Tuumajaam vs Eesti majandus
Postitusi kokku 213
Sekeldaja

Mida me teeme, mida me teeme... Oleme uhked, et meil on homod juba x aastat abielluda tohtinud, muidugi!

luarvikluarvik

<blockquote><b>&quot;ttrust&quot;</b><br />Sellest tuleb aru saada, et energiatootmises on baasvõimsuse tekitajat vaja. Lisaks on riigi poolt pandud kohustus 1000MW juhitavat võimsust ehk baasvõimsust Kohustus on <a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608696628/eesti-energia-peab-tagama-vahemalt-1000-mw-juhitavat-voimsust-2026-lopuni">aastani 2026</a>, tõenäoliselt pikendatakse seda kohustust edasi, kuna muid võimsusi selleks ajaks ei teki. Hetkel katavad baasvõimsust põlevkivielektrijaamad, Lätis, Leedus muud soojuselektrijaamad (gaasil, kivisöel põhinevad). <br/>Mingi hetk aga tekivad nõudmised et fossiilset kütust ei tohi üldse elektri tootmiseks kasutada. Gaas läheb süsinikukvootide alla ja süsinikukvootide hinnad aetakse kunstlikult lakke. <br/>Mida me siis teeme? </blockquote><br/><br/>Valid kommuniste nagu ikka.

ekeroo

Just, kommude ajal elektripuudust polnd :)

2korda2

Minul poleks roheenergia vastu midagi kui see konkureeriks turul võrdsetel alustel: <br/>a. ei saaks toetusi;<br/>b. maksaks täielikult kinni enda poolt tekitatava ebastabiilsuse võrgus (egas meil võrgutasu kasv nalja pärast pöörane ole);<br/>c. oleks reguleeritud/kontrollitud teiste tootmisviisidega analoogsel määral.<br/><br/>Selle viimase kohta: kas te teate, et eksisteerib EK otsekohalduv määrus eelmise aasta lõpust, mis pmst ütleb &quot;seoses energiakriisiga tuleks roheenergia rajamisel tekkivatele võimalikele probleemidele leebelt reageerida&quot;? Näituseks on selle määruse kontekstis tekkinud EV-s päriselt diskussioon teemal - &quot;kas sul on õigus kobiseda kui naaberkrundile rajatud hiiglasliku tuugeni labad ka üle sinu krundi käivad?&quot; Iva siis justkui &quot;sinu huvid ei ulatu ju nii kõrgele kui tuugeni labad vuhisevad&quot;.<br/>Samuti ütleb määrus sisuliselt &quot;kui üldplaneeringu raames on keskkonnamõjusid hinnatud, siis detailplaneeringu käigus tuugenite (vm roheenergia) rajamiseks enam keskkonnamõjude hindamist tegema ei pea&quot;. Selgituseks: üldplaneeringute käigus hinnatakse meil keskkonnamõjusid tüüpiliselt üpris pealiskaudselt (stiilis &quot;karstialale me õlitehast ei luba aga muud täpsustame detailplaneeringu käigus&quot;). Nüüd võttis otsekohalduv määrus selle viimase kontrollmehhanismi niuhti ära.

Darwinx

<blockquote><b>&quot;kraal&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;raulir&quot;</b><br/><blockquote><b>&quot;Darwinx&quot;</b><br/>... tuumaenergia puhul räägitakse võimsuse reguleerimisel päevadest.</blockquote><br/>Täielik lollus siin kirjas.</blockquote><br/>Lollus muidugi.<br/>...<br/></blockquote><br/><br/>Selgitan veelkord, seisukoht:<br/><br/>„... Suure tuumajaama tootmismahu kohandamist ei tehta mitte mõne tunni, vaid pigem tervete päevade vältel. ...”<br/><br/>on välja toodud Olkiluoto operaatorfirma kommunikatsioonijuhi Johanna Aho poolt. Lisatud oli ka viide vastavale artiklile.<br/><br/>Meie paanikasse sattunud lamemaalased seda loomulikult ei mõistnud, või ei soovinud mõista, kartes ilmselt, et nende sotsiaalmeedia sõpradega ühiselt väljatöötatud tuumastrateegia ei kannata kriitikat, kui asuvad Soomes tegutseva tuumajaama spetsialiste õpetama, seega üritasid nad tüüpilise demagoogiavõttena neid sõnu minu suhu toppida, lootuses, et siis saab seda seisukohta paarisõnaliste sloganitega üle karjuda.<br/><br/><br/>&quot;... Seega peab võrgus olema IGAL HETKEL vajalik kogus energiat. ...&quot;<br/><br/>Mida ma olen ka kogu aeg rääkinud, paraku, nagu Olkiluoto tuumajaama spetsialistid kinnitavad, tuumajaam pole võimeline toodetava energia koguseid piisavalt kiiresti muutma, seega taastuvenergiakeskses tootmises on tuumajaam puudujäägi korvamiseks kasutu. Kui nüüd eeldada, et baasenergiaks võetakse tuumajaam, siis jääb endiselt üles sama probleem - kui tuult, päikest ja hüdroenergiat on vähe, tekib võrgus defitsiit, elektri hinnad hüppavad lakke ja puuduva elektri peab tootma mingi kiirelt reageerida suutev tootmisüksus - mis ilmselgelt EI OLE TUUMAJAAM.<br/><br/>Mõnest kommentaarist võis lugeda ka inimeste suurt ja sügavat muret, kuidas tööstused või andmekeskused küll paar nädalat suudavad gaasijaamade küsitavaid hindu maksta. On muidugi kahju, kui Eestit nähakse ka tulevikus odava allhankemaana, kus ettevõtted püsivad elus ainult siis, kui suudavad odavaima hinnaga Hiina turule WC-paberit müüa (andmekeskused küll selliste ettevõtete hulka ilmselgelt ei kuulu, see oli hädas oleva trolli demagoogiavõte), aga paraku ei päästa neid õnnetukesi ka tuumajaam, seda kahel põhjusel:<br/>1. NordPooli hinna määrab ära viimane 0,1% tootmist - seega sul võib tuumajaam anda ka 99% tootmisest, aga kui energia puudujäägi korral on viimane turulepääseja kallis (aga kiirelt reageerida suutev) elektrijaam, on turuhind tema määratud.<br/>2. Nagu me sel talvelgi nägime, on riigi strateegia hoida eelkõige tavatarbijad soojas ja valguses, tootmisettevõtted olid viimased, kes kriisi korral oleksid elektrit saanud, seega nemad peavad igal juhul tarbima kõige kallimat elektrit (kui pole taibanud sõlmida pikaajalist fikseeritud hinnaga lepingut, sest siis on see juba elektri müüja mure, mis hinnaga ta need õnnetud kaks nädalat suudab elektrit hankida).<br/><br/>Lugedes, et mõnedel inimestel on nii lihtsatest asjadest raske aru saada, tekib paraku alati kahtlus, kas meie inimesed on tõesti nii mõtlemisvõimetud, või on tegu siiski Fermi Energia trollikontori esindajatega, kes oma uppuvat tuumajaama üritavad viimaste õlekõrte külge klammerduses pinnal hoida.<br/>

