Turuosalised hindavad riske erinevalt ja tuleviku stsenaariumid on ju vaid oletuslikud. (Tõenäosusteooria on siinkohal loomulikult abiks). Kõrgema riskitaluvusega kauplejatel (investoritel?) oli selge võimalus antud teadmatuses ja paanika tundemärkidega börsipäevadel teenida arvestatavat tootlust. (Vt. Baltikumi indekseid)<br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/5/5c2a57e764bf51c39bc0f9973ea6ce96dd77f1fb.png"/>
Tahaks siinkohal teha sügava kummarduse ja tänada kõiki kes teisipäeval müüsid.
Oli ülimalt meeldiv põrge,siiski usku karuturu ralli jätkumises pole,kõigega väljas.
Tsiteerides Star Warsi: It`s a Trap! <br/><br/>Olgem ettevaatlikud, põrked toimivad mõlemas suunas ühtemoodi :)<br/><br/>Disclaimer: Portus vaid suur hunnik staatilist Snaiget ja peotäis Tallinki.
Olen ka väga tänulik kõigile, kes müüsid kaubamaja 6,2-ga. Täna +11%.
St. et kõik cashiks ja poodi joodi ja konserve ostma!
Terasest munad peavad olema ,et täna veel sellise õhinaga osta.Hirm on kadunud ,jäänud on ainult ahnus.
Kui kukkumisjärgne ralli on kaasa tehtud, siis võib tõesti tunduda, et iga päev positsioonis riskid suurenevad. Kes pikema horisondiga vaatab, siis praegu pigem veel täitsa norm. hetk sisenemiseks, nüüd kus Jaapani ja Liibüa pinged hajumas.
Mina ostsin aktsiaid 2 aastat tagasi ning hoian ilmselt veel 2 aastat kuni hinnad korralikult mullistunud on. Mis selle konkreetse teema point on ning kuidas Jaapani maavärin ja Liibüa sõda Balti ning Venemaa potentsiaali oluliselt nõrgestavad, jääb mulle veidi arusaamatuks.<br/><br/>Tegelikult kogu see teema on beyond me. Aga muidugi miks mitte tõmmelda kui aega üle juhtub olema.
Pinged hajumas? Mõlemal juhul pinge püsib järelmõjude näol kaua õhus.
Mis pingetest muidu Eesti Statistikaamet räägib? Aktsiahindade lühiajaline volatiilsus eelkõige vaid kaudsetest asjaoludest tulenevalt, ei peaks pika vaatega aktsiaportfelli küll olulisel määral morjendama.<br/><br/>Peaks end tühjaks müüma ja kaevikus istuma?
Minu mõte selles, et turud olid valmis suuremaks katastroofiks, nüüd teatud selginemine kriisikolletes. Võib muidugi arutleda, et kui suured pinged veel alles on jne., ent võib-olla lihtsalt jälgida, mida SP 500 teeb. Pakun, et pigem mõõdukas tõus jätkub. See toetaks siis ka meie piirkondlikku turgu. Nõus, et fundamentaalselt või potentsiaalilt ei ole me kaotanud. Ent see, et globaalsed sündmused Balti börse mõjutavad, oli viimase suure kukkumisega ilmselt kõigile selge.
<blockquote><b>TaivoS</b><br />Mina ostsin aktsiaid 2 aastat tagasi ning hoian ilmselt veel 2 aastat kuni hinnad korralikult mullistunud on. Mis selle konkreetse teema point on ning kuidas Jaapani maavärin ja Liibüa sõda Balti ning Venemaa potentsiaali oluliselt nõrgestavad, jääb mulle veidi arusaamatuks.<br/> </blockquote><br/><br/>Sõna. Kuni ei toimu mingit sündmust, mis oluliselt maailmakorda või -majandust pikemaajaliselt olulisel määral nihutab, on suures plaanis nende sündmuste liigne fetišeerimine ja selle tulemusena sisse-välja hüppamine kasulik vaid vähestele turuosalistele, ja nendestki enamus tegeleb maaklertegevusega.<br/> <br/>
Maailmas on üleüldse piisavalt palju põhimõttelisi probleeme ning vastuolusid, et olukorda, kus me saaks rääkida, et PINGEID ei ole, pole minu arust ammu olnud ega ole ka tulemas. Poleks meil Jaapani ning Liibüa olukorda, loodaks igapäevane makulatuur Kreeka, Iirimaa, euribori, CYN jms teemadel. See ei tähenda aga, et maailmas puuduks majanduskasv, mis osades piirkondades on suurem kui mujal. Lihtsalt positsioneerige end õigesti, oleme ju siiski majanduse tõusutsükli alguses.
