogemata ära koolemisest&quot;, vinduvad vigase invaliidina aastaid või üle kümne aasta, enne oma surma.<br/><br/>Insult võib näiteks saabuda &quot;kergekujulisena&quot; ja pärast selle läbi tegemist, on patsiendil näiteks segane kõnevõime, kergelt halvatud mõtlemisvõime, arsti juurde minnes arst vaatab kohe patsiendi näost, et insult on läbi elatud. Ometigi pole insuldi ajal ega pärast seda arstiabi saadud ja paranetakse ise.

Velikij

<blockquote><b>&quot;Offf&quot;</b><br />Teatud eluviiside harrastajatel ähvardavad insult ja infark ja nii öelda &quot;kiire minek&quot;. Rõõmsameelne terve eluviisiga tervisesportlane võib olla töövõimeline küll 10 aastat peale, aga 75 on ikka lagi mis lagi. Ja siis ripub ikkagi 20 aastat veel sotssüsteemi kaelas. Arutada pole siin midagi, on siililegi selge, et rahaliselt on riigile kõikse soodsam, kui kõik 65-selt jalapealt maha kärvaks. </blockquote><br/>75-seni töötada ja siis veel 20 aastat elada 95. eluaastani? Mul pole statistikat hetkel käepärast, aga ilma selletagi miskipärast usun, et 95-aastasi on meil niivõrd vähe, et nende ülalpidamine sotsiaalsüsteemi küll ei koorma.<br/>Ja kui inimene suudab töötada 75. eluaastani, siis tasub meenutada, et eesti <b>meeste<u></u></b> keskmine eluiga on 73 aasta kandis. Nii et töötad surmani.<br/>Statistika on julm - sotssüsteemi kaela jäävad peamiselt <b>naised<u></u></b>, sest nad lihtsalt keskmiselt elavad meestest oluliselt kauem. Ja see ei ole koht, kus võrdõiguslikkusest rääkida.<br/><br/>

Draax

<blockquote><b>&quot;Velikij&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;Offf&quot;</b><br/>Teatud eluviiside harrastajatel ähvardavad insult ja infark ja nii öelda &quot;kiire minek&quot;. Rõõmsameelne terve eluviisiga tervisesportlane võib olla töövõimeline küll 10 aastat peale, aga 75 on ikka lagi mis lagi. Ja siis ripub ikkagi 20 aastat veel sotssüsteemi kaelas. Arutada pole siin midagi, on siililegi selge, et rahaliselt on riigile kõikse soodsam, kui kõik 65-selt jalapealt maha kärvaks. </blockquote><br/>75-seni töötada ja siis veel 20 aastat elada 95. eluaastani? Mul pole statistikat hetkel käepärast, aga ilma selletagi miskipärast usun, et 95-aastasi on meil niivõrd vähe, et nende ülalpidamine sotsiaalsüsteemi küll ei koorma.<br/>Ja kui inimene suudab töötada 75. eluaastani, siis tasub meenutada, et eesti <b>meeste<u></u></b> keskmine eluiga on 73 aasta kandis. Nii et töötad surmani.<br/>Statistika on julm - sotssüsteemi kaela jäävad peamiselt <b>naised<u></u></b>, sest nad lihtsalt keskmiselt elavad meestest oluliselt kauem. Ja see ei ole koht, kus võrdõiguslikkusest rääkida.<br/><br/></blockquote><br/><br/>Statistikaameti andmed vist jaotasid vanuserühmad nii, et 85+ oli kõige ülemine, sellepärast eraldi 95-aastaste hulga muutust ei saa kontrollida, aga see 85+ on viimase paarikümne aastaga küll kõvasti kasvanud.<br/><br/>Andmed näitavad, et pensioniealine mees elab veel keskmiselt 13-15 aastat ja naiste puhul oli see vist 18. Teiste sõnadega - 65-seks elanud mees võib rahulikult saada 78 ja naine 82. Need on keskmiselt.<br/><br/>Siin tuleb mängu ka päris tugev <i>survivorship bias</i>, mis väljendub selles, et kui sa 65-70selt oled suhteliselt hea tervisega, pole selleks ajaks ennast füüsiliselt surnuks töötanud või organismi mõnuainetega üle koormanud, siis tõenäosus pikaks vanaduspõlveks on kõvasti üle keskmise.<br/>Keskmist eluiga tõmbavad kõvasti alla noorte ja keskealiste surmad. Sellele, et statistiline keskmine eluiga võib olla 73a, ei maksa vanaduspõlve planeerides ülemäära palju tähelepanu pöörata.<br/>