raulir

Darwinx, tuumajaama saab mitut moodi väga operatiivselt juhtida.<br/><br/>Tavaliselt mõeldakse selle all varraste liigutamist, millega on võimalik uuematel jaamadel võimsust tunniga kuni 60% muuta.<br/><br/>Teine, klassikalisem ja kiirem vahend on lihtsalt ülejääva soojusenergia keskkonda laskmine. Reaktsiooniaeg mõni sekund ja palju auru.<br/><br/>Miks siiski peab tuumajaam muretsema mingite ebakvaliteetset energiat andvate seadmete pärast? Kas normaalsel turul ei peaks need turuosalised ise organiseerima püsivama energiavoo ja selle ka omahinnas kinni maksma?<br/><br/>Ehk siis, kui me ehitaks Eestisse näiteks 2GW tuumajaama, siis poleks &quot;taastuvenergiat&quot; üldse vaja. Selline tuumajaam on piisavalt juhitav, et kogu Eesti koos tarbimise kõikumisega ära katta.<br/><br/>Et tuule- ja päikeseenergia ei suuda pakkuda kindlat varustust, ei tähenda, et tuumaenergia oleks kuidagi kehv. See on ikka taastuvenergeetikute mure ja peaks tarbijatele turul ka niimoodi vahendatud olema.

ttrust

Iga Balti riikidesse rajatav elektrijaam mängib rolli kõigi kogu kolme riigi peale, sest elektrivõrk on kõigi kolme riigi peale tegelikult üks ja elektrienergia stabiilsuse mõttes <b>oleks tarvis et see nii jääb</b> ja et leitaks vahendeid et seda ühtse võrgu töökindlust veelgi tõsta. Seega Eestisse rajatavat tuumajaama ei tohiks vaadata ainult Eesti kontekstis -- samas on see hea, sest 2 GW -ne tuumajaam mahuks siia turule praeguse hetkeseisuga ilusasti ära. Vaadake kasvõi elektrihindu möödunud talvel või kasvõi praegu, kus Estlink2 kaabel hooldusremondis on.

PeaLiK

<blockquote><b>&quot;raulir&quot;</b><br />Kas normaalsel turul ei peaks need turuosalised ise organiseerima püsivama energiavoo ja selle ka omahinnas kinni maksma?</blockquote><br/><i><blockquote><a target="_blank" href="https://world-nuclear.org/information-library/economic-aspects/economics-of-nuclear-power.aspx">Overnight capital costs for nuclear technologies</a> in OECD countries ranged from $2157/kWe of capacity (in South Korea) to $6920/kWe (in Slovakia) in the 2020 edition of Projected Costs of Generating Electricity.<br/><br/>An October 2020 report from Lazard compared the LCOE for various generation technologies on the basis of its estimates, related to input from &quot;a wide variety of industry participants&quot;. For nuclear power (2200 MWe plant), capital cost including financing (at a high discount rate) ranged from $7675 to $12,500 per kilowatt, and the LCOE accordingly varied from $129 to $198/MWh. For a 600 MWe coal plant the capital cost ranged from $3000 to $8400/kW, giving an LCOE of $60 to $143/MWh. Gas combined cycle (550 MWe) capital cost was $700 to $1300/kW and LCOE $65 to $159/MWh. </blockquote></i><br/>Kõrvuti teiste tootjatega saab vähegi arvestatava tootmisvõimsusega tuumajaam opereerida ainult sellises majanduskeskkonnas, kus riiklikult on kehtestatud hinnapõrand, mis on vähemalt võrdne nende LCOE-ga ning antud eelisõigus esimese pakkujana oma toodang maha müüa. Puhtalt hinnapõhiselt 2GW jaam konkureerida ei suudaks. Põhimõtteliselt tsementeeriks see suhteliselt kõrge elektrihinna Eesti jaoks kogu jaama elutsükli vältel.

ttrust

Samas, kui talvisel ajal elekri hind Balti riikides kõigub 160 EUR .... 250 EUR vahel MWh eest, teenib tuumajaam ülikasumeid ja seega rahaliselt katab ära suvise madalseisu.

Darwinx

<blockquote><b>&quot;raulir&quot;</b><br />Darwinx, tuumajaama saab mitut moodi väga operatiivselt juhtida.<br/><br/>Tavaliselt mõeldakse selle all varraste liigutamist, millega on võimalik uuematel jaamadel võimsust tunniga kuni 60% muuta.<br/>...<br/></blockquote><br/><br/>Jah, loomulikult. Teerulliga saab samuti teoreetiliselt kodust tööle ja tagasi sõita, see ei tähenda, et selline lahendus oleks mingistki otsast otstarbekas. Kui need lahendused oleksid praktikas niivõrd efektiivsed, siis ei oleks Olkiluoto tuumajaam praegu sellises hädas oma tootmise reguleerimisega. <br/><br/>Niigi oli Olkiluoto 3 töökindlusega tõsiseid probleeme, ma ei soovi praktikas testima hakata, kaua need süsteemid vastu peavad ja mis tagajärjed kaasnevad, kui selliseid kontsentreeritud energiakoguseid peab kiiresti 60% suurendama või vähendama hakkama.<br/><br/>Ja selleks, et tuumajaama tootmist oleks võimalik vajadusel 60% suurendada, peab ta oma baasrežiimil töötama suure võimsusvaruga - tuumaenergia on praegugi konkurentsivõimeliste hindadega ainult siis, kui talle tagatakse 24/7 ligi 100% võimsusel töötamist.<br/><br/><br/>&quot;... Teine, klassikalisem ja kiirem vahend on lihtsalt ülejääva soojusenergia keskkonda laskmine. Reaktsiooniaeg mõni sekund ja palju auru. ...&quot;<br/><br/>Ka veeaur on kasvuhoonegaas - kui nüüd oleks vaja iga aasta veel nädalaid suuri koguseid veeauru atmosfääri lasta, tuleks ka tuumajaama CO2 ekvivalent ümber arvutada.<br/><br/>Tuumajaam on nagunii üks väheseid (kui mitte ainuke) sisuliselt taastumatut energiaallikat kasutav energiatootja (on äärmine rumalus nii defitsiitne energiaallikas ära kulutada lihtsalt sooja ja valguse saamiseks, kui taastuvenergia sisuliselt &quot;vedeleb maas&quot;, vaja ainult üles korjata).<br/><br/>Lisaks on tuumakütuse tootjaid vähe ja nii mõnedki neist paariariigid - sama probleem, mis Saksamaal tekkis vene gaasiga.<br/><br/>Ja tuumajäätmetega seonduvatest probleemidest on räägitud nii palju, et seda teemat eraldi ei pea ilmselt selgitama hakkama.<br/><br/>Mingil hetkel tuleb siiski ajale jalgu jäänud tehnoloogiatest loobuda ja kasutada kaasaegsemaid lahendusi.