12 punkti eelkõnelejatele<br/><br/>kui pikaajaliselt soovitakse saada aktsiatootlust, siis reaalses maailmas on lühiajaline edasi-tagasi liikumine 100% aktsiad -> 100% raha vale samm<br/><br/>
TA koos Pauksonite käsiraamatuga on ulitame tool börsil edukaks toimimiseks :)
Mikk Taras kirjutas 11.03.2011 12:43:<br/><br/><blockquote>Laiemalt tundub nõnda tugev maavärin pigem veel üks põhjus riskide vähendamiseks portfellis.</blockquote><br/><br/>See avaldus oleks pidanud kõigil hoiatuskellad helisema panema, et kohe läheb LHV alt massiivseks müügiks. Õnneks siiski kaine mõistus võitis, ning hinnad on enam-vähem tagasi seal, kus enne maavärinat. Ning kokkuvõtteks võib öelda, et riskimaandajad kaotasid terveid varandusi, ja julged tegid head kasumit.<br/>
Tuumareaktoreid on maailmas palju ja pole välistatud, et kusagil miskit sarnast kordub, nii et esimene õppus on läbitud ja järgnevatel kordadel tegutsemiseks on õppematerjal olemas :)
Jäägu igaühele oma arvamus ,mis värvi peab kass olema,oluline on siiski võime püüda hiiri? Anda langeva trendi korral pisikestele soovitus, rahumeeli sees istuda on suisa pahatahtlik.
<blockquote><b>Henno Viires</b><br /> kui pikaajaliselt soovitakse saada aktsiatootlust, siis reaalses maailmas on lühiajaline edasi-tagasi liikumine 100% aktsiad -> 100% raha vale samm </blockquote><br/><br/>Samas on <u>järkjärguline</u>,turu suunale vastupidine, aktsiatest rahasse/rahast aktsiatesse balansserimine teadaolevalt ainus tõestatud ja lollikindel viis pikajaliselt turgu lüüa.<br/> <br/>
Siin on küsimus selles, mida me kvalifitseerime turu suunaks. Kas seda, mis on juhtunud näiteks 12 kuu jooksul või siis seda, mis toimunud näiteks nädala aja lõikes. Küsimus on ikkagi nägemuses, mitte edasi-tagasi tõmblemises nagu tuulelipp. Kui olla investor, siis olla investor ja kui olla kaupleja, siis... no miks peaks kaupleja üldse mingit tõusu ootama, mille järele ihaleb teema pealkiri?
Aja üle polegi vaja pead vaevata. Väga lihtsustatult - kui turg on tõusnud X%, vähendad oma portfellis aktsiaosakaalu X*n% (kus n väljendab sinu riskivalmidust) ja vastupidi. Juhtugu see siis päevaga või aastaga.
Retooriline ja lihtsustatud küsimus, kuid siiski - investeerid sa turule või investeerid sa ettevõtetesse?
Retooriline ja lihtsustatud vastus: turule. :)
Kui nüüd veidi tõsisemalt vastata, siis jah, turg on A ja O. Ainult ettevõtete aruannetes tuhnimisele keskendudes oled sa nagu sitikas, kes tunneb oma lehmakoogi iga heinakõrt, aga kellel pole aimugi, kuhu kogu sõnnikuhunnik sõidab. :) <br/><br/>Ettevõte võib olla kuitahes tore, aga kui emake turg ikka tahab, siis langeb ta nagu iga teine ...ning nagu krediidikriis näitas võivad igati korralikud ettevõtted kukkuda ka täiesti uskumatute hinnatasemeteni. Pikaajaliselt mõjutavad porfelli kogutootlust suured langused oluliselt rohkem, kui edukas stockpicking. Usu mind - selleks ajaks, kui järjekordne selline suur langus tuleb, tahaksid sa <u>väga</u> olla rohkemal või vähemal määral rahas. Kasvõi selleks, et oleks mille eest odavaid aktsiaid kokku rabada. Et aga võimalus suurte languste tulekut prognoosida praktiliselt puudub, jääbki üle vaid asjale matemaatiliselt läheneda ja nui neljaks oma mudelist kinni pidada.<br/><br/>Üks suur viga väärtpaberiturgude juures on minu arust laialt levinud käsitlus, kus riski mõõdetakse/hinnatakse aktsia hinnamuudu standardhälbe kaudu. Minu arust on see BS. Riski saab ikkagi mõõta <u>ainult</u> hinna muutumise kaudu. Kui aktsia hind tõusis, tõusis ka langusrisk ja vastupidi. Seega on rahast aktsiatesse/aktsiatest rahasse balansseerimine elementaarne riskimaandustehnika.
