Probleem teha IPO praegu oleks aga see, et pole eriti suuri numbreid näidata mitte käibe ega kasumi kohta. Lisaks sellele pole teada kuivõrd viljakasvatuse ja piimategevuse numbrid on olnud eraldatud. Seega on IPO endiselt vaid spekulatsioon.
Probleem teha IPO praegu oleks aga see, et pole eriti suuri numbreid näidata mitte käibe ega kasumi kohta. Lisaks sellele pole teada kuivõrd viljakasvatuse ja piimategevuse numbrid on olnud eraldatud. Seega on IPO endiselt vaid spekulatsioon.
Q1:<br/><br/>As earlier communicated, we have during the first quarter this year divided our assets into core and non-core as a part of our longer term planning. The core assets are our cereals production operations in Ukraine and cereals production operations in the Rostov cluster in Russia.<br/><br/>Work continues on freeing up capital tied up in non-core assets. Having secured a strategic partner into our Estonian dairy farming subsidiary <b>through a capital raising at book value</b>, we will now proceed to free up capital by selling down further stakes. Active work is also taking place on other non-core assets.<br/><br/>Kui liberaalselt book value hinnatud on juba teine küsimus.
Q1:<br/><br/>As earlier communicated, we have during the first quarter this year divided our assets into core and non-core as a part of our longer term planning. The core assets are our cereals production operations in Ukraine and cereals production operations in the Rostov cluster in Russia.<br/><br/>Work continues on freeing up capital tied up in non-core assets. Having secured a strategic partner into our Estonian dairy farming subsidiary <b>through a capital raising at book value</b>, we will now proceed to free up capital by selling down further stakes. Active work is also taking place on other non-core assets.<br/><br/>Kui liberaalselt book value hinnatud on juba teine küsimus. Kogu ettevõtte mCAP 61 mEUR, P/B 0,49
Ma panen nüüd tähele, et Ingmani investeering tundub olevat vaid Eesti osasse Trigoni piimategevusest. Siit võib küsida kas ainult see osa on kavas omada koos väliste investoritega, ja Vene osa müüa eraldi. Samuti võib siis arvata, et Ingmani 21% investeering polnud nii suur nagu varem siin arvasin. Trigoni Väätsa ostuhind eelmisel aastal oli 7,3 MEUR.<br/><br/>Muidu avaldatud Q1 ei muuda üldpilti ettevõttest, kõrgete intressidega võlgnevus on kasvanud, "harvested area" aga püsinud samas suurusjärgus mitu aastat. Ukraina saak 2013 tuleb ilmselt hea. Lähemal 12 kuul on aga laenude tagasimaksed ja intressimaksed suured, ja siit tõenäoline, et mingi oluline varade müük ka peab toimuma, kas piimategevuses või Penza viljaklastris Venemaal.
Viimastel andmetel on kasutuses põllumajandusmaa hulk maailmas tänu kõrgetele hindadele viimasel paaril aastal massiivselt suurenenud, oodata on hindade langust. "Toidu kõrge hind on tulnud et jääda" jutt on suur vale, nagu ikka sellised jutud.
Naised saunast saatsid just sellise graafiku <a target="_blank" href="http://bit.ly/13ccd5S">http://bit.ly/13ccd5S </a> - ei paista seal midagi suurenevat.
Mul kahjuks numbreid esitleda pole, aga väide põhineb ühe USA põllumajandustootjate katusorganisatisooni andmetel.
Miljardid inimesed, eriti aasiast, ladina-ameerikast ja aafrikast hakkavad järjest rohkem ja mitmekülgsemalt kohe sööma kui jalad alla saavad. Niiet isegi praeguse 7 mrd. inimesega läheks raskeks, mis veel rahvastiku juurdekasvust rääkida, 2050 on pea 50% rohkem rahvast planeedil. Praegu on enam-vähem tootmine ja tarbimine tasakaalus ja ruumi loodushädadele mis saaki vähendavad pole. Allikad: <a target="_blank" href="http://www.fao.org/docrep/005/ac911e/ac911e05.htm">http://www.fao.org/docrep/005/ac911e/ac911e05.htm</a> ja <a target="_blank" href="http://www.guardian.co.uk/global-development/2012/oct/14/un-global-food-crisis-warning">http://www.guardian.co.uk/global-development/2012/oct/14/un-global-food-crisis-warning</a><br/><br/>
tänu "rohelisele" poliitikale aetakse märkimisväärne osa toidust kütuseks, kui see nali ära lõpetada, tuleksid toidu hinnad kohe alla.
