Jah ja ei, Eesti Raudtee majandab end jooksvalt suhtkoht ära, ehk siis kui raudteel mitte midagi juurde ei ehitataks, moderniseeritaks jne, vaid piirdutaks seisundi hoidmisega, oleks nullis või kasumis see asi. Kunagi ammu, kui naftarongid veel Mordori vahet vurasid, võeti sealt isegi dividende, kui mu mälu mind ei peta. <br/><br/>Riik "viskab peale" uute asjade ehitamisele ja moderniseerimisele, suurusjärgus 30 miljonit aastas. <br/><br/>Nii Elroni kui ER aruanded on avalikud, igaüks saab minna ja lugeda, kuidas raha liigub.
Parandus, mitte 30 vaid 80mln olid investeeringud.
<a target="_blank" href="https://web.peatus.ee/reitti/Anna%2C%20J%C3%A4rvamaa%2C%20Paide%20linn%3A%3A59.005569%2C25.595733/Tallinn%2C%20Tallinna%20linn%2C%20P%C3%B5hja-Tallinn%3A%3A59.440498%2C24.736954?time=1729777099">https://web.peatus.ee/reitti/Anna%2C%20J%C3%A4rvamaa%2C%20Paide%20linn%3A%3A59.005569%2C25.595733/Tallinn%2C%20Tallinna%20linn%2C%20P%C3%B5hja-Tallinn%3A%3A59.440498%2C24.736954?time=1729777099</a><br/>Ei ole küll Tallinna teema, kuid on ühistranspordi teema. Tahtsin täna sõita Anna, mis asub nüüd uue neljarealise maantee ääres. Kuigi Annast viib nüüd 4km kaugusel, neljarealise ääres olevasse peatusesse korralik kergliiklustee ja ma saaksin Annast sinna ilusasti oma väikese üherattalisega, ei pea enamik bussiliine enam sealsest peatusest läbipõikamist vajalikuks. Seega saaks õhtul Tallinna ainult kõigepealt Annast Paide ja sealt Tallinna sõites. Maantee on, ilmselt sõidab sealt mööda busse iga poole tunni tagant, aga autot omamata on sinna pääs keeruline ja isegi siis ei peatu seal sugugi mitte iga buss.
Annas elu veel hingitseb, kuigi ühistranspordiühendus on nüüd varasemast tublisti hõredam, tankla on uksed sulgenud ja poe külastajaid on ka kõvasti vähem. Kui linnas tagavad suurema kliendivoo kõnniteed, rattateed ja ühistransport, siis maal vastupidi, autoga liikleja. <br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/3/0/30910979e3e3548547fa2a227567800993bad7f3.jpeg"/>
Tallinna ühistranspordi põhiprobleemiks on liiga pikad ajaintervallid väljumiste vahel ning liiga pikkad liinid (mida linn viimase muudatustega võimendab). Järjekordne liinide liitmine toimub seetõttu, et ametites on põlvkondade vahetus ning keegi ei mäleta, et korra tuli juba liine poolitada, sest ei olnud võimalik graafikus püsida.<br/>Ei ole vaja otseliinii, mis ümberistumiseta sõidab Tallinn Väiksest Õismäele 45 minutit, ja mille intervall on 20 minutit. Tegemist on linnatranspordiga mitte liinibussiga. Linnatranspordi põhimõte on selles, et sa ei planeerid oma igapäevasõidu kellaaja järgi.<br/><br/>Kõik viimased linnavalitused on pikendanud intervalle enamusel liinidest. Mina mäletan aega kui tipptunnil oli troll nr.3 intervall 3 minutit, nüüd 10-12. Ei ole vaja 180 seisukohaga busse iga 20 min, see ei kõneta kedagi ühistranspordit regulaarselt kasutada.<br/>Ja linnavalitsuse asendus ei muutnud midagi, kastiratas kõlvarti jälgedes otsustas hävitada trollid, mis tänapäeva keskkonna agendas peaks ju transport nr.1 olema. Mingil imepõhjusel tahavad valimatult kõik rajada trammiliine, s.t matta infrasse meeletu raha, et liikuda jalakäia kiirusega sadamast lennujaama (kui paljud üldse seda oma elus ette võtnud on)? Trammi mõte on kas tagada ülikiire ühendus liikudes väljaspool teise transpordi koridore või siis vedada ülisuuri rahvamasse. Mis eesmärgi täidab Tallinna tramm?