Offf

<blockquote><b>&quot;Velikij&quot;</b><br /><br/>Ja kui inimene suudab töötada 75. eluaastani, siis tasub meenutada, et eesti <b>meeste<u></u></b> keskmine eluiga on 73 aasta kandis. Nii et töötad surmani.<br/></blockquote><br/><br/>Ma olen ammu leppinud mõttega, et ma kukun kokku kas konsooli taga või audika ees :) Teistmoodi ei kujutaks väga ettegi.

Offf

<blockquote><b>&quot;Marvin&quot;</b><br/><br/>Rexi tootnud Mati Kits on ammuilma manalamees ja neid tema tehtud Cobra kloone enam osta ei saa. Nii et nõnda lihtsalt ei lähe :).<br/></blockquote><br/><br/>FB eilastel andmetel on noored mehed &quot;teatepulga&quot; üle võtnud ja üks rex on kohe kohe valmis saamas ja eelmüügis. Ole kursis, seltsimees! Seega on meil veel vastutustundlikke inimesi, kes hoolitsevad, et kohe-kohe pensionieelikuks saav VEHM, kes on ühiskonnale oma panuse ära andnud, ei jääks sotsiaalsüsteemi koormama :)

kasutaja314

Järgmise nelja aasta peale on tervisekassa juhatus töötanud välja arengukava, kus on kolm põhilist fookusvaldkonda. Kõigepealt tugev esmatasand, mis tähendab, et perearstikriis lahendatakse ära osaliselt tehnoloogia abil ja osaliselt korralduslike meetoditega.

Teiseks rahastusmudel: kui praegu käib 95 protsenti rahastusest tükipõhise rahastuse kaudu, siis see mudel ei ole Laane sõnul tegelikult parima tulemuse saamiseks atraktiivne.

"Seda on Euroopas väga selgelt näha, et neil, kes on suutnud minna üle tulemuspõhisele rahastusele, on tervisetulemid paremad. Ka see nõuab poliitilist otsust, sest tänane tervishoiusüsteem ei ole sellise tulemuse mõõtmisega harjunud," sõnas Laane.

Mõistlikud mõtted Laanelt. Eriti meeldib mulle rahastusmudeli muutmine.

https://www.err.ee/1609773339/laane-viib-tervisekassa-noukogu-ette-kriisist-valjumise-ettepanekud

Offf

Tehnoloogiapõhised lahendused mulle meeldivad, aga ma ei tea palju on Tervisekassa karvaseid käpisid perearst24 taga. Alustasid "klikkfestiga" -- next-next-next-next-next... aga UX on aastaga kõvasti paranenud. Haiguslehe avamine ja retsepti pikendamine või tellimine. Klik-klik ja valmis. Superluks. Kui nüüd kuidagi "mutikesed" õpetada ChatGPTd kasutama, et suhtlusvaeguses üksikud vanainimesed enam nii meeletult Perearstide aega ei raiskaks vaid oma muresid ja rasket elu AI-le kurdaksid, oleks super. Mina, maksumaksjana, ei ütleks mitte üks halb sõna kui riigihankega isegi mingi milku või paar läheks mõnele tehnoloogia-ettevõttele a la Straship, et "mutikestele" ja "papidele" välja arendada robot-seltsiline, kellega saab juttu ajada ja suhelda. Täitsa tõsiselt, ilma naljata. Praegu on idiootlik olukord, kus doktorikraadiga, kõrgema hairdusega inimene raiskab aega "vanaemade" olmemurede, suhtlusvaguse ja "lastelaste tegemata töö" tegemisele. Haiged ootavad samal ajal ukse taga järjekorras.