2korda2

[quote=&quot;Darwinx&quot;]<blockquote><b>&quot;kraal&quot;</b><br/>„... Suure tuumajaama tootmismahu kohandamist ei tehta mitte mõne tunni, vaid pigem tervete päevade vältel. ...”<br/><br/>on välja toodud Olkiluoto operaatorfirma <b>kommunikatsioonijuhi </b>Johanna Aho poolt.<br/>...<br/>Meie paanikasse sattunud lamemaalased seda loomulikult ei mõistnud, või ei soovinud mõista, kartes ilmselt, et nende sotsiaalmeedia sõpradega ühiselt väljatöötatud tuumastrateegia ei kannata kriitikat, kui asuvad Soomes tegutseva <b>tuumajaama spetsialiste </b>õpetama, seega üritasid nad tüüpilise demagoogiavõttena neid sõnu minu suhu toppida, lootuses, et siis saab seda seisukohta paarisõnaliste sloganitega üle karjuda.<br/></blockquote><br/>Kui Olkiluoto puhastusteenindaja (loe: Soomes tegutseva tuumajaama spetsialist) Kalle ütleb, et tuumajaama võimsust võib kruttida ööpäevas täpselt niipalju üles-alla kui vaja, kas siis oleme tasa?<br/>Kommunikatsioonijuhi ülesanne on edastada Juhatuse mõtet Juhatusele sobivas kastmes. Kui Juhatusel on kartus, et regulaator kavatsebki hakata piirama nende turul osalemist, siis väljendatakse oma muret täpselt sedasi - meie jaam ei ole selleks ette nähtud (ja tõepoolest, polegi selleks ette nähtud). Tehniline võimekus võib olemas olla (nagu testid näitavad, siis on küll).<br/>Tuumaenergia ei ole kallis ega ole sellega ka töökindluse probleeme. Tuumaenergia on kalliks reguleeritud. Päris mitmed tuumaenergia &quot;töökindluse probleemid&quot; on samuti regulatsioonidest - meenub hiljutine &quot;suurõnnetus&quot;, kus &quot;tuhandeid galloneid radioaktiivset vett pääses valla&quot;. Alles pärast sisusse süübimist selgus, et need tuhanded gallonid sisaldasid radioaktiivset materjali võrreldavas mahus avariiväljapääsu tähisega, mis tüüpiliselt trepikoja ukse juures seisab ja vesi oli plaanis niiehknaa välja lasta (vastavalt regulaatori loale).<br/>Muuhulgas needsamad reeglid nõuavad ka tervet rida teste kiire ja suuremahulise võimsuse muutmisega ka nendelt jaamadelt, mis pole demand-curve jälgimiseks üldse ehitatudki.<br/>See ongi minu beef &quot;rohelise&quot; vastu - kui neile kehtiks samaväärsed reeglid, tuleks tuugen seisma panna iga kord, kui mõni sääsest suurem &quot;keha&quot; labadega põrkub.

ttrust

<blockquote><b>&quot;Darwinx&quot;</b><br/><b>...</b><br/>&quot;... Teine, klassikalisem ja kiirem vahend on lihtsalt ülejääva soojusenergia keskkonda laskmine. Reaktsiooniaeg mõni sekund ja palju auru. ...&quot;<br/>Ka veeaur on kasvuhoonegaas - kui nüüd oleks vaja iga aasta veel nädalaid suuri koguseid veeauru atmosfääri lasta, tuleks ka tuumajaama CO2 ekvivalent ümber arvutada.<br/><b>...</b></blockquote><br/>See on täielik lollus mida Sa siia kirja paned. Kas on tuua näiteid mingitest juhtumitest kus lastakse õhku meeletuid koguseid veeauru, nii et see tõmbab oma koguse tõttu ajakirjanduse tähelepanu ja asi jõuab uudistesse? Rääkimata uudistest kus atmosfääri lastud veeaur tekitaks kliima soojenemist?<br/>Paluks jahutustornidest eralduvat veeauru mitte arvestada, sest seda on tehtud juba mitmeid aastakümneid ja mitte keegi ei ole tähelepanu pööranud, et just see tegevus kliimat soojendab, isegi vandenõuteooriad ei jõua selles teemas suuresti kuhugi. Jahutustornid on ka soojuselektrijaamadel.<br/><br/>Lisaks, laseks tõenäoliselt Eesti tuumajaam kogu oma tekkiva sooja otse merre, sest Eesti põhjakaldal läheb meri suhteliselt ruttu sügavaks, on kohalikud hoovused ja pole karta, et meri tuumajaama ümbruses liiga kuumaks läheb, nii et see kahjustaks loodust.