USA lõpetas IMO ära need subsiidiumid inim- ja loomatoiduks kõlbavatest toorainetest aetavale biokütusele, pole kindel kas mujal neid üleüldse olnud ongi eriti kunagi mingis arvestatavas mahus. ".....corn-ethanol subsidies were a bad policy and eventually no one could deny it. So Congress let the tax credit in question expire."<br/><a target="_blank" href="http://www.economist.com/blogs/democracyinamerica/2012/01/end-ethanol-subsidies">http://www.economist.com/blogs/democracyinamerica/2012/01/end-ethanol-subsidies</a>
<blockquote><b>opex</b><br/>USA lõpetas IMO ära need subsiidiumid inim- ja loomatoiduks kõlbavatest toorainetest aetavale biokütusele, pole kindel kas mujal neid üleüldse olnud ongi eriti kunagi mingis arvestatavas mahus. ".....corn-ethanol subsidies were a bad policy and eventually no one could deny it. So Congress let the tax credit in question expire."<br/><a target="_blank" href="http://www.economist.com/blogs/democracyinamerica/2012/01/end-ethanol-subsidies">http://www.economist.com/blogs/democracyinamerica/2012/01/end-ethanol-subsidies</a></blockquote><br/>tõsi ka või? Tõesti oli see täisesti olematu maht: "Last year, 40% of the corn grown in the United States (some five billion bushels) was used for making ethanol. "<br/>Lisaks: <a target="_blank" href="http://www.iisd.org/gsi/biofuel-subsidies/biofuels-what-cost">http://www.iisd.org/gsi/biofuel-subsidies/biofuels-what-cost</a>
On üks võimalus päästa maailm!<br/>Ostke Trigon Agri aktsiaid! Päästke maailm!
pahurik võrdle kuupäevi uudistel, 2008 vs. 2012, asjad on muutunud vahepeal
<blockquote><b>opex</b><br/>pahurik võrdle kuupäevi uudistel, 2008 vs. 2012, asjad on muutunud vahepeal</blockquote><br/>16.aprill 2013 on vana artikkel? Edasi on jah vanemad, aga illustreerivad su juttu, et mujal ei ole subsideeritud arvestavas mahus.
pahurik, see 40% jutt on 2010 andmed, vt. <a target="_blank" href="http://www.economist.com/blogs/babbage/2011/06/biofuels">http://www.economist.com/blogs/babbage/2011/06/biofuels</a>
<blockquote><b>opex</b><br />pahurik, see 40% jutt on 2010 andmed, vt. <a target="_blank" href="http://www.economist.com/blogs/babbage/2011/06/biofuels">http://www.economist.com/blogs/babbage/2011/06/biofuels</a></blockquote><br/>huvitav küll, kust ma selle jutu siis kopisin kui mitte sealt artiklist?:p Tahad õelda, et sellised kogused ei mõjutanud maailma toiduainete hindasi?
Päris tehniliseks läheks kui hakkaks arutama inim/looma toiduga mitte-konkureerivate biokütuste toetustest. Kas näit. suhkruroog (millest saadud alkoholiga brasiillased sõidavad) on mingit muud moodi toiduahelas kasutatav (peale suhku enese). Või osad õlitaimed.
<blockquote><b>pahurik</b><br /><blockquote><b>opex</b><br/>pahurik, see 40% jutt on 2010 andmed, vt. <a target="_blank" href="http://www.economist.com/blogs/babbage/2011/06/biofuels">http://www.economist.com/blogs/babbage/2011/06/biofuels</a></blockquote><br/>huvitav küll, kust ma selle jutu siis kopisin kui mitte sealt artiklist?:p Tahad õelda, et sellised kogused ei mõjutanud maailma toiduainete hindasi?</blockquote><br/>Oleks naiss olnud siis viidata kohe sellele artiklile mitte iisd.org'ile. Ma tahan öelda, et need subsiidiumid on minevik nüüdseks. Ma pole kunagi väitnud, et nad ei mõjutanud, nii väita oleks ikka üsna rumal.
