<blockquote><b>pahurik</b><br/>Vabandus vastu võetud. <br/>No mina ei ole mingi päikesepaneelijünger, lihtsalt tõin arvud kui palju on vaja paneele, et toota Eestile vajalik kogus. Kuhu panna suvel ülejääv ja kust hankida talvel puudujääv elekter, oligi küsimus siimosele:)<br/>Samas, kodumajapidamises mõne paneeli paigaldamine ei ole kindlasti mõttetu, eriti kui enamus elektrist ise ära tarbida. Meie probleem on, et suvel on elektrit kõige vähem vaja, aga toodang suureim, talvel on vastupidi. Hispaanias ja mujal lõuna pool on vaja elektrit jahutamiseks ja teine lugu.</blockquote><br/><a target="_blank" href="http://www.tuuleenergia.ee/2017/07/amet-kinnitas-paldiskisse-pumpjaama-ehitamise-mojuhinnangu/">Pump-hüdroakumulatsioonijaam.</a><br/>Võiks ju ehitada maa alla 500m sügavusele piisavalt mahuteid, kust suvel päikeselisel ajal päikeseelektriga välja pumbata kogu vesi ja talvel ning öistel aegadel, kui päike ei paista, siis lasta merest vesi sisse ja toota elektrit. Nii esialgu piisaks 500MW pumpelektrijaamast ja pärast põlevkivielektri täielikust ära kadumisest ehk läheks vaja 2000MW pumpelektrijaama, sest talvisel päikesevaesel külma-ajal tuulikud ka ei pöörle.<br/>Nagu siin keegi soovitas .... <b>:-)</b><br/>Kogu selle graniidi saab tohutu kasumiga maha müüa. Näiteks Rail Balitcule ja asfalditootjatele. <b>:-)</b>
<blockquote><b>ziff</b><br/>"Lahti ühendamine"??? Vanasti nimetati seda lahutamiseks.<br/></blockquote><br/><br/>Väikese jubina, lihtsama lüliti puhul ma lahutaks kontaktid (muidugi välja lülitamine jms. ka). Suuremate asjade, näiteks kaablite puhul ühendaks lahti. Selle kallal võivad täna keelemehed norida, aga tegelikkuses täitsa kasutatav väljend, mis kõrva ei kriibi.
<blockquote>Kui ehitada energiasüsteem tuulikute ja päikesepaneelide abil, siis eesti jaoks sellest 6GWh-st ei pruugi jätkuda.</blockquote><br/><br/>Keegi ei ole rääkinud 100% tuul/ päike tootmisest. Eks see ole energeetikutel arvutada, kui palju on vaja stabiliseerimist, kui tuul/päike osakaal on 40, 50, või 60%. 6GWh salvestust ei ole siin vaja. Põlevkivi kasutamine täiendava võimsusena ei ole probleem. Probleem on, kui põlevkivi toodetakse 100% ja suures koguses ekspordiks, nagu seda täna tehakse.
<blockquote>Elektriautodega on ka huvitav lugu, praegu hakkati tõesti uurima, mis mõju see nii põhi- kui ka jaotusvõrgule kaasa toob. Arvamusi seisnast seina, sest 100tuhat 10kW laadijat, mis enam vähem samaaegselt sisse lülitatakse. Jaotusvõrgud küll valmis ei ole.</blockquote><br/><br/>Sõiduautode päevane keskmine läbisõit Eestis on kuskil 50 km ja Euroopas 33 km. See tähendab keskmist päevast enargiavajadust 10kWh per auto. Sõiduautod on enamuse päevast ja kogu öö jõudeolekus ja akud suured arvestades keskmist energiavajadust. Tavalaadimine on selline marginaalne suurus millega saab ka tõenäoliselt tänane jaotusvõrk ilma suuremate investeeringuteta hakkama. Targad laadijad, koormust hajutav hinnastamine, võimsus siin kindlasti pudelikaelaks ei saa. Teine teema on kiirlaadimine, kiirlaadijad võibolla kombineeritakse energiasalvestusega, aga seal on ka hinnad teised ja pole suurem probleem. Kui nüüd vaidlusest välja jätta, kas elektriautod tulevad ja kui palju neid olema saab. Teoritiseerida, et kogu masinapark kõik 400000+ on suurte akudega elektriautod, siis see tähendab tohutus koguses energiasalvestust mis jõudeolekus juhtme otsas ripub. Kindlast ei jäeta sellist resurssi kasutamata, V2G ja pannakse see võrgu heaks tööle.