raulir

Darwinx, ajad jälle jama.<br/><br/>Tuumajaama võimsuse kruttimine varraste liigutamisega ei kuluta jaama mitte kuidagi. See on võrreldav gaasijaamas erineva koguse gaasi põletamisega.<br/><br/>Tüüpiliselt hoitakse tuumajaam kuskil maksimaalse võimsuse lähedal, kuna nii on suures plaanis (vaba turu puhul) optimaalne. Tuumkütus ei maksa eriti midagi ja suurim kulu on jaama amortisatsioon, mis ei sõltu hetkevõimsusest. Ehk siis täiskoormusel töötava tuumajaama elektri omahind on odavam isegi enamusest taastuvenergiast. Eriti kui arvestada, et tuumaenergia omahinda arvestatakse tänapäeval ka likvideerimine sisse, &quot;roheenergia&quot; puhul mitte. <a target="_blank" href="https://www.bbc.co.uk/news/science-environment-65602519">Solar panels - an eco-disaster waiting to happen?</a><br/><br/>Olkiluotto ei ole tehniliselt hädas oma võimsuse reguleerimisega. Viskad väite õhku ja siis hakkad selle ümber ehitama? <br/><br/>&quot;Selliseid kontsentreeritud energiakoguseid&quot; - fearmongering - tegelikult ei erine tuumajaama &quot;energiakogus&quot; sama võimsusega põlevkivi või gaasijaama &quot;energiakogusest&quot;.<br/><br/>&quot;Veeaur on ka kasvuhoonegaas&quot; - samasugust jahutamist kasutatakse ka mujal. Veeaur ei ole kuhjuv kasvuhoonegaas, st selle tasakaalupunkti saavutamise aeg atmosfääris on väga lühike - päevades. Veeauru hulk kõigub atmosfääris igapäevaselt ja järgib sellega teisi, aastate pikkuse tasakaalustumisperioodiga mõjureid. Nagu CO2 ja metaan. Ehk siis - jah, veeaur atmosfääris hoiab maad soojana - aga - ei, veeaur atmosfääris ei põhjusta globaalset soojenemist, vaid selle sisaldus tolkneb soojenemise sabas ja võimendab seda tänu positiivsele tagasisidele.<br/><br/>Tuumkütus pole defitsiitne - jälle üks tühjast kohast õhku visatud väide.<br/><br/>Taastuvenergia ei vedele maas - selle kättesaamiseks tuleb kulutada palju taastumatuid ressursse. Stabiilsuse tagamiseks veelgi enam, kusjuures mitteainult mineraale, vaid ka veehoidlate, tuulikuparkide, päikesepatareide jne alla jääv maastik on loodusressurss. <br/><br/>Päikesepaneeli eluiga on 25 aastat, tuulegeneraatoril 20 aastat, akul 10 aastat ... akud ja päikesepaneelid sisaldavad hiljem raskesti taaskasutatavaid aineid - kas neid ikka jätkub tuhandeteks aastateks? Tuulegeneraatorid ja päikesepaneelid lõpetavad hetkel kuskil prügimäele mahamaetuna - kui suured on need prügimäed tuhandete aastate pärast? Tuumajäätmete hoidlad saavad sama ajaga olema suhteliselt väga väikesed ja väike kogus jäätmeid võimaldab neid pmst molekulhaaval sorteerida ja taaskasutada. Pmst pole enam vaja vähemalt10x sama energia tootmiseks, mis seni on tuumaenergiana toodetud enam uut kütust kaevandadagi, ilma et energiahind sellest märgatavalt kallimaks läheks.<br/><br/>Tuumaenergia ongi võrreldes tuulikuga tunduvalt kaasaegsem. Kaasaegse põhimõttega tuulikute ajalugu on vähemalt 1300 aastat, tuumaenergial 70 aastat.

ttrust

Prantsusmaa ostab tuumajäätmeid kokku ja ei kuhja neid kuhugi prügimägedele vaid töötleb ümber. Spekuleeritakse, et paljud juba maha maetud tuumajäätmed kaevatakse varsti välja ja töödeldakse samamoodi ümber.

kraal

Päris arvestatav kogus tuumakütusest ei pärine mitte uraani kaevandusest vaid muu kaevanduse kõrvalsaadusena.<br/>

kindsigo

Eestisse ei mahu tuumajaam Liivi meretuulepargi kõrvale. Võtke Fermi äriplaan lahti ja vaadake, mis seal kirjas on. Seal on ilusti ära toodud elektri miinimumhind, millega tasuks tuumajaam käima panna. Meretuulepark solgib aga paraku hinna ära iga vähegi tuulise ilmaga. Ja miks riik peaks üldse eratuumajaama laskma turule enda vastu konkureerima? Puht majanduslikust aspektist oleks see vale. Enefiti kasumid tuleb maksimeerida, see on ju riigi uus lüpsilehm. Fermilt saaks heal juhul mingeid tööjõumakse, ei midagi enamat.

ttrust

Kus see Liivi meretuulepark on? Kas keegi näitab seda? Eesti vetes on terve hulk merealasid määratud kohtadeks kuhu ei tohi tuulikuid panna.

tonis

lol, ega siis startuppidel raha ei tule teenusest või tootest, vaid ikka investorilt. võibolla ka kickback jaama tootjalt. <br/>elektri tootmine on siin kuskil tähtsuste nimekirja lõpupoole.

kindsigo

Ei ole realistlik, et hetkel käimasolevad keskkonnamõju uuringud jõuaks tulemuseni, et hülged ja kalad saavad ikka liiga suure hingelise trauma, lükkame projekti cancelisse :)<br/><br/>Kui tuulepargi valmimisajaks peetakse 2028, siis mis aastast me saaks rääkida Fermi puhul? 2050? Fermi ise loodab 2031, aga see number ajab lihtsalt naerma.

ttrust

Meretuulepark aastaks 2028? See on juba 5 aasta pärast. Kui tõsiseltvõetav see tähtaeg on? <br/><br/>Miks meretuuleparke käsitletakse ainult tuumajaama kontekstis? Miks neid ei käsitleta praegu töös olevate soojuselektrijaamade kontekstis?

kindsigo

<i>Ørstedi Mandri-Euroopa piirkonna juht Rasmus Errboe ütles, et on põnevil koostööst Eesti Energiaga. „Kui sobiv õiguslik raamistik on paigas, võib avamere tuul pakkuda suuremahuliselt rohelist energiat Eestile ja Lätile juba enne 2030. aastat.</i><br/><br/><a target="_blank" href="https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2021/04/26/eesti-energia-ja-orsted-uhendavad-jou-balti-riikide-esimese-meretuulepargi-rajamiseks">https://www.energia.ee/et/uudised/avaleht/-/newsv2/2021/04/26/eesti-energia-ja-orsted-uhendavad-jou-balti-riikide-esimese-meretuulepargi-rajamiseks</a><br/><br/>Pole just väike firma, ju nad teavad kui keeruline merre postide ehitamine on. Liivi laht pole teab mis sügav ka.