Kuna sa ise panid selle economisti lingi, ja tsitaat oli artiklist samalt leheküljelt, siis arvasin, et oled kursis:)<br/>Ja see iisd.org oli lihtsalt esimene link mis google ette viskas. Kas sa seal lugesid välja, et subsiidiumid on minevik?<br/>Kas näiteks see, et biokütusel ei ole aktsiisi ei olegi subsiidium?<br/>Aga kui edasi vaielda soov, siis võiks selle kolida kuhugi mujale, trigoniga pole suurt pistmist
USA federaal subsiidiumid on ju minevik. On toimunud muutused seadustes ja toiduks kõlbavate asjade kütuseks ajamine hakkab vast läbi saama. Muust toorainest biokütused elavad edasi ja arenevad. Aga jah trigoniga pistmist sel pole.
USA fedral subsiidiumid ei ole kaugeltki minevik, igasuguseid tax exemptioneid ja grantse on seal kümneid. Põhiline on etanoolimandaat, mis kohustab segama bioetanooli bensiiniga (15% oli äkki number?). Sama on Brasiilias, seal on samuti kohustus segada fossiilseid kütuseid etanooliga. Euroopas on taastuvenergiale, s.h. transpordikütustele samuti target ja vaidlus käib kuhu seada piir - kas esimese põlvkonna biokütused lähevad arvesse või mitte. Trend on, et tselluloosipõhiste biokütuste osakaal mandaadis suureneb.<br/><br/>Aga biokütused biokütusteks, see poliitika on nagunii läbi kukkunud. Fakt on see, et kogu inimajaloo jooksul on pakkumine alati toidu nõudluse suurenemisele (seoses rahvastiku kasvu jt teguritega) järgi tulnud. Nüüd alarmistid ütleved, et seekord on teistmoodi, olgu siis biokütuste vüi mingil muul põhjusel, seekord ei tule, kuna tootmispiir on käes ja tootmist enam suurendada võimalik pole. Seega jääme alatiseks piiratud pakkumise ja kõrgete toiduhindade keskkonda. Minu meelest on see väär ja viimased arengud kinnitavad seda.
Maailmas on kasutamata põllumaa ressurssi küll ja küll (Venemaa, Kasahstan ja kogu Aafrika ennekõike), aga selle kasutuselevõtt on kallis, kuna see asub halbade transpordiühendustega piirkondades. Kui viljahinnad püsivad kõrgel, siis võetakse see vähehaaval kasutusse ning pakkumine suureneb -> hinnad langevad.<br/>Lühiajalises plaanis aga sõltub seis ennekõike ilmast. Põhimõtteliselt on viimasel kolmel kevadel nõudmise-pakkumise pealt ennustatud korralikku hinnalangust, aga iga kord on ühes võtmepiirkonnas esinenud tõsine põud, mis pakkumist on kõvasti tagasi tõmmanud. Kui tänavu suurt põuda ei tule, võivad viljahinnad sügiseks vabalt poole võrra alla tulla.
Eks need sordid arenevad ka ikka edasi ja saagid kasvavad olemasolevatel põllumaadel (GMO kah) aga see reservide vähenemine ja viimase 11 aasta jooksul 6-l rohkem söömine kui toodetud näitab vist ikka suht tasakaalus olekut hetkel.<br/><br/>PS. hiljuti miskid aktivistid kutsusid Monsanto vastasele meeleavaldusele Tallinnas inimesi, tea kuidas sellega läks?
Ma ei saa aru, miks biokütused massidele ei meeldi. Otstarbekam on hoida hinda kõrgel kui tegeleda lõputu subsideerimisega. Strateegiliselt on selles suur eelis:<br/>- vabaturu mehhanismid säilivad, nii nõudmine kui pakkumine, lihtsalt nõudmist on natuke üles lükatud<br/>- tootjatel on endiselt vajadus olla efektiivne, sest mida efektiivsem seda rohkem pappi<br/>- süstem on paindlik: vajaduse korral on võimalik lihtsalt kasutada sama toodang toiduks (selleks tuleb keelata toidu kasutamine kütusena + alandada fossilkütuste aktsiise)<br/><br/>Meeldiv on ju mõelda madalatest toiduhindadest, aga sellega kaasneb ka suur risk. Kui tootmine end ära ei tasu, siis tuleb subsideerida. Subsideerimine ei saa suurendada efektiivsust, see lõpeb raha põletamisega nagu Nõuka-aegse Uzbekistani puuvillakasvatustes. Uuesti efektiivseks muutumiseks tuleb teha Mart Laari ja tekkinud kolhoosid lammutada, kuid iga järgmise lainega on vahepeal toimunud uus linnastumine ja inimesed kaotanud kogemuse, tehnoloogia ja teadmised. Ühel hetkel on nälg paratamatu ja see tähendab ka surma, haigusi, sõda ja kaost.<br/><br/>Viimane lause on nagu Terry Pratchetti pealt kopitud aga muidu puhas tõde.