Kõik asjad on meil suurema osa ajast jõudeolekus ja enamasti siiski ei rakendata muul otstarbel.<br/>Võrkudes olevaid arvutite ja telefonide protsessoreid ei panda suurt ressurssi nõudvaid ühiseid töid tegema, kuigi suures pildis on eeldused selleks justkui olemas ning miljoneid miljonitega korrutades võib imelisi tulemusi saada. Pean silmas tänast reaalsust.
<blockquote><b>AGM</b><br />Ja samal ajal ajab Elering vastutustundetut jama, et meil on Skandinaavia ja lõunapoolsete riikide vahel piisavalt ühendusi, et meie vajadus ära katta ja elektrisüsteem stabiilsena hoida. Mis kasu neist ühendustest on, kui füüsilist elektrit jääb puudu? Keegi küsis sama küsimuse Taavi Veskimäelt ka viimasel Eleringi varustuskindluse raportit tutvustaval konverentsil ca kuu aega tagasi - kuid vastust sellele ei saanud. Öeldi, et tegeleme, mõtleme, vaatame... Kuidas selliste asjadega niimoodi mängitakse, on arusaamatu...</blockquote><br/><br/>Päris huvitav, mis Saksa poliitikute energeetika-alastest roheotsustest saab, kui tootmisvõimsust väheks jääb. 2022 peaks seal tuumajaamad suletama. Selles riigis on rohesotsidest joschkad-mischkad päris kõvasti toimetanud.<br/>
<blockquote><b>pitsat2</b><br /><blockquote><b>AGM</b><br/>Ja samal ajal ajab Elering vastutustundetut jama, et meil on Skandinaavia ja lõunapoolsete riikide vahel piisavalt ühendusi, et meie vajadus ära katta ja elektrisüsteem stabiilsena hoida. Mis kasu neist ühendustest on, kui füüsilist elektrit jääb puudu? Keegi küsis sama küsimuse Taavi Veskimäelt ka viimasel Eleringi varustuskindluse raportit tutvustaval konverentsil ca kuu aega tagasi - kuid vastust sellele ei saanud. Öeldi, et tegeleme, mõtleme, vaatame... Kuidas selliste asjadega niimoodi mängitakse, on arusaamatu...</blockquote><br/><br/>Päris huvitav, mis Saksa poliitikute energeetika-alastest roheotsustest saab, kui tootmisvõimsust väheks jääb. 2022 peaks seal tuumajaamad suletama. Selles riigis on rohesotsidest joschkad-mischkad päris kõvasti toimetanud.<br/></blockquote><br/><br/>Saab see, et üha kindlamini imetakse end Vene gaasi otsa kinni. Kui tuumajaamad välja lähevad, siis on selles ajapiiris (ma ei räägi siin mingis kauges loodetavas tulevikus oluliselt odavnevatest salvestustehnoloogiatest jm. täna soovmõtlemise tasemel olevatest tehnoloogilistest lahendustest) ainuke võimalus juhitavat elektrit toota gaasist (sest süsi on ju ka niikuinii halb). Sakslased saavad sellest ka väga hästi aru ja sellepärast see NordStreami kamm käib. Niiet meie idanaabrile EL energiapoliitika sobib väga hästi...
Tegelikult ei ole ju ainus võimalus gaasist toota, ajad võivad muutuda. Ei öeldagi enam kõigile paadiga tulnud poistele rõõmsalt willkommen.