k525

<blockquote><b>&quot;kraal&quot;</b><br /><blockquote><b>&quot;kindsigo&quot;</b><br/>Olgu parem tuulikud üle riigi laiali, neid ühekaupa sodiks lasta läheb liiga kulukaks.</blockquote><br/>Täitsa väär arusaam.<br/>Üle riigi laiali piisavas koguses tuulikuid tähendab väga väga palju elektriliine ja võrgusõlmi. Miks peab tuulikuid sodiks laskma kui saad paar kolm võrgusõlme sodiks lasta ja kogu elektrisüsteem kukub kokku?<br/>Siinkohal pole mõtet kirjutadagi tuulikutest ja radaritest mida need segavad ja õhutõrje tegelikult välistavad.<br/><br/></blockquote><br/><br/>See on kohe nii erakordselt loll kommentaar, et vääriks lausa mingit eraldi preemiat. :D<br/><br/>Eesti põhivõrgu kaart:<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/e/0/e0fca3fbfd855be04111d7ffb12fca7d608c4d44.jpeg"/><br/><br/>Hajustootmine tähendab rohkem elektriliine ja -sõlmesid, mida on lihtsam õhku lasta? See oleks küll tõeline katastroof võrreldes tänase tsentraliseeritud olukorraga, kus kõik juhtmed jooksevad turvaliselt kokku ühte kohta. Kahju, et Tallinn ja Tartu eraldi liinide otsas on, ideaalses maailmas võiks kogu riik elektri ühest juhtmest saada. :)

kindsigo

Mis parata, kõik ei saa aru võrgu kontseptsioonist - võrk toimib ka siis, kui see mõnest kohast katki on. Toimib nii kalapüügi, interneti kui elektrivõrgu puhul. Kuigi jah, ilma sageduskompensaatoriteta see võrk kuigi stabiilne ei oleks ja neid ehitab Eesti omale 3 tk.<br/><br/>Ukraina kolleegidelt saab Eesti energeetika kindlasti praegu väga palju väärt infot, kuidas hoida püsti elektrivõrku, mille tähtsamaid võrgusõlmi järjekindlalt puruks pommitatakse sh ka tuumajaamade taristut. Kuidagi nad saavad hakkama ja seal on võtmesõnaks just Ukraina suurus ja sellest tulenev üleriigiline mitmes hajutatud punktis elektritootmine. Ka Eestis on mitmeid regionaalse tähtsusega koostootmisjaamu, need on paraku suhteliselt väikesed ega toida tervet riiki ära kui Narvas liinid purustatakse.

ttrust

Kui keegi arvab et mikrotootjate-aegne elektrivõrk hakkab tulevikus olema üle Eesti nagu üle Eesti laotatud kalavõrk, selline ühtlane koos ühesuguste võrgusilmadega ning võrgusõlmedega, see eksib. Suured võimsad kõrgepingeliinid jäävad alles, elektrijaotus koos trafodega mis transfeerivad kõrgepinget madalamateks pingeteks, need jäävad alles. Muudmoodi asi ei toimi.

kraal

[quote=&quot;k525&quot;]<blockquote><b>&quot;kraal&quot;</b><br/>See on kohe nii erakordselt loll kommentaar, et vääriks lausa mingit eraldi preemiat. :D<br/><br/>Hajustootmine tähendab rohkem elektriliine ja -sõlmesid, mida on lihtsam õhku lasta? See oleks küll tõeline katastroof võrreldes tänase tsentraliseeritud olukorraga, kus kõik juhtmed jooksevad turvaliselt kokku ühte kohta. Kahju, et Tallinn ja Tartu eraldi liinide otsas on, ideaalses maailmas võiks kogu riik elektri ühest juhtmest saada. :)</blockquote><br/><br/>Palju sa tead elektrisüsteemist?<br/><br/>Kui sa seda kaarti ise vaataksid siis piisab kahe võrgusõlme likvideerimisest ja olemegi ilma elektrita. <br/>Püssi ja Kiisa rivist välja ja ongi kaputt.<br/>Elektrivõrk päris nii ei toimi, et võtad ühe osa välja ja teistega ei juhtu midagi. On ringtoiteid ja on ka mingi määral reserve aga teatud piiril tekib doominoefekt ja kogu süsteem kukub kokku.<br/>Hajetootmiseg on nii, et teatud piirkondade tootjad koonduvad vähestesse võrgusõlmedesse. Kui nüüd üks osa sellest korraga välja lülitada tekib kogu põhivõrgus elektripuudus ja võrk hakkab süsteemi säilitamiseks ennast välja lülitama. Kogu võrgu tööle saamine võtab kaua aega,<br/><br/>Muideks energiasüsteem on maailmas keerukuselt teisel kohal.<br/><br/><br/>

kraal

<blockquote><b>&quot;kindsigo&quot;</b><br />Mis parata, kõik ei saa aru võrgu kontseptsioonist - võrk toimib ka siis, kui see mõnest kohast katki on. Toimib nii kalapüügi, interneti kui elektrivõrgu puhul. Kuigi jah, ilma sageduskompensaatoriteta see võrk kuigi stabiilne ei oleks ja neid ehitab Eesti omale 3 tk.<br/></blockquote><br/>Täitsa rumal jutt.<br/>Võrk jaguneb Põhivõrguks ja jaotusvõrguks. Kui jaotusvõrgus kuskil miskit katki siis süsteemi mõttes pole probleemi. Mõned tarbijad on ainult ilma elektrita. Kui Põhivõrgus nt Püssi jaotusalajaam sodi lasta siis kogu Põhja-Eesti jääb ilma elektrita. Kui *Eesti Elektrijaama juures ja Kiisal alajaamas sodi lasta olema täielikult ilma elektrita. <br/><br/>

kraal

<blockquote><b>&quot;ttrust&quot;</b><br /> Suured võimsad kõrgepingeliinid jäävad alles, elektrijaotus koos trafodega mis transfeerivad kõrgepinget madalamateks pingeteks, need jäävad alles. Muudmoodi asi ei toimi.</blockquote><br/>Peab ka madalamat pinget tõstma kõrgemale, et toodetud elekter teise Eesti otsa saata.<br/>Vähe sellest, et kõrgepingeliinid jäävad alles vaid ka neid tuleb juurde ehitada.<br/><br/>