Ütlen ka kohe ära, mis on sedalaadi mudeli koostamise juures see keeruline osa:<br/><br/>a) Turu "keskmise" taseme hindamine. Ehk siis selle punkti leidmine, mille juures aktsiad (keskmiselt) pole ei üle- ega alahinnatud ning kus portfell peaks olema nn. "neutraalses" olekus. Kui turg on pikka aega närviliselt tõmmelnud võib selle taseme leidmine olla paras peavalu. Pealegi pole see näitaja konstant, vaid sellele tuleb jooksvalt liita turgude ajaloolisele keskmisele tootlusmäärale vastavat tõusu. Ise kasutan selle indikaatorina CAPE-suhtarvu (Cyclically Adjusted P/E). P/E on kahjuks küll <i>trailing</i> indikaator, aga midagi etemat pole mul seni pähe turgatanud.<br/><br/>b) Valemis: "kui turg on liikunud X%, muuda portfellis aktsiaosakaalu X*n%", muutujale n sobiliku väärtuse leidmine. Kui n on liiga äkiline, leiad ennast 100% rahas ammu enne, kui turg oma tipu teeb (või 100% aktsiates kaugelt enne põhja). Kui n seevastu liiga vaikseks häälestada, jääb efekt aga liiga väikseks. Pealegi ei pea n üldse konstant olema - vabalt võib turgude liikudes portfelli aktsiaosakaalu muutmist ka näiteks kiirenevalt või aeglustuvalt sooritada. Üldiselt aitab n paika kruttimise juures turumullide/krahhide ajaloo tudeerimine ja nende baasil <i>backtesting</i>.
Pealik, (: selle mõttetera sitikast ja sõnnikuhunnikust ma panen seinale, kas see on omalooming ?
Eriti laiskadele uurimuse järeldus (minu rõhutus): <i>Results strongly suggest, believe it or not, that value averaging does actually provide a performance advantage over dollar-cost averaging and random investment techniques, <u>without incurring additional risk</u>. As might be expected from a technique that does outperform, the higher the price variability and the longer the investment time horizon the better. Each gives value averaging the time and the opportunity to work its “magic”.</i>
Benjamin Graham on loonud keskmisele investorile mudeli, mis sarnaneb PeaLiku pakutuga. Graham soovitab koostada portfelli, kus pikaajaliselt keskmiselt oleks 50% aktsiad ja 50% võlakirjad. Kui aktsiad peaks langema, siis soovitab ta võlakirju müüa ja aktsiaid osta ja <i>vice versa</i>. Ta soovitas seada piiri 75%, üle mille aktsiate/võlakirjade osalus ei kasva.
PeaLiK, ei ole nõus.<br/><br/>Jah, aktsiaturul võivad olla ebakindlusest põhjustatud üleüldised negatiivsed meeleolud, kuid seda pigem lühiajalises plaanis, mil ka head ning kasvavad ettevõtted alla müüakse, olgugi, et nad mõistlikult või suisa soodsalt hinnatud on.<br/><br/>Sinu käsitluses polekski nagu instrumendil vahet, osta mida iganes, vahet ju pole. Hoia siis kui turg tõuseb ja müü siis kui turg langeb ning tee seda võimalikult tihti (umbes täpselt nii tihti kui jälle tõus või langus). See on juba puhtinimlikult võimatu. Samuti leian, et tootluse maksimeerimiseks tuleb ikka vaadata ja analüüsida, mida osta ja mis hinnaga osta. Pigem tehakse raha seal, mitte lühiajaliselt ostes-müües. Ma räägin siin muidugi investori mentaliteedist, mitte kauplejast.<br/><br/>Lühiajaliselt võib tõesti iga hea aktsia turu meeleolude tõttu langeda, aga mis siis? Eeldusel, et negatiivsete meeleolude põhjus ei puuduta otseselt ettevõtte väljavaateid. Pikemas perspektiivis (aasta+) ostetakse see soodsalt hinnatud ja kasvav ettevõte NIIKUINII üles. Või ka kiiremini. Näiteid pole vaja kaugelt otsida (SFGAT, OLF1R).<br/><br/>Kui me räägime suurest 2008. aasta langusest, siis see pole kõige parem näide. Esiteks ei olnud see päris tüüpiline majandustsükli langusfaas, vaid suht erandlik krahh. Teiseks ei olnud küsimus ainult TURUS, vaid turg langes, kuna reaalmajanduses lendas sitt ventilaatorisse. Ja siis veel vastupidi.<br/><br/>Minu arust tasub aktsiaid ikka müüa siis kui reaalmajanduses läheb ettevõtte jaoks pilviseks või siis aktsia on arutult kallilt hinnatud. Leian, et enne suurt crashi oli (vähemalt Baltikumi näitel) küll selle viimasega tegemist ning pigem toimus mäng toolide ja mängiva muusikaga.