Sakslased vast jah manööverdavad ennast kuidagi nii, et elu läheb edasi. Ega nad lollid ole. <a target="_blank" href="https://www.cleanenergywire.org/factsheets/germanys-energy-consumption-and-power-mix-charts">Datat</a><br/>Ligniit süsi näit, <a target="_blank" href="https://www.dw.com/en/the-end-of-lignite-coal-for-power-in-germany/a-18806081">hakati vähendama 2016</a>, aga vaikselt, eelmise aasta pildis küll veel eriti ei paista.<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/6/d/6d2e846fbd43fd821715445597ca200f1637d2dc.jpeg"/>
Saksamaal on suur väljakutse veel see, et elektriühendused põhja ja lõuna vahel on väga viletsad - põhjuseid on palju alates maa omandiküsimustest kuni investeeringute summadeni välja. Samal ajal toodetakse näiteks valdav osa tuuleenergiast põhjas, kuid see ei jõua kuidagi lõunasse, kus on valdav osa suurtarbimisest. Ja siis see ummistabki Skandidaavia võrke tuuliste ilmade korral.
Suured kasutajad on pea kõik pigem saksamaa lääneosas, seal kus kaevandusedki, Essen, Duisburg -tööstuskant.<br/>See data link ülal muu põneva seas teatab ka, et saksa on el. netoeksportöör, '17 u. 54 TWh, saaks koju jätta selle.
Kas on öeldud, mis riikidesse Saksamaa põhiliselt elektrit ekspordib?
Seega hea näide, et asjad suurtes süsteemides keerulised. Ega sakslased ka tarvitse oma põhjast hakata tööstuspiirkondadesse elektrit vedama. Kaablid skandinaaviasse ja ringvõrkudesse olemas - me ju räägime, et Norras-Rootsis vett vähe. Võivad teha sama, mis meil - midagi ostame Venest ja Soome kaudu sisse, midagi samal ajal Lätti ja Leedu poole välja.<br/>Fortum on viimasel ajal muidugi kosunud üsna kõrgetele tasemetele, tubli 50% aastaga.
Pitsat2, elektrit sa tuhandete kilomeetrite kaugusele ikka ei transpordi. Ehk võibolla lähitulevikus (mõnekümne aastaga) on see võimalik, piisavalt odav ja vastavad ühendused ka rajatud.
ei mäleta jah, et oleks plaaninud.
<blockquote><b>ttrust</b><br />Pitsat2, elektrit sa tuhandete kilomeetrite kaugusele ikka ei transpordi. Ehk võibolla lähitulevikus (mõnekümne aastaga) on see võimalik, piisavalt odav ja vastavad ühendused ka rajatud.</blockquote><br/><br/>See oli tehnilised võimalik ka kaheksakümbnendate lõpus, kuid majanduslikult eriti mitte. NL-s said ka esimesed 1150kV liinid valimis kuid riik sai otsa.<br/>Praegu uuritakse alalisvoolu ülekandeid Saksamaa põhjast lõuna, kuid mõistliku hinnaga ja parameetritega DC võimsuslülitit ei ole siamaani leiutatud.
<blockquote><b>opex</b><br />Sakslased vast jah manööverdavad ennast kuidagi nii, et elu läheb edasi. Ega nad lollid ole. </blockquote><br/><br/>Tulemuseks: https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout<br/>
.....E.ON-i ühekordse valearvestuse tagajärjed olid põhjuseks mitte tootmisvõimsuse vähenemine läbi jaamade lõpliku sulgemise ju. Ei puutu väga asjasse IMO. <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause">https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause</a><br/>
<blockquote><b>opex</b><br />.....E.ON-i ühekordse valearvestuse tagajärjed olid põhjuseks mitte tootmisvõimsuse vähenemine läbi jaamade lõpliku sulgemise ju. Ei puutu väga asjasse IMO. <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause">https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause</a><br/></blockquote><br/><br/>Ei, üheks põhjuseks oli prognoosimatu tuuleelektrijaamade tootmise muutus just siis kui võrk oli viidud nõrgemsse konfiguratsiooni.