kasutaja314   →  kasutaja314
kasutaja31419/08/25 10:25

“Seda on Euroopas väga selgelt näha, et neil, kes on suutnud minna üle tulemuspõhisele rahastusele, on tervisetulemid paremad. Ka see nõuab poliitilist otsust, sest tänane tervishoiusüsteem ei ole sellise tulemuse mõõtmisega harjunud,” sõnas Laane.

Tänases uudis+ tervisekassa esindaja ütluse kohaselt on enamus haiguseid elustiilihaigused ja sõltuvad patsiendi käitumisest. Kuidas see tulemusepõhine rahastus siis toimima hakkab?

kasutaja314

Mõtleme ennast korraks perearstiks - sellel patsiendil on üks haigus puudu, et tema pealt suuremat pearaha saada, aga kirjutame talle selle ka juurde. Või siis - miks ma tema haiguse pean välja ravima, siis ju kukub madalamasse gruppi ja pearaha väheneb.

Vabandust kui mõnele perearstile liiga teen aga inimesed ju nemadki.

Ja raha ju juurde ei tule, kui ühtele pearaha suureneb siis teistel peab väheneme. Aga ehk leiame igale ühele mõne kaasaegse haiguse külge.

Siis peab tohutu suure kontrollfunktsiooni juurutama ja see tundub järjekordse süsteemina mis iseennast ära sööb.

https://www.err.ee/1609857972/tervisekassa-tahab-perearsti-pearaha-patsiendi-haiguste-hulgast-soltuma-panna

Olevipoeg   →  kasutaja314

Arstid ise said ka sellest plaanist täna uudistest kuulda.

marker   →  kasutaja314
kasutaja31417/11/25 08:53

Mõtleme ennast korraks perearstiks

Mõtle ennast veelkord perearstiks, kui rohkem raha saad tervemate patsientide pealt. Tuleb inimese avaldus perearstikeskusega liitumiseks. Vaatad sünniaastat või haiguslugu ja saadad pikalt. Milleks sellist haiguste listiga patsienti võtta. Raha tema tema eest naguinii ei saa.

mx77   →  marker

Praegu pearaha suureneb koos patsiendi vanuse tõusuga.

decibel

Kui autoremontijad remondiks autosid sama moodi, kui Eesti arstid ravivad inimesi, siis me sõidaks kõik ringi mõlkis, kolisevate, logisevate ja tossavate autodega.

marker   →  decibel

Autodega on lihtsam. Kaasaegsed väärtushinnangud ei võimalda mõlkis, kolisevaid, logisevaid ja tossavaid inimesi romulasse utiliseerimisele saata.

mutionu

Tuletame meelde, mis oli selle perearstinduse kui ettevõtluse ja pearahasüsteemi algne mõte. See oli, et inimese pealt makstakse konstantset pearaha ja arstil peaks tekkima äriline mott inimest võimalikult terve hoida. Nagu vana lugu mõisniku perearstist, kes sai iga päev kuldraha kuni kõik pereliikmed terved olid. Kui keegi haigeks jäi, siis raha ei saanud kuniks kõik jälle terved olid. Meil siis vastupidiselt hakkab perearst nüüd seda rohkem kuldrahasid saama mida haigemad pereliikmed on. Sellise "tarkuseni" on siis viinud sadu tuhandeid maksnud ärikoolitused tervisekassa töötajatele.

marker   →  mutionu

Alustaks siis lihtsamast ja maksaks autoremondiluksepale siis kui auto sõidab. Miskipärast see skeem eriti ei lenda. Ehkki tundub loogiline.

netcat

Kui inimesed oleks sama lihtsasti remonditavad nagu autod, siis võiks see pädeda. Kahjuks ei ole.