<br/>Maailma teraviljatootmine ja tarbimine (allikas: International Grains Council), miljonites tonnides<br/><br/><table><tr><td></td><td>2010/11</td><td>2011/12</td><td>2012/13 (hinnang)</td><td>2013/14 (prognoos)</td></tr><tr><td>Toodang</td><td>1750</td><td>1851</td><td>1786</td><td>1916 (all time high)</td></tr><tr><td>Carryover stocks</td><td>366</td><td>366</td><td>334</td><td>367</td></tr><tr><td>Tarbimine</td><td>1784</td><td>1851</td><td>1818</td><td>1883</td></tr></table>
<img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/8/8b2c48bb13a58872efe79d3b935a0be9fe2bb8e2.jpeg"/>
Püüdke põhjust ja tagajärge mitte segi ajada: toidutoodangu kasv <b>põhjustab </b>(võimaldab) maakeral rahvastiku kasvu.
Trigon Agri 31, mai konverentsikõnes (www.trigonagri.ee) räägitakse Eesti piimafarmide müümisest, ja et selline müük võiks sisse tuua veel 15 MEUR. Samuti räägitakse, et selline müük võiks toimuda kõrgema hinnaga kui Ingmani ostust.<br/><br/>Siit võib spekuleerida umbes niimoodi, et Ingman investeeris umbes 3 MEUR ja sai slle eest 21% Trigoni EESTI piimategevusest. Ülejänud 79% on kavas müüa täies ulatuses Trigon Agrist väljapoole, ja lootus on selle eest saada 15 MEUR. Veel jääb mulje, et kavas on müüa non-core assets veel käesoleval aastal. Järelikult Tallinna Börsi IPO suurusjärgus 15 MEUR, mis puudutaks siis üksnes Eesti piimategevust võiks olla varsti tulemas.
Soodushinnaga Helenius ilmselt midagi ei müü kui just king väga ei pitsita. Pole just hea setup kui senine tuumik teeb full exiti. Kas Ingman hakkab strateegilise juhtimisega tegelema?
JH vast proovib need 3 punti austerlasi kes piimavärgis lammutavad kuidagi enampakkumisele meelitada.
Homme avaldatakse Trigon Agri Q2. Aktsia maksab nüüd 2,95 kr võrreldes suure emissiooni (100+ MEUR) hinnaga 15 kr viis aastat tagasi. Ainus Eestis juhitud ettevõte Stockholm Börsil pole seega tänani olnud eriti hea investeering, aga eks see IPO tehti Enskilda poolt samal ajal kui Arco Vara ja on läinud Arcost paremini.<br/><br/>Tänavu on rekordiline viljasaak Ukrainas ja Venemaal, nii et Trigon Agri teeb samuti ilmselt rekordilise toodangu. Paraku on Trigoni haritud maa langenud ja ennustati tänavuseks 78 tuhat hektarit, ma arvan. Tundub, et ettevõte ostis liiga palju maad, ja siis polnud likviidsust seda maad harida, või polnud õiget maad.<br/><br/>Suured tehingud on vaja selleks et likviidsust parandada, ja see ongi ettevõte ka andund mõista võib tulla. Küsimus siis vaid millised tehingud tulevad, kas Penza müük, kas Venemaa piimaäri müük, kas Eesti piimaäri müük (peale juba Ingmanile müüdud.). Kas isegi piimaäri börsileminek...?<br/><br/>Homses raportis on ilmselt oodata väga suur (hooajaline) kasuminumber, aga väga nõrk (hooajaline) likviidsuspositsioon. Aga huvitav on kindlasti eelkõige kuulata kuidas edasi minnakse netovõla vähendamiseks.