kraal

<blockquote><b>&quot;kindsigo&quot;</b><br />Muidugi jäävad alles. Elektrivõrk on nii kallis, et pole mingit mõtet juba olemasolevaid liine lõhkuda. Küll aga ehitatakse olemasolevat võrku veelgi tugevamaks.<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.elering.ee/uus-lihula-330-kv-alajaam-parandab-taastuvenergia-potentsiaali-laane-eestis">https://www.elering.ee/uus-lihula-330-kv-alajaam-parandab-taastuvenergia-potentsiaali-laane-eestis</a></blockquote><br/>See liin on peaasjalik vajalik Lätiga ühenduseks. Saab jah ka sinna juurde lisada tuulikuid ja päikesepaneele aga mitte väga palju. Kavandatavate Läänemerre rajatavate tuuleparkidele jääb see kitsaks ja väga kitsaks. <br/>

kindsigo

<blockquote><b>&quot;kraal&quot;</b><br/>Täitsa rumal jutt.<br/>Võrk jaguneb Põhivõrguks ja jaotusvõrguks. Kui jaotusvõrgus kuskil miskit katki siis süsteemi mõttes pole probleemi. Mõned tarbijad on ainult ilma elektrita. Kui Põhivõrgus nt Püssi jaotusalajaam sodi lasta siis kogu Põhja-Eesti jääb ilma elektrita. Kui *Eesti Elektrijaama juures ja Kiisal alajaamas sodi lasta olema täielikult ilma elektrita. <br/></blockquote><br/><br/>Nojah, sa loetlesidki täpselt üles kõikide sageduskompensaatorite asukohad. Need pannaksegi just kõige olulisemate sõlmpunktide juurde ja nende sõlmpunktide hävitamisega saab tõesti Eesti pimedaks lasta. Selles suhtes pole vahet, kas Eestil on juures üks tuumajaam või paarsada tuulikut. Kui vahelduvvoolu sagedus on paigast ära ja pinge madal, ei tööta peale hõõglampide sisuliselt mitte midagi, elektroonika rikneb või lülitab ennast välja sh ka eramajade PV jaamade inverterid, kui tegu pole just off-grid süsteemiga.

marker

<blockquote><b>&quot;kindsigo&quot;</b><br /> Kui vahelduvvoolu sagedus on paigast ära ja pinge madal, ei tööta peale hõõglampide sisuliselt mitte midagi, elektroonika rikneb või lülitab ennast välja sh ka eramajade PV jaamade inverterid, kui tegu pole just off-grid süsteemiga.</blockquote><br/>Sorry, pole küll teemasse, aga tänapäevasesse impulsstoitesse anna sisse kasvõi ristkülikut või alalisvoolu väga laias pingevahemikus. <br/>Miks peaks madal pinge või vale sagedus neid &quot;tapma&quot;?<br/>

Draax

[quote=&quot;kindsigo&quot;]<blockquote><b>&quot;kraal&quot;</b><br/>Täitsa rumal jutt.<br/>Võrk jaguneb Põhivõrguks ja jaotusvõrguks. Kui jaotusvõrgus kuskil miskit katki siis süsteemi mõttes pole probleemi. Mõned tarbijad on ainult ilma elektrita. Kui Põhivõrgus nt Püssi jaotusalajaam sodi lasta siis kogu Põhja-Eesti jääb ilma elektrita. Kui *Eesti Elektrijaama juures ja Kiisal alajaamas sodi lasta olema täielikult ilma elektrita. <br/></blockquote><br/><br/>Nojah, sa loetlesidki täpselt üles kõikide sageduskompensaatorite asukohad. Need pannaksegi just kõige olulisemate sõlmpunktide juurde ja nende sõlmpunktide hävitamisega saab tõesti Eesti pimedaks lasta. Selles suhtes pole vahet, kas Eestil on juures üks tuumajaam või paarsada tuulikut./quote]<br/><br/>Ma näen siin plusse ja miinuseid.<br/>Üksikute sõlmedega süsteem on kõige haavatavam nende sõlmede kaudu.<br/>Samal ajal on üksikuid süsteeme ka strateegiliselt kõige lihtsam kaitsta. Kui sa tead, kust sa haavatav oled, siis sa keskendud nende nõrkuste kaitsmisele.<br/><br/>Ma ei ole ühtegi Eesti kaitseplaani oma silmaga näinud, aga pärast Ukraina kogemust ma oleks väga üllatunud kui see ei sisaldaks plaani paigutada hea õhutõrjevõimekus nende 1-3 sõlmpunkti juurde, et vältida seda, et ühe-kahe raketiga saab tibla Eesti pimedaks lasta. Ukraina näitel on lääne õhutõrje üpris tõhus ja sellist tsiviiltaristu kriitilist objekti ka tasub kaitsta.<br/><br/>

kindsigo

<blockquote><b>&quot;marker&quot;</b><br/>Sorry, pole küll teemasse, aga tänapäevasesse impulsstoitesse anna sisse kasvõi ristkülikut või alalisvoolu väga laias pingevahemikus. <br/>Miks peaks madal pinge või vale sagedus neid &quot;tapma&quot;?<br/></blockquote><br/><br/>Ma ei oska sulle vastata, võimalik et 1-2 Hz kõikumised midagi hullu ei põhjusta, kuigi kahtlustan et väljundisse tekivad siiski hälbed, mis võivad seadmete töös anomaaliaid põhjustada. Pigem juhtub see, et sageduse ja/või pinge langemisel alla mingi piiri hakkavad alajaamad turvakaalutlustel ise välja lülituma ja voolu lihtsalt ei ole enam. <br/><br/>Ja kas mitte elektrimootorite pöörlemiskiirus ka ei sõltu veidike sagedusest? Hakkab vale kiirusega pöörlema ja tootmisliinid hakkavad praaki tegema.<br/>