<blockquote><b>siimos</b><br /><blockquote>Kui ehitada energiasüsteem tuulikute ja päikesepaneelide abil, siis eesti jaoks sellest 6GWh-st ei pruugi jätkuda.</blockquote><br/><br/>Keegi ei ole rääkinud 100% tuul/ päike tootmisest. Eks see ole energeetikutel arvutada, kui palju on vaja stabiliseerimist, kui tuul/päike osakaal on 40, 50, või 60%. 6GWh salvestust ei ole siin vaja. Põlevkivi kasutamine täiendava võimsusena ei ole probleem. Probleem on, kui põlevkivi toodetakse 100% ja suures koguses ekspordiks, nagu seda täna tehakse.</blockquote><br/><br/>Kõik on juba arvutatud, kuni 15-20% võib suhteliselt tasuta liita, suuremad numbrid põhjustavad probleeme ja mida suurem % seda kallim neid lahendada. Mida väiksem süsteem (nii nagu Eesti) seda keerulisem, sest puudub geograafiline effekt.<br/>Väga optimistlik kuid siiski tehniliselt huvitav manual:<br/>https://www.iea.org/publications/insights/insightpublications/Getting_Wind_and_Sun.pdf<br/>
<blockquote><b>havoc</b><br/><blockquote><b>opex</b><br/>.....E.ON-i ühekordse valearvestuse tagajärjed olid põhjuseks mitte tootmisvõimsuse vähenemine läbi jaamade lõpliku sulgemise ju. Ei puutu väga asjasse IMO. <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause">https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause</a><br/></blockquote><br/>Ei, üheks põhjuseks oli prognoosimatu tuuleelektrijaamade tootmise muutus just siis kui võrk oli viidud nõrgemsse konfiguratsiooni.</blockquote><br/>Su antud lingilt see küll välja ei tule. Anyways, sa siis väidad, et sakslased on idioodid ja sulgevad oma jaamad lõplikult mingi kaootilise protsessi käigus nagu jumal juhatab? Ma väidan, et nad on pragmaatikud ja kui vaja siis sõidavad üle igasugu EL-i ja kliimalepetest ning lubadustest enne kui lasevad tööstusel närbuda el. puuduse pärast.
<blockquote><b>opex</b><br /><blockquote><b>havoc</b><br/><blockquote><b>opex</b><br/>.....E.ON-i ühekordse valearvestuse tagajärjed olid põhjuseks mitte tootmisvõimsuse vähenemine läbi jaamade lõpliku sulgemise ju. Ei puutu väga asjasse IMO. <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause">https://en.wikipedia.org/wiki/2006_European_blackout#Cause</a><br/></blockquote><br/>Ei, üheks põhjuseks oli prognoosimatu tuuleelektrijaamade tootmise muutus just siis kui võrk oli viidud nõrgemsse konfiguratsiooni.</blockquote><br/>Su antud lingilt see küll välja ei tule. Anyways, sa siis väidad, et sakslased on idioodid ja sulgevad oma jaamad lõplikult mingi kaootilise protsessi käigus nagu jumal juhatab? Ma väidan, et nad on pragmaatikud ja kui vaja siis sõidavad üle igasugu EL-i ja kliimalepetest ning lubadustest enne kui lasevad tööstusel närbuda el. puuduse pärast.</blockquote><br/><br/>Ei, mitte idioodid, lihtsalt heaaoluühiskonnas tekkivad vahest mitte pragmaatilised ideed. Rohelised ideed on nagu süsteem positiivse tagasisidega. Objektiivselt saksa majandus saab endale lubada vene gaasi oma söe asemele.<br/><br/>Linki andsin, et viidata sündmusele. Kui soovid rohkem informatsiooni, siis otsi google's "ENTSO-E blackout 2006 report" kuid ole valmis ridade vahelt lugema, sest aruanne on koostatud viisil - "mida teha võrguga, et sellise tootmisviisi korral analoogsed südmused ei juhtuks." Konverentsidel räägitakse karmimalt.