Olevipoeg   →  mutionu

Haigekassa isegi muutis oma nime Tervisekassaks, sest taheti rõhutada, et tegeletakse tervisega. Nüüd siis selline kannapööre jälle. :)

raulir

Vähemalt eutanaasia muutub arstidele kahjulikuks :slight_smile:

decibel

Küll see ka varsti seadusesse sisse kirjutatakse, et eutanaasia puhul saab perearst korraliku kompensatsiooni.

Draax   →  netcat

Sellest küljest on jälle analoogia õige, et mehaanik võib olla hoolas ja teha auto korda, aga kui sõitja ikka sõiduvahendit hoida ei oska, siis tuleb sageli töökoja vahet käia.

Meditsiinis sama. Arst ravib, aga tervist hoidma pead ikka ise. Perearst pole süüdi selles, et sa oled paks, suitsetaja ja igal nädalavahetusel pohmakaga ärkad või et sa ettenähtud ravikuuri poolikuks jätad, sest "hakkas juba paremaks minema". Perearst ei saa lõpuni ära lappida seda kui sa ei maga korralikult ja ennast liigse töö ja stressiga läbi põletad. Või seda, kui sa lihtsalt "tõelise mehena" mitu aastat sümptomeid ignoreerid ja ilmud vastuvõtule siis kui liiga palju päästa enam pole.

netcat

Ei, inimesi ja tehnikat ei saa võrrelda ega samadel alustel remontida. Mis siis viga oleks, kui kõik oleks ainult kasutamise kulud ja plaksust uue osaga asendatavad. Täpselt nii, arst ei saa midagi lõpuni ära lappida, aga mehaanik saab. Arst ei saa garantiid ka anda, et vähk tagasi ei tule jne

marker   →  netcat
netcat20/11/25 12:21

Täpselt nii, arst ei saa midagi lõpuni ära lappida, aga mehaanik saab. Arst ei saa garantiid ka anda, et vähk tagasi ei tule jne

Ei saa ka mehhaanik sulle garanteerida, et parandatud asi uuesti katki ei lähe. Kogu "garantii" on, et järgmine kord parandatakse tasuta.

näriline

Kuulasin eilset kuku Keskpäevatundi järgi ja tekkis mõttepoeg, et kas oleks väga utoopiline kui meil riigis koolitataks tasuta vaid neid (riigi tellimusel) spetsialiste, kes mingi perioodi (tasuvuseni) töötavad riigi ettevõtteis ja kes liigub mujale, siis maksab riigile koolitamise kinni? Teadus- ning õpetamistöö = riigisektoris töötamisega. Ehk siis jaguks olulisemaid spetsialiste ka riigile?

mutionu

Ma juba ammu räägin, et kõik ametiharidus peaks olema tasuline, mis rahastataks rutiinselt õppelaenuga. Tööle asudes hakkaks riik tasapisi laenu kustutama niikaua kui sots maks laekub Eestis. Seesama raha, mis täna makstakse tasuta kõrgharidusele läheks hoopis õppelaenude kustutamiseks neile, kes töötavad Eestis.

Murzilka   →  näriline

Tegelikult oleks parem selline tingimus, et tasuta kõrgariduse saamiseks peab peale lõpetamist töötama mingi aja, näiteks 5 aastat, lihtsalt Eestis. Mitte ainult riigisektoris, vaid võib vabalt ka erasektoris. Samas, keegi ei sunni peale kõrgkooli jääma Eestisse, aga kui lähed siit ära, siis lihtsalt maksad oma kõrghariduse omandamise kulud kinni. Seda siis mingi maksegraafiku alusel nagu toimub traditsioonilise õppelaenu tagasimaksmine.

näriline   →  Murzilka

Minu mõte lähtus konkreetselt tervishoiutöötajaist. Erasektorisse otse suundujad ( täitsa suva, siin riigis v seal) olgu tasulised õppurid esimeset kursusest. Kui veel mõni lisa, nt võõrkeeles õpe vms, siis % juurde.

taavi_talvik   →  näriline
näriline26/01 14:29

Minu mõte lähtus konkreetselt tervishoiutöötajaist. Erasektorisse otse suundujad ( täitsa suva, siin riigis v seal) olgu tasulised õppurid esimeset kursusest.