Ma arvaks vastupidi - Q2 aruandes on räägitud sellest, et osa viljast müüdi ette umbes 10% disount'iga tolle hetke turuhinnast + tänaseks hinnad on kukkunud rohkem kui 20%. Venemaa langus on suurem kui Ukraina ja viljade kaupa on kukkumine erinev, kuid nisu ja odra hinnad on kaunis kehvad. Kui siia pana kõrvale Venemaa tootmishinna inflatsioon mis on kütuse ja gaasi (gaasi hinna korrelatsioon lämmastikväetise hinnaga on 1 lähedal) hinnatõusu tõttu vähemalt 5% ei ole usutav, et tuleks mingit erilist kasuminäitajat. Pigem, vaadates haritud maa pind/kogu ontrollitud maa pind, võiks tulla uudis trahvidest põllumajandusmaa kasutamata jätmise eest - see on muutunud Venemaal tavapraktikaks.<br/>Isegi kui see rekordiline saak on veerandi võrra suurem kui eelmiste aastate oma, sööb muutunud kulubaas ning varudes oleva vilja ning 'bioloogilise vara' mark-to-market selle ilmselt ära. Samas ennustan et TAGR tulemus on parem kui peer grupil, kelle seis on tõenäoliselt veel nutusem. Nii Black Earth kui Agrokultura (endine Alpcot) on veel rohkem avatud asukoha- ning müügiriskile. Agrokultura jällegi on parem kui Black Earth. <br/>Ukraina siseturg ei ole kiita, välisturule müügil jääb jätkuvalt käibemaks kinni. Venemaa sadamad on jätkuvalt umbes ja raudteel on ilmne eelis naftatoodetel, seega on variant ainult kohalik müük ning TA ei ole siiani suutnud silma paista kohalikele meeldimisega. Müügitulemus seega pigem null või alla selle.<br/>Lugedes kuidas Helenius H1 likviidsuspositsiooni kiidab on selge et see on ettevõtte jaoks kõige suurem probleem ning suure tõenäosusega on sellega ka tööd tehtud. Erievalt Stefanist ma ootaks et likviidsus on OK ja kasum keskpärane. Ilmselt on võimalik juhatuse pöördumisest lugeda pikka analüüsi kukkunud hindadest mis enneolematu tulemuse tagasi keskmise peale viivad.<br/>Üksuste müük saab praegu olla ainult tehnilist laadi, sellest ei ole oodata ei likviidsuse paranemist ega kasumit. Ei näe seega, et oleks midagi erilist oodata. Kuna midagi erilist ei ole, siis kukub aktsia hind edasi ning pooledollariaktsiast saab penniaktsia.<br/><br/>
<blockquote><b>stefan</b><br/>Siit võib spekuleerida umbes niimoodi, et Ingman investeeris umbes 3 MEUR ja sai slle eest 21% Trigoni EESTI piimategevusest.</blockquote><br/>tundub, et täpselt nii oli.<br/><br/>
Noh, paistab et ka minu ennustus läks täppi. Ma oleks oodanud et likviidsus on parem, aga mida ei ole seda ei ole. 2012 Q2 oli käibevara 81 meur ja lühiajalisi kohustusi 21mEUR, sel aastal on käibevara 67 mEUR ja lühiajalisi kohustusi 41mEUR. Ei ole mõnus tendents. <br/>Tänu mark-to-marketitele võtab TA aasta kasumi juba poolaastaga sisse, paremaks saab see minna ainult kui maisi ja päevalille hinnad peaks paranema. Samal tasemel hindade korral lõpetavad nad kerges kasumis, maksavad jälle dividendi ja küsivad varsti lisaraha Rostovi projekti lõpetamiseks.<br/>Eks nad on ikka veel vee peal, aga Heleniuse statement 20% ROA ja debt-free ettevõte on ilmselgelt soovmõtlemine.
Täna avaldatud ehituslepingu järgi ehitab Nordecon 9 MEUR eest Trigon Agrile. Pakun, et nüüd on vaja küsida jälle investoritelt raha. Probleem piimaäri börsileminekuga oleks aga ühelt poolt Trigon Agri aktsia täielik ebaõnnestumine Stockholmi börsil alates IPOst, ja lisaks sellele, et piimaäri pole veel suuremaid numbreid näidata. Mingi private placement või Penza klastri müük oleksid ka võimalikud rahastamsallikad. Huvitav igal juhul vaadata mis nüüd hakkab toimuma.