<blockquote><b>Velikij</b><br /><blockquote><b>havoc</b><br/>Kui kõiki kulusid arvestada, siis 20-30% installeritud võimsust on eesti tingimustes optimaalne.<br/>Muidu juhtub nii nagu Tallinna (Väo) elektrijaamaga, mis ärimeeste läbi surutud. Sisuliselt lülitas see konkurentsist IRU elektrijaama, kuid talveks Väo võimsusest ei jätku ja seetõttu tuleb IRU põhikulud ikka kinna maksta. </blockquote><br/>Palun räägi sellest lähemalt, mis, millal ja miks seal Irus siis õieti juhtus!<br/></blockquote><br/>Kordan oma küsimust, see jäi vist havocil kahe silma vahele.<br/>
<blockquote><b>Velikij</b><br /><blockquote><b>Velikij</b><br/><blockquote><b>havoc</b><br/>Kui kõiki kulusid arvestada, siis 20-30% installeritud võimsust on eesti tingimustes optimaalne.<br/>Muidu juhtub nii nagu Tallinna (Väo) elektrijaamaga, mis ärimeeste läbi surutud. Sisuliselt lülitas see konkurentsist IRU elektrijaama, kuid talveks Väo võimsusest ei jätku ja seetõttu tuleb IRU põhikulud ikka kinna maksta. </blockquote><br/>Palun räägi sellest lähemalt, mis, millal ja miks seal Irus siis õieti juhtus!<br/></blockquote><br/>Kordan oma küsimust, see jäi vist havocil kahe silma vahele.<br/></blockquote><br/><br/>Ega rohkem lisada ei ole.<br/>Kriitilise tähtsuega energia julgeolekule elektrijaam viidi konkurentsivõimetusse olukorda.<br/>Oli veel info, et käis kõva diskussioon, kuhu see Väo koostootmisjaam ehitada sobib, tehniliselt loogiline oleks kuskil Tallinnast lääde (Harku kärjaari lähedale), kuid investori (Sõõrumaa) huvides oli odavam ehtada olemasoleva infrastruktuuri lähedale.<br/>
No natuke ilmselt ikka on lisada. Kuidas siis ikkagi toimus ja missuguste protsesside tulemusena see nii läks, et elektrijaam viidi konkurentsivõimetusse olukorda? Rääkimata sellest, et Väo kõrvale leiti sobilik ehitada veel teine samasugune.<br/>
Elering 1.poolaasta<br/>Puhaskasum 7,1 miljonit eurot<br/>Rahavoog äritegevusest 39 miljonit eurot.<br/>Makstud dividendid -20,0 miljonit eurot.<br/>Tulumaksukulu -5,0 miljonit eurot.<br/>Emiteeritud võlakirjad 224 miljonit eurot.<br/>Finantskulu -5,8 miljonit eurot.<br/><br/>Riik kandib genereeritud cashi jooksvalt välja, kulusid ja investeeringuid finantseeritakse võlaga, mis omakorda suurendab finantskulusid...<br/><br/><a target="_blank" href="http://arileht.delfi.ee/news/uudised/elektri-vorgutasude-alandamine-vahendas-eleringi-kasumit?id=83210537">http://arileht.delfi.ee/news/uudised/elektri-vorgutasude-alandamine-vahendas-eleringi-kasumit?id=83210537</a>
<blockquote><b>havoc</b><br /><blockquote><b>ttrust</b><br/>Pitsat2, elektrit sa tuhandete kilomeetrite kaugusele ikka ei transpordi. Ehk võibolla lähitulevikus (mõnekümne aastaga) on see võimalik, piisavalt odav ja vastavad ühendused ka rajatud.</blockquote><br/><br/>See oli tehnilised võimalik ka kaheksakümbnendate lõpus, kuid majanduslikult eriti mitte. NL-s said ka esimesed 1150kV liinid valimis kuid riik sai otsa.<br/>Praegu uuritakse alalisvoolu ülekandeid Saksamaa põhjast lõuna, kuid mõistliku hinnaga ja parameetritega DC võimsuslülitit ei ole siamaani leiutatud.</blockquote><br/><br/>Hiinas juba ehitatakse pika DC linki.