<blockquote><b>TaivoS</b><br /> Sinu käsitluses polekski nagu instrumendil vahet, osta mida iganes, vahet ju pole. </blockquote><br/><br/>Minu pakutud mudel ei välista <u>lisaks</u> veel ka stockpinginguga tegelemist. Edukalt ettevõtteid valides võid oma keskmisele tootlusele veel mõned protsendid alfat juurde teenida. Aga arvestades, kui suures mahus finantsinstitutsioonide tipptasemel analüütikud ettevõtete valuatsioonide koostamisele oma aega ja vaeva kulutavad, on see üsna tough business.<br/><br/><blockquote><b>TaivoS</b><br /> Lühiajaliselt võib tõesti iga hea aktsia turu meeleolude tõttu langeda, aga mis siis? Eeldusel, et negatiivsete meeleolude põhjus ei puuduta otseselt ettevõtte väljavaateid. Pikemas perspektiivis (aasta+) ostetakse see soodsalt hinnatud ja kasvav ettevõte NIIKUINII üles. </blockquote><br/><br/>Kõik õige! Vahe tuleb lihtsalt sellest, et sinul oma head aktsiat ostes ja hoides on turgude taastudes seda kokkuvõttes VÄHEM, kui minul (re)balanseerides.<br/><br/><blockquote><b>TaivoS</b><br /> Minu arust tasub aktsiaid ikka müüa siis kui reaalmajanduses läheb ettevõtte jaoks pilviseks või siis aktsia on arutult kallilt hinnatud. </blockquote><br/><br/>Kui sa oskad seda aktsia "arutuid ülehinnatust" kuidagi arvuliselt/ühikuliselt väljendada/mõõta või turgude "pilvisust" ette prognoosida, oled sa way targem, kui mina.
SK, Grahami kõrvad muidugi paistavad selle mudeli tagant, aga Graham on võimatult konservatiivne vend. Endale tundub 50/50 jaotus "normaaloludes" vägagi lahja. Tegelt olen isegi seda meelt, et ekstreemsete languste korral võib portfellis aktsiaosakaalu ka kuni 125% peale tõsta. Ja alternatiivvarana aktsiatele ei meeldi võlakirjad mulle hetkel kohe sugugi. Pigem siis juba mingi <i>blend</i> muudest varaklassidest.
Peab hakkama PeaLiKu vanu tekste läbi lappama,puhas kuld vedeleb maas,üleskorjamise vaev ainult.<br/>
Sama hästi kui on võimalik leida ostukohta, on võimalik ka hinnata müügihetke õigsust.<br/><br/>Võib olla need balansseerimised polnud siis jah nii suures mahus mõeldud kui algselt arvasin, kuid summa summarumis ma ei viitsi sellega niipalju jebida. Müün siis osa või kõik kui investeering on minu jaoks "küps".<br/><br/>Püüan tegeleda ka muude asjadega, mis pole börsiga seotud ning istuda igapäevaselt, valemeid toksida ning näpuotsaga müüa või osta... not my cup of tea. Lisaks ka teenustasud. And U might end up being wrong. Ja mis puudutab stockpickingut, siis alati on võimalik leida ka instrumente, mis pole analüütikute poolt kaetud või siis on seda hõredalt. Samuti on analüütiku arvamus üks, kuid aktsia hind turul täna tihti teine. Sellest ju ka soovitused.
Kas olukorras, kus intressid on seal, kus nad parasjagu on, pole mitte sadomasohhism (kvaliteet-) võlakirju soetada? Või peabki Kreeka või Iirimaa pabereid valima?