Nordeconi kodulehel siiski lisainfo:<br/>"Laudakompleksi ehitust finantseerib SEB Pank."<br/><br/>Kui Väätsa välja osteti paar aastat tagasi oli finantseerija vist Swedbank. Eks selgub kas SEB on pikaajaline finantseerija, või kas siis equity lisatakse ikka lõppude lõpuks. Enskilda on varem korraldanud Trigon Agri emissioone, ma arvan.
Trigon Agri on müünud veel 15,3% Eesti piimategevusest<br/><a target="_blank" href="http://www.trigonagri.com/trigon-agri-successfully-executes-the-first-part-of-its-divestment-program-in-trigon-dairy-farming-estonia-at-a-22-premium-to-book-value/">http://www.trigonagri.com/trigon-agri-successfully-executes-the-first-part-of-its-divestment-program-in-trigon-dairy-farming-estonia-at-a-22-premium-to-book-value/</a><br/><br/>P/B seekord siis natuke kõrgem kui see, mida maksis Ingman oma 21% eest. Piimaturul on olukord samuti tugevnenudki.<br/><br/>Nüüd aga ei piisa sellega, kuna Trigon Agri laenukoormus on ohtlikult kõrge arvestades võlakirjalaenu covenantidega, mu arust. Lisaks sellele on Nordecon teavitanud, et ehitab Trigon Eesti Piimale 9 MEUR eest, mis finantseeritakse pangalaenuga. (Siiski pole Trigon Agri ise sellest ehitusest ja laenust rääkinud, ma arvan.) Kuidas iganes, ma pakun, et Trigon Eesti Piima osaluste müük jätkub, ja järgmine samm võiks ka olla börsileminek Tallinnas (mis sel juhul suuresti finantseeriks ehitustehingu.) . Ma arvan, et ajakava sõltub sellest, kas müüakse varsti Venemaa Penza-klastri, või ei.
<img src="http://www.di.se/chartcache/201402280000__di1__date__2011_02_28__2014_02_28__315__200__absolute__yes__5835__none__none__none.png"/><br/>di.se<br/><br/>Trigon Agri täna jätkuvalt raporteeris süngeid numbreid. Võlg on veelgi kasvanud. Nüüd on küsimus kas/millal õnnestutakse varasid müüa. Tundub, et piima-IPOst ei räägita enam, aga kuna 35% Eesti piimaärist on müüdud private placement'i teel, siis äkki läheb samamoodi ülejäänu 65%-iga. Siis natuke võlg liiguks ka bilansist välja. Suur umbes 40 MEUR 11% intressiga SEK nomineeritud võlakirjalaenu aegumine on juunis 2015. Covenentide järgi ollakse selle laenuga juba piiri peal kui õigesti aru saan.
"Samas eeldades, et kriis rahuneb - kõik kes täna Ukrainasse investeerivad, teevad sellega suurt raha, kuna aktsiahinnad hakkavad hullumeelselt rallima. Loomulikult võib ka kõik kaotada," lausus Helenius.<br/><a target="_blank" href="http://www.aripaev.ee/article/2014/3/10/helenius-ukrainas-voib-teenida-suurt-raha">http://www.aripaev.ee/article/2014/3/10/helenius-ukrainas-voib-teenida-suurt-raha</a><br/>Sellise mõistuspärase jutu põhjal ei teki mingit kõhklust raha tema kätte usaldada
JH võtab raha hea meelega vastu, aga tagastamise osas... oot kule räägime homme, ok?... <br/><br/>Huvitav, millega defaulti oleks põhjendatud kui Ukrainas poleks sõjaks läinud?<br/><br/><a target="_blank" href="http://majandus24.postimees.ee/3088243/ukraina-kriis-sunnib-trigon-agrit-otsima-volgadele-pikendust">http://majandus24.postimees.ee/3088243/ukraina-kriis-sunnib-trigon-agrit-otsima-volgadele-pikendust</a>
Ups, vene maaportfelli reaalne müügihind oli 31 m EUR võrra väiksem kui bilansiline maksumus. Tegevuskahjumit ka natuke, ja ollallaa: equity muutus 2015.a. 9 kuuga: <u>oli 61.9 m, nüüd on... <b>7.6 m</b></u>. <a target="_blank" href="http://www.trigonagri.com/interim-report-9m-2015/">http://www.trigonagri.com/interim-report-9m-2015/</a> <br/><br/>Seda, mis mõtteid tekitab Venemaal ühe vara poole hinnaga müük mingile Küprose ettevõttele, parem ei kommentaari. Bilansis oleva Ukraina maaportfelli väärtust samuti mitte.<br/><br/>Baltika vähemalt raiskab oma investorite raha ausalt kodumaise SKT kasvatamiseks ära.