Maitse asi. Või õigemini laiemate valikute küsimus.

Kui hariduse andmise eesmärgiks on toota töötajaid riigi töökohtade vajaduse jaoks - siis on üks lähenemine.

Kui hariduse andmise eesmärgiks on anda kõigile inimestele oskusi hästi hakkama saamiseks tööjõuturul - siis on teine lähenemine. Kas tööjõu turgu vaadelda meie kohaliku konnatiigi kontekstis või kogu maailmas hakkama saamisena on veel lisateema.

Mina isiklikult loodaks, et hariduse andmise eesmärgiks võiks olla, et meie (noored) inimesed saaksid tulevikus hästi hakkama kogu maailmas. Kohaliku konnatiigi peale orienteerimine tooks automaatselt kaasa mandumise ning eilsetele vajadustele orienteerumisele. Haridus võiks olla ikka pikema perspektiiviga investeering.

näriline   →  taavi_talvik

Kuidas minust nüüd niimoodi aru võis saada? Ega siis hariduse väärtus ei muutuks selle omandamise viisist? Vahe tekib tööle asumisel ja riigi huvides kohtade täitmisel. Töötad oma hariduse tasa ja mine kuhu tahad.

Olevipoeg   →  näriline

Arstide lahkumise vältimiseks on selle idee probleem selles, et siis tuleks sarnased lepingud teha absoluutselt kõigi riigieelarveliste üliõpilastega. Mis oleks poliitiliselt äärmiselt ebapopulaarne otsus. Ja arstide kohal anneks see tulemusi 10 aasta pärast alles. Lisaks kuulub arsti õppe sisse internatuur ja residentuur, mille ajal noor arst juba töötab siin meie meditsiinisektoris.

näriline   →  Olevipoeg

Mõnigi poliitiliselt ebapopulaarne otsus võib õigeaegselt tegemata jätmisel hiljem palju kallimaks osutuda. Pealegi on kokkuleppeliselt võimalik välja validagi just eriti olulised ja tundlikud erialad riigi vaates. Neid siis poputada ja toetada. Ja kassikoolide bakadele juba põhimõtte pärast paneks kasvõi õppematerjali tasuvuse hinna.

Olevipoeg   →  näriline

Poliitikud teevad otsuse, mille positiivseid tagajärgi saaks näha 10 aasta pärast, aga negatiivseid kohe.... Mõtle natuke selle peale. :)

mutionu

Miks peaks Eesti maksumaksja raha eest koolitama arste-õdesid-insenere soomlastele või sakslastele? Palun, maksa oma hariduse eest ise (õppelaen) ja realiseeri oma oskusi kus iganes. Kui sots maks laekub Eestis, siis riik kustutab õppelaenu. Koolituskulude väljapeksmine välismaale minijatelt on tunduvalt keerulisem ja negatiivse fooniga. Kuidas see välismaale tööle minek tuvastatakse/fikseeritakse? Selline Eestis töötamise sund (näiteks 5 aastat), muidu hakkad maksma rsk, on väga paha maiguga. Tekitab inimeses juba algselt ahistava tunde, et kannatan see 5 aastat ära ja siis kaon siit mülkast kus kurat.

taavi_talvik   →  mutionu
mutionu26/01 18:59

Miks peaks Eesti maksumaksja raha eest koolitama arste-õdesid-insenere soomlastele või sakslastele? Palun, maksa oma hariduse eest ise (õppelaen) ja realiseeri oma oskusi kus iganes. ..

Retooriline küsimus - miks koolitada meie noori selliselt, et nende hakkamasaamise lagi ongi ainult kohalikus konnatiigis töötamine ?

See ongi filosoofiline erinevus, mille jaoks keegi riigi vajaliku arvab olevat.