kindsigo

<blockquote><b>&quot;Draax&quot;</b><br/>...aga pärast Ukraina kogemust ma oleks väga üllatunud kui see ei sisaldaks plaani paigutada hea õhutõrjevõimekus nende 1-3 sõlmpunkti juurde, et vältida seda, et ühe-kahe raketiga saab tibla Eesti pimedaks lasta. Ukraina näitel on lääne õhutõrje üpris tõhus ja sellist tsiviiltaristu kriitilist objekti ka tasub kaitsta.<br/></blockquote><br/><br/>Kas EE juhivahetuse üks põhjusi polnud mitte see, et puudus plaan, kuidas Narva elektrijaamade töö tagada juhuks kui Venemaa Narva veehoidla lüüsid avab? Täna väidetavalt on see plaan olemas, pidi kuskile mingi kraav kaevatama eraldi veehoidla jaoks. Reaalsuses seda vist endiselt ei ole.<br/><br/><a target="_blank" href="https://www.err.ee/1608707038/eestil-on-varuplaan-puhuks-kui-venemaa-peaks-narva-joe-vee-alla-laskma">https://www.err.ee/1608707038/eestil-on-varuplaan-puhuks-kui-venemaa-peaks-narva-joe-vee-alla-laskma</a><br/><br/><i>Üle-eelmisel nädalal sai Eesti Energia uued omanikuootused, kus on selgelt öeldud tagavaralahenduse loomise vajadus, et maandada seda riski, et kui lüüsid avatakse, siis jahutusvett enam jaamade jaoks ei ole.</i>

ttrust

Kui kaarti vaadata, siis Narva veehoidla veetasemest sõltub Narvale lähim <a target="_blank" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_soojuselektrijaam">Balti soojuselektrijaam</a>. Sealt edela suunas paiknev <a target="_blank" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_soojuselektrijaam">Eesti soojuselektrijaam</a> ja <a target="_blank" href="https://et.wikipedia.org/wiki/Auvere_elektrijaam">Auvere elektrijaam</a> nii väga sellest ei paista sõltuvat. <br/>Plaan on kaevata piki Narva jõge uus kanal elektrijaamade varustamiseks jahutusveega, nii et see ammutab vett Narva jõest ülesvoolu jäävast asukohast, mida enam Narva veehoidla veetase ei saa mõjutada. Minu teada seal midagi juba kaevatakse.

kindsigo

Siseminister lasi eile AK-s tuumajaama idee potist veega alla. Ei saanud päris hästi aru, kas see oli tema enda algatus või praeguse koalitsiooni ametlik seisukoht, et kohalikul tuumajaamal pole mitte mingit mõtet ja see tekitaks liigselt kulutusi riigile ja omavalitsustele. Fermi sai ka sõna ja jäi mulje, et nad võitluseta alla ei anna.

Draax

Mingi loogika siin on, et kasum on kontsentreeritud, aga kahjum ja riskide maandamine jääb ühiskonna (riigi/maksumaksja) ülesandeks.<br/>Aga sellele probleemile on erinevaid lahendusi alates sellest et riik on projekti osanik ja saab osa ka kasumist kuni selleni, et tuumajaamaga on seotud teatud riigi poolsed (keskkonna) tasud mis katavad ja need siseministeeriumi toodud väljakutsed turvalisuse tagamiseks.

raulir

Siseminister oli vist mingi aine mõju all. See oli uskumatu jura sadu miljoneid maksvatest tuumavarjenditest.<br/><br/>(Apple TV+ pakub hetkel temaatilist sarja <a target="_blank" href="https://tv.apple.com/us/show/silo/umc.cmc.3yksgc857px0k0rqe5zd4jice">Silo</a>, vanas heas Fallout stiilis. Tundub, et ka siseminister vaatab seda ja räägib oma sõnavõttudes edasi?)

ttrust

<blockquote><b>&quot;kindsigo&quot;</b><br/>Siseminister lasi eile AK-s tuumajaama idee potist veega alla. Ei saanud päris hästi aru, kas see oli tema enda algatus või praeguse koalitsiooni ametlik seisukoht, et kohalikul tuumajaamal pole mitte mingit mõtet ja see tekitaks liigselt kulutusi riigile ja omavalitsustele. Fermi sai ka sõna ja jäi mulje, et nad võitluseta alla ei anna.</blockquote><br/>See on suhteliselt kindlalt valitsuse seisukoht, sest võimulolevate ringkondadega seotud inimestelt on tulnud järjest sõnumeid kuidas me kõik &quot;puhtale&quot; rohepesuenergiale üle läheme ja selleks veelgi rohkem panustame kui varem. Et oleme &quot;tuleviku energeetikas&quot; väga fleksibiilsed ja vesinikukad jne. See kõik on vastuolus tuumajaama kui sellisega.<br/><br/>Lisaks peab valitsus kohe praegu hakkama muretsema tuumajaama tarbeks kompetentse tööjõu pärast, vastava seadusandluse pärast, organiseerima välismaalt siia igasuguseid kompetentseid meeskondi jne, mis on omaette peavalu ning kulu.

Marvin

Oda kelle huve see peaminister meil enne poliitikasse tulekut esindaski? :P

Marvin

<blockquote><b>&quot;Marvin&quot;</b><br />Oda kelle huve see peaminister meil enne poliitikasse tulekut esindaski? :P</blockquote><br/><br/><a target="_blank" href="https://epl.delfi.ee/artikkel/95661593/faktikontroll-kas-kaja-kallas-on-peaministrina-seotud-tuuleenergia-ettevotetega">https://epl.delfi.ee/artikkel/95661593/faktikontroll-kas-kaja-kallas-on-peaministrina-seotud-tuuleenergia-ettevotetega</a><br/>Tsitaat:<br/><br/>Kallas on olnud seotud järgmiste energiaettevõtetega:<br/><br/>E Tehnoinvest OÜ ehk Sunly Innovation OÜ (nõukogu liige veeb 2009 - dets 2021);<br/>OÜ Aseriaru Tuulepark (nõukogu liige veeb 2009 - sept 2010);<br/>Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (juhatuse liige okt 2009 - nov 2011);<br/>OÜ 4E Biofond ehk OÜ EG Biofond (nõukogu liige üks päev, aug 2010);<br/>OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark (juhatuse liige märts 2008 - juuni 2008);<br/>OÜ Pakri Tuulepark (nõukogu liige mai 2004 - sept 2010);<br/>OÜ Paldiski Tuulepark ühinenud OÜ Pakri Tuulepargid hiljem OÜ Pakri Tuulepark (nõukogu liige nov 2008 - sept 2010);<br/>OÜ Roheline Ring Tuulepargid ehk Hanila Tuulepargid OÜ (nõukogu liige juuli 2008 - sept 2010);<br/>OÜ Viru-Nigula Tuulepark (nõukogu liige juuli 2005 - sept 2010);<br/>Tooma Tuulepark OÜ (nõukogu liige okt 2007 - sept 2010);<br/>OÜ Vanaküla Tuulepark ehk VV Tuulepargid OÜ (nõukogu liige juuni 2008 - sept 2010).<br/><br/>