PeaLiKu teooriat praktikas rakendada ma Balti börsidel küll ei julgeks. Sellise teooria rakendamiseks peavad kogemused olema lihtsalt väga-väga head, samuti palju aega, keskmisel väikeinvestoril kogemusi ja resursse reeglina nii suurelt käes ei ole. Enda jaoks (väikeinvestor teiste tegemiste kõrvalt) tundub parim variant Baltis pigem osta enda jaoks odavat ja hoida seda mingeid reegleid silmaspidades, teatud tingimuste täitumiseni. <br/>
...samuti peab turg olema väga likviidne (ehk siis Balti turul pole spreadide tõttu efekt sama, mis paberi peal).
TaivoS, kõnealune valem on tegelikult väga lihtne: <br/><br/>V(t) = C t (1+R)^t<br/><br/>kus:<br/><br/>V(t) - portfelli tootluse sihteesmärk perioodil t<br/>C - perioodi vältel portfelli lisatav kapital<br/>t - periood e. intervall mille tagant kontrollid vajadust portfelli varaklasside osakaale korrigeerida<br/>R - turu keskmine (ajalooline) tootlusootus perioodi vältel<br/><br/>Vähese nikerdamise järel annab portfelli ülevaadet täisautomatiseerida selliselt, et koheselt on näha, kas aktsiaosakaal on üle- või alakaalus. Üle paari tunni kuus küll kuluda ei tohiks ning ega tihedamal intervallil polegi mõtet. "Rahuliku" turu korral ei tohiks korrigeerimisvajadust tekkida rohkem kui ehk paar korda aastas.
...selle valemi poolt leitud tulemusest lahutad siis portfelli tegeliku seisu ja olemas ta ongi, palju ja mis suunas balansseerida tuleb. Alla 10-20% erinevuse korral pole mõtet tõmblema hakatagi - raiskad ainult teenustasudele.
<blockquote><b>PeaLiK</b><br /><blockquote><b>Henno Viires</b><br/> kui pikaajaliselt soovitakse saada aktsiatootlust, siis reaalses maailmas on lühiajaline edasi-tagasi liikumine 100% aktsiad -> 100% raha vale samm </blockquote> <br/> Samas on <u>järkjärguline</u>,turu suunale vastupidine, aktsiatest rahasse/rahast aktsiatesse balansserimine teadaolevalt ainus tõestatud ja lollikindel viis pikajaliselt turgu lüüa. <br/> </blockquote><br/><br/>turu suunale vastupidine, aktsiatest rahasse/rahast aktsiatesse balansserimine on teadaolevalt ainus tõestatud ja lollikindel viis pikajaliselt turgu lüüa <br/><br/>absoluutselt nõus, aga 100% aktsiatest 100% rahasse ja tagasi hüplemine ei ole balanseerimine, olgu "pisike" või mitte, aga "riskide vähendamiseks" selliste sammude ettevõtmine räägib sellest, et algusest peale on riskide taluvusele mittevastav strateegia valitud
Päeva lõpp kisub närviliseks,väledate näppude voor.Homme juba raskem põrget laualt ära korjata.
aivo1, saan aru muidugi, et 100% väljas olles tekib kange tahtmine turgu alla rääkida, kuid see mis homme tuleb on vist küll ainult issandale ja ehk mõnele evli suurkliendile teada.
Aga see, et midagi peab ära korjama on juba otsustatud. Lihtsalt homme on seda raskem teha. Kurat ma ei saa sellest börsist aru, kogu aeg vahin lolli näoga tippe ja põhju kõrvalt ja mitte ühtegi ära ei taba.
Ürita tipust osta ja põhjast müüa, vaata kas nii õnnestub :).
Tere tulemast klubisse,mul sama situatsioon.Pärast sügan kukalt,et oleks võinud siis müüa ja nüüd osta.
Tegelikult on Tallinnas väga lihtne väikespekulantidel raha teha, turg on nii õhuke, et kui suured vaalad ennast natukene liigutavad, siis turg tahestahtmata deformeerub, ehk kui näiteks EVL-i müüb, siis on väikestel aeg osta ja kui EVL-i ostab, siis müüa. Nii lihtne see ongi.
Ma enda postituse lõpust unustasin selle ":)" ära.
decibel- Tegelikult ikka ei ole nii, kehtib see ainult ca 50% juhtudest, ehk siis pointless.