Ühed arvavad, et riiki tasub pidada selleks, et see annaks siinsetele inimestele parimad võimalused (no hea küll - parima stardipositsiooni).

Teised arvavad, et inimesi tasub pidada selleks, et need efektiivselt riiki teeniksid.

:)

näriline   →  taavi_talvik

? Ma absoluutselt ei arva, et kellegi haridusesaamist tuleks kuidagi takistada. Lihtsalt leian, et kui meie riigi pidamisel ka mingi pikem plaan (kui nõme väljend) peaks olema, siis äkki tegutseks selles suunas? Mingi olulistes asjades põdemine ja jala väristamine kui teistpidi vääname omaenda rahvast viimased piisad? Mõni prioriteet võiks ometi seatud olla? Keda v mida siin maalapil kaitsta peaks olema kui liiga suur osa inimesi on maha tallatud ja nende elud pole enamat vegeteerimisest? Kuulen tihti, ja järjest enam, kuidas inimesed hakkavad alla andma. Enam ei ole isegi unistusi, elatakse päeva kaupa. Kurb on kuulata.

mutionu   →  taavi_talvik
taavi_talvik26/01 19:12

Retooriline küsimus - miks koolitada meie noori selliselt, et nende hakkamasaamise lagi ongi ainult kohalikus konnatiigis töötamine ?

Me räägime vist erinevatest asjadest. Miks see, kui haridus on tasuline, peaks selle muutma selliseks, et sellel on mingi "lagi"? Tasuta haridus "lage" ei pane? Miks me oma riiki, selle meditsiini või muud keskkonda halvustavalt "konnatiigiks" peame? Kui Eesti maksumaksja annab sulle tasuta oskused, mida saab rahaks väärindada, siis peaks midagi vastu ka andma. Näiteks maksude näol. Kui need maksud viiakse saadud oskuseid kasutades teise riiki, siis tuleks ka kooliraha ära maksta. Võib-olla aitab arusaamisele jõuda näide: Kui eraettevõte koolitab tasuta välja spetsialisti, siis kas on õiglane, kui värske spetsialist läheb peale väljaõppe saamist homnepäev konkurendi juurde tööle?

Olevipoeg   →  mutionu

Eesti ja Soome noore spetsialisti palgavahe on nii suur, et see tühine raha küll kedagi kinni ei hoia. Rootsist ja Norrast rääkimata. Kui see üldse midagi stimuleerib, siis soovi enam mitte kunagi tagasi tulla.

mutionu   →  Olevipoeg

Mis se "see" siis on mis röövib soovi mittekunagienam tagasi tulla? Minu pakutud variant, et kui valid kõrgemapalgalise töökoha mitte-eestis, siis Eesti riik sulle oskuste omandamiseks võetud õppelaenu ei kompenseeri? Maksad ise sellestsamusest kõrgemast palgast. Ja kui tuled hiljem tagasi ja hakkad Eestis tööle, siis kompenseeritakse ikkagi. Kas see? Eesmärk ei ole ju kedagi kinni hoida, vaid aus kaup. Panustad Eestisse, makstakse õppelaen kinni (haridus tasuta).

maamees

Ühes von Focki raamatus arutasid mõisnikud kui palju peaksid aadlipreilid arvutada oskama. Edumeelsed ütlesid et kümneni, vanameelsed et viieni piisab. Kui Eesti ülikoolides täna õpetataks arvutamist 20 või 30 miljardini (või mis Eesti eelarve on) siis ei saa nad kunagi aru saama kui palju Muskil on raha ja kust see tuli.

maamees

Meil võiks ju kirurgid ka õppida mädapaiseid avama nagu neandertaallased seda tegid, milleks meile südamesiirdamised?

mutionu
mutionu27/01 10:55

Panustad Eestisse, makstakse õppelaen kinni (haridus tasuta).

Kui lähed välismaale edasi õppima, lükatakse õppelaenu tasumisse kohustus edasi, kuni õpid.