mykoloog

<blockquote><b>&quot;raulir&quot;</b><br/>Siseminister oli vist mingi aine mõju all. See oli uskumatu jura sadu miljoneid maksvatest tuumavarjenditest.<br/><br/>(Apple TV+ pakub hetkel temaatilist sarja <a target="_blank" href="https://tv.apple.com/us/show/silo/umc.cmc.3yksgc857px0k0rqe5zd4jice">Silo</a>, vanas heas Fallout stiilis. Tundub, et ka siseminister vaatab seda ja räägib oma sõnavõttudes edasi?)</blockquote><br/><br/>Aga kaeble ikka edasi kuidas sinuga isiklikuks minnakse ja mäherdune kohutav ebaõiglus see on

ttrust

<blockquote><b>&quot;luarvikluarvik&quot;</b><br/><a target="_blank" href="https://world-nuclear-news.org/Articles/Linglong-One-reactor-pit-installed-at-Changjiang">https://world-nuclear-news.org/Articles/Linglong-One-reactor-pit-installed-at-Changjiang</a></blockquote><br/>Hiinlased rajavad olemasolevate võimsate reaktorite kõrvale ühe pisikese näidis-moodulreaktori ( <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Changjiang_Nuclear_Power_Plant">https://en.wikipedia.org/wiki/Changjiang_Nuclear_Power_Plant</a> ), aga artiklis ega isegi wikipedia leheküljel pole sõnagi, et milleks see eriliselt hea või märkimisväärne on.

opex

Rootsi kliimamin. teatas, et 20 aastaga on plaan duubeldada el. tootmisvõimsus. Selle ainuke mitte-taastuv osa saab olema tuumaenergia. Uraani kaevandamist plaanitakse alustada.<br/><br/>“The government is aiming at doubling electricity production in 20 years,” Pourmokhtari, 26, said. “For our clean power system to function, a large part of this has to be dispatchable...” <br/>Sweden, which accounts for about 80% of the EU’s uranium deposits, will be decisive. Companies mining for metals are already having to extract uranium and dispose of it as an unwanted by-product. At least 2 mining exploration companies are waiting in the wings. Aura Energy, from Australia, is believed to be sitting on the world’s second-largest untapped deposit of uranium at Haggan, a site next to Lake Storsjon in the central county of Jamtland.<br/>District Metals, a Canadian firm, has the mineral rights to nearly 25,000 acres of potentially uranium-rich land at Ardnasvarre in the far north and is looking at a second, smaller site in Jamtland.<br/>The case for exploiting these reserves is not only renewed need for security but also by an increase in the price of uranium, which has risen to its highest level in a decade after oversupply caused a crash in the mid-2010s. There is a groundswell of opposition at local and national levels. Per Bolund, environment minister under the last government, said he remained opposed to the expansion of nuclear, which he regards as a distraction from renewables and a risky source of radioactive waste. “We’ve actually had uranium mining in Sweden [before] and that was a terrifying experience and led to enormous environmental problems and scars in the landscape,” Bolund said.<br/><br/>Estimated uranium production from mines (tonnes U), by country:<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/7/c/7c51ee5335a608e55802608d4634bc7dea9ba10b.png"/><br/><br/>Kazakhstan is by far the world’s largest producer of uranium ore, Russia dominates the processing and enrichment of the fuel, at nearly 50% of global supply. China plans to treble its own uranium enrichment capacity by the end of the decade, which would make it the second biggest player and put it ahead of Urenco, a British-German-Dutch nuclear fuel consortium. Next summer Terrafame, a Finnish state-owned mining firm, plans to begin extracting small quantities of uranium at its zinc and nickel mine in Sotkamo, 300 miles northeast of Helsinki. -the Times

Kaur79

<a target="_blank" href="https://epl.delfi.ee/artikkel/51279071/venemaa-surub-baltimaadele-jouliselt-peale-oma-elektrit-aga-leedus-ei-jouta-kokkuleppele">https://epl.delfi.ee/artikkel/51279071/venemaa-surub-baltimaadele-jouliselt-peale-oma-elektrit-aga-leedus-ei-jouta-kokkuleppele</a><br/>Uurides Eestisse planeeritava tuumajaama kohta lisainfot, leidsin ühe vana uudisloo, kuidas Veremaa Balti piirkonna oma konksu otsa tõmbas. Lisaks hiljem kinnikeeratud gaasitorud ja ongi täiuslik defitsiit käes...

Fggjjhj

Ei käskinud Veremaa Eestis põlevkivijaamasi kinni panema hakata ning Eestil Veremaa gaasinõela otsa minna. Olid need ikka meie endi &quot;eestimeelsed&quot; poliitkud. Mõni neist tahtis viisavabadust Putini terrorireziimiga, mõni tahtis Putini reziimiga liituda, mõne arvates aga kõlbab Veremaaga sõja ajal ka äri ajada.<br/>Tuumajaama aga ei tule kunagi, kuna meil on NIMBY ja meie &quot;eestimeelsed&quot; poliitikud ei taha teha vajalikke kuid kohati valusaid otsuseid, võimuiha on lihtalt suurem.

Kaur79

<blockquote><b>&quot;Tervist Teile&quot;</b><br /></blockquote><br/>Ei imestaks sugugi, kui Euroopa tuumajaamade sulgemise taga on venelaste lobby.

Ausi1

Kui igal üksrattal ja tõuksil oleks energiaallikakaks oma autonoomne tuumajaam? Kas siis oleks tuum hea? Kuigi, ma kujutan ette, kuidas Sergei tõuksi kallal on pimedal ööl ja Ahmed püüab üksrattast säravat metalli kätte saada, samuti selsamal pimedal ööl, et siis integratsioonipoliitika eesmärkide ennetähtaegse täitmise märgiks oma saak käsikäes Kuusakoski ära viia. Küsimus jääb: tuumaga või tuumata?