The Reverse Midas Touch. Kelle raha seal põles põhiliselt, vanade soome-rootsi perekondade?
Ei midagi uut. 2012 haihtus Trigon Property Developmenti bilansist samuti pool olematusesse.<br/><br/>Nüüd tahaks kuulda, kuidas bilanssi auditeeriv audiitor asja hindab? Kes neil seal on? Jälle Colliers?
Aga ärge muretsege. Varsti hakkab Aafrikast raha tulema nagu muda. Täitsa värske inf. Helenius just kuu aega tagasi <a target="_blank" href="http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/29/helenius-aafrikas-saab-rikkaks">rääkis</a>. Viie miljoni pealt saab seal paari aastaga miljardeid teenida. Igaüks vuss, kel vähegi nutti, saab hakkama. Kindel värk! Way to go!
<blockquote><b>PeaLiK</b><br/>Ei midagi uut. 2012 haihtus Trigon Property Developmenti bilansist samuti pool olematusesse.<br/><br/>Nüüd tahaks kuulda, kuidas bilanssi auditeeriv audiitor asja hindab? Kes neil seal on? Jälle Colliers?</blockquote><br/><br/>Mu meelest Agri on karmim case. Üks asi on bilansis seisvale varale õhku sisse-välja pumbata, teine asi on vara reaalselt poole bilansilise väärtusega tuuri panna mingisse offshorkasse. <i>Sounds like 90's. Retrofest!</i><br/><br/>Kirss tordil oleks muidugi see kui offshorka taga oleks... ise. Põrmugi ei imestaks.
<blockquote><b>PeaLiK</b><br />Aga ärge muretsege. Varsti hakkab Aafrikast raha tulema nagu muda. Täitsa värske inf. Helenius just kuu aega tagasi <a target="_blank" href="http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/29/helenius-aafrikas-saab-rikkaks">rääkis</a>. Viie miljoni pealt saab seal paari aastaga miljardeid teenida. Igaüks vuss, kel vähegi nutti, saab hakkama. Kindel värk! Way to go!</blockquote><br/><br/>Õigust räägib! Helenius sai ka Trigon Agriga rikkaks!
<blockquote><b>sakuska</b><br/><blockquote><b>PeaLiK</b><br/>Ei midagi uut. 2012 haihtus Trigon Property Developmenti bilansist samuti pool olematusesse.<br/><br/>Nüüd tahaks kuulda, kuidas bilanssi auditeeriv audiitor asja hindab? Kes neil seal on? Jälle Colliers?</blockquote><br/><br/>Mu meelest Agri on karmim case. Üks asi on bilansis seisvale varale õhku sisse-välja pumbata, teine asi on vara reaalselt poole bilansilise väärtusega tuuri panna mingisse offshorkasse. <i>Sounds like fucking 90s. Retrofest noh.<br/></i><br/>Kirss tordil oleks muidugi see kui offshorka taga oleks... ise. Põrmugi ei imestaks.</blockquote><br/><br/>
Heleniuse võiks kirjanikupalgale võtta. Fantaasiast puudu ei jää ja kahju oleks ka väiksem kui igasugu ministeeriumite ja nõukogude juures töllerdades.
Helenius on Trigon Capitali juhtimistasudega lüpsnud seda õnnetut Agri juba nii palju, et tal on hetkel juba suht savi, mis sest Agrist saab. Omad ju kodus.<br/><br/>Eestis oli tal mõni aasta tagasi analoogne juhus ettevõttega, mis varasemalt kandis nime Trigon Baltic Farming, nüüdne Revino Farming. Oma papi kruttis juhtimistasudega koju ja kaasatud heausksed investorid pidid s*tta sööma, et midagigi tagasi saada.<br/><br/>Naturaalne emm.
Kas kuskilt on välja lugeda, millised on rahavood Trigonile sellest 10.74% müügitehingust? Raha, mis praegu saadi, võlakirjaomanikele kohe tagasi ei maksta, vaid kantakse tagatiskontole. http://www.trigonagri.com/trigon-agri-as-announces-partial-disposal-of-the-stake-in-trigon-dairy-farming-estonia/