Lugu vanade tuulikute recyclingist ja uutest, suurematest tiivikutest: <a target="_blank" href="http://www.bbc.com/news/business-51325101">www.bbc.com/news/business-51325101</a>
Rootsi tootis 2019 aastal 20 TWh tuuleenergiat, ja number muudkui kasvab. Juba 2023 oodatakse, et toodang on 44 TWh, mis tähendab kolmandik kogu Rootsi elektritarbimisest.<br/><a target="_blank" href="https://sv.wikipedia.org/wiki/Vindkraft_i_Sverige">https://sv.wikipedia.org/wiki/Vindkraft_i_Sverige</a><br/><br/>Eesti tootis 2018 aastal 0,6 TWh.<br/><a target="_blank" href="http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/">http://www.tuuleenergia.ee/about/statistika/</a><br/><br/>=><br/>Turg päris ühine, hinnad siinkandis kõrgemad, ma ei tea miks Eestis on nii (võrdlemisi) vähe ehitatud.
47% Taani elektritarbimisest oli 2019 aastal tuuleenergia.<br/><a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Denmark">https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Denmark</a><br/><br/>47% peaks vastama umbes 16 TWh, ehk Taani ilmselt tarbib päris palju vähem kui Rootsi. Erinev tööstuse struktuur.
Tarbimine ja tootmine on siiski kaks eri asja, Samast artiklist tasuks tähelepanelikult lugeda peatükki <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Denmark#Electricity_exports_from_Denmark">"Electricity exports from Denmark</a>". Impordi-, ekspordi- ja transiidibilansid teevad selle eduraporti pildi pehmelt öeldes pisut vähem lineaarseks.<br/><br/>
Tuul puhub Saksas ja Taanis nii kõvasti, et homme makstakse elektri tarbimise eest peale, hea bitcoine kaevandada:)<br/><a target="_blank" href="https://www.nordpoolgroup.com/maps/#/nordic">https://www.nordpoolgroup.com/maps/#/nordic</a>
The Trump administration has ended a two-year rent holiday for solar and wind projects operating on federal lands, handing them whopping retroactive bills at a time the industry is struggling with the fallout of the coronavirus outbreak, according to company officials.<br/><a target="_blank" href="https://www.reuters.com/article/us-usa-interior-renewables/trump-admin-slaps-solar-wind-operators-with-retroactive-rent-bills-idUSKBN22U0FW?il=0">https://www.reuters.com/article/us-usa-interior-renewables/trump-admin-slaps-solar-wind-operators-with-retroactive-rent-bills-idUSKBN22U0FW?il=0</a>
Eile oli elektri hind Eestis kuni 255 EUR/MWh, tuuliku omanikel oli teoreetiline võimalus päevaga kümne päeva teenistus saada. Praktikas läks vastavalt praktika seadustele (Murphy jms) - ilm oli tuuletu.<br/>Huvitav, kas mõni koostootmisjaam pandi seks puhuks tööle, või ei tasunud vaeva? Vähemalt ilmad olid soojad, need, kes elektriga toimivat kütet kasutavad, pääsesid terve nahaga.
Eile oli tänu kaabli rikkele Skandinaavias elektri hind Eestis 5x..10x tavalisest kõrgem. Ja tänu Murphy seadustele ilm pea tuuletu.
Tuuleenergia toodang Eestis<br/><br/>2018: 591 GWh<br/>2019: 692 GWh<br/>2020: 824 GWh<br/><br/>Paraku on jaanuar-märts 2021 (184 GWh) olnud palju nõrgem kui vastav periood 2020 (294 GWh)<br/><a target="_blank" href="https://tuuleenergia.ee/?page_id=1553">https://tuuleenergia.ee/?page_id=1553</a>.<br/><br/><i>"As 2020, Estonia has a wind power installed capacity of about 320 MW...<br/>All together, three major offshore projects with total capacity of 1490 MW are being planned in Estonia" </i><br/><a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Estonia">https://en.wikipedia.org/wiki/Wind_power_in_Estonia</a>
...tuleb vist lisada 800 MW:<br/><br/><i>"Saaremaa lähistele, Sõrve poolsaarest läände meretuuleparki kavandav ettevõte Saare Wind Energy soovib seniplaanitud 600 megavatise (MW) pargi asemel samasse rajada 1400 MW-ise võimsusega tuulepargi."</i><br/><a target="_blank" href="https://tuuleenergia.ee/?p=1991">https://tuuleenergia.ee/?p=1991</a>
Current levelized costs of energy, as estimated by the US EIA (Energy Information Administration) for new energy generation assets going live in 2026, place <u>offshore wind as the most expensive way of generating a megawatt-hour</u> right now, at US$120.52, where ultra-supercritical coal is more like $72.78 and standalone solar is around $32.78 before subsidies. <a target="_blank" href="http://www.eia.gov/outlooks/aeo/pdf/electricity_generation.pdf">www.eia.gov/outlooks/aeo/pdf/electricity_generation.pdf</a>
Norralased loodavad täiesti uue disainiga 30MV tuulikud aastaks 2029 turule tuua. Disain on muidugi ohtlik, sellise hakklihamasina lähedale ei tahaks tormiga küll sattuda:)<br/><a target="_blank" href="https://interestingengineering.com/innovation/contra-rotating-turbine-double-energy-worlds-largest">https://interestingengineering.com/innovation/contra-rotating-turbine-double-energy-worlds-largest</a>
Insenertehnilises vaates tundub väga mõistlik lahendus võrreldes tänaste tuulikukonstruktsioonidega:<br/>a) Tiivikute kandelaagrite konstruktsioon, mis praeguste tuulikute korral on üks põhilisi kulumaterjal ja rikkeoht, on palju lihtsam ja töökindlam.<br/>b) Konstruktsioon ei vaja vastukaalu tiivikute kaalule ja on loomulikus tasakaalus. <br/>c) Tiivikute vastassuunalisel pöörlemisel ei teki mastis nii palju tangensiaalseid pingeid.<br/>d) Käigukast saab asuda pmst maapinna tasandil, mis lihtsustab hooldust ja alandab massikeset.<br/>e) Massikese on oluliselt madalamal, vähendades nõudeid masti jäikusele ja materjalikulule.<br/><br/>Võib-olla on siin muidugi mingid aerodünaamika aga-d.
<blockquote><b>"decibel"</b><br />30MV</blockquote><br/>Minu näpukas, loomulikult on ühikud MW ja tuulikud ise 40MW.<br/><br/>
Sellise jonnipunni disainiga tuuliku saaks ka maa peale paigutada. Aga kas sellega tõesti MW omahinna alla tuua saab, sõltub paljuski tuuliku elueast ehk vastupidavusest koormustele. Hea viitsimine korral saaks isegi kodus sellise prototüübi valmis meisterdada vähendatud skaalal. Aga see poolviltune pöörlemistelg tuule suuna suhtes on energia püüdmise seisukohast ikkagi selgelt ebaefektiivne ja vajab pigem veel pikemaid labasid võrreldes traditsiooniliste tuulikutega.
Maismaal suudaks selline ka tõusvaid õhuvoolusid püüda, eriti kui see näiteks mäeharjale panna.
Ma ei saa aru. Need tiivikud pöörlevad nii aeglaselt, et kus seal see infraheli tekib. Või ikkagi tekib?
Tiiviku laba tipp liigub ju kiirusega 200-300 km/h ümber telje. Kui midagi nöörijupi otsa paned ja keerutad, siis tekib ka heli pigem seal tipuosas.
Puidust tuulikute teine tulemine. Kui keegi oleks 10 aastat tagasi öelnud, et 150 meetrine tuulik tehakse puust, oleks arvanud, et see vend on liiga palju saepuru sisse hinganud.
kujutan ette, kuidas see suure tuulega krigiseb, selle puhul on mürareostus hullemgi kui kõik muud häiringud...
väheusutav et LVL vineer-liimkihtpuit (Kertopuu) krigiseb.. püstituse kiiruselt ja kerguselt ag äärmiselt lootustandev tehnoloogia areng.. tiivikuosa on nagunii klaasfiibrist, turbiin jääb turbiiniks, ag mast puidust vs betoon vöi metall tundub igati huvipakkuv...