Tallinna ühistranspordi põhi-põhiprobleemiks on meeletu-meeletu aeglus.
<blockquote><b>"havoc"</b><br /> </blockquote><br/>Ühistransport kuulub meil vist Järvani haldusalasse, mitte PPP haldusalasse? Kuid peab möönma kah, tänases linnavalitsuses on vrdsete koalitsioon ja otsused võetakse vastu ühiselt. Keskerakonna ajal oli see tõesti peaaegu 20a teisiti ja toimus ühe partei ainuvõim.<a target="_blank" href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120303767/kristjan-jarvani-vastus-kriitikale-trollid-on-lootusetult-vananenud-varuosi-enam-ei-toodeta">https://epl.delfi.ee/artikkel/120303767/kristjan-jarvani-vastus-kriitikale-trollid-on-lootusetult-vananenud-varuosi-enam-ei-toodeta</a> ühistranspordi allakäik sai alguse juba Keskerakonna ajal, sest selle jaoks mõeldud raha kulus selle Keskerakondlastest juhtidel isikliku sõidukipargi täiendamiseks. Tulemuseks - autoaknast planeeritud linn! <a target="_blank" href="https://www.ohtuleht.ee/876724/korruptsioonis-kahtlustatavalt-jaanus-vingilt-konfiskeeriti-ligi-70-soiduvahendit">https://www.ohtuleht.ee/876724/korruptsioonis-kahtlustatavalt-jaanus-vingilt-konfiskeeriti-ligi-70-soiduvahendit</a><br/>
Pole ime, et Tallinna ühistransport kiratseb, kui ametnikud <a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=_AVAxuGaJE4">trollidele</a> kaikaid kodaratesse loobivad... :-D
Võime siin jahuda v. mittejahuda, <a target="_blank" href="https://epl.delfi.ee/artikkel/120333541/juhtkiri-hartmani-kauboisotsialism-uhistranspordis">reaalsus on see, et 46 milkut on puudu ja minister laiutab käsa</a>
<a target="_blank" href="https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud">https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud</a><br/>Nii see juhtus, 3 aasta pärast ostavad 3 akubussi ja 100 diiselbussi vurravad edasi.Kindasti tuleb asendusbusside intervalli tõsta 10+ minuti peale, sest dislat kuulub ju...
Enefit greeni teemast siia:<br/><blockquote><b>"Ouna Ants"</b><br/>Samal ajal, kui käsil on kogu maa elektrifitseerimine, hakati Tallinnas trollibusside kontaktliine tänavatelt maha võtma. Kindlasti leidub sellele mingi sooja auru sisaldav selgitus :)</blockquote><blockquote><b>"mutionu"</b><br/>Selgitused on, et olemasolevad trollid on sedavõrd amortiseerunud, et remontida enam ei tasu. Asemele ostetakse akutrollid, millised ei pea koguaeg sarvipidi traatides olema ja sellisel kujul kontaktvõrku ei vaja.</blockquote><blockquote><b>"marker"</b><br/><blockquote><b>"mutionu"</b><br/>Selgitused on, et olemasolevad trollid on sedavõrd amortiseerunud, et remontida enam ei tasu. Asemele ostetakse akutrollid, millised ei pea koguaeg sarvipidi traatides olema ja sellisel kujul kontaktvõrku ei vaja.</blockquote><br/>Tegevuste järjekord on klassikaline. Kõigepealt likvideerime olemasoleva ja siis hakkame vaatama, mis edasi saab...</blockquote><br/>Linna transpordiameti põhjendus on, et praegune trollipark on ära amortiseerunud. Samas, see on huvitav väide, sest ega see päris ammu olnudki, kui esitleti äsja ostetud tuliuusi trolle. Või on tõesti aeg nii kiirelt lennanud? <br/><br/>Meil on <b>väga aeglane ühistranport</b>, samuti kurdetakse, et busside ooteajad on pikad, nüüd võetakse neid busse veelgi vähemaks ja pannakse sinna sõitma, kus enne sõitsid trollid.... Ei usu et kõik need trollid on täielikult töövõimetud ja ei suuda 2 või 3 aastat veel sõita.
<blockquote><b>"ttrust"</b><br /> <b>Ei usu</b> et kõik need trollid on täielikult töövõimetud ja ei suuda 2 või 3 aastat veel sõita.</blockquote><br/><br/>Esmapilgul tundub jah, et kui kasvõi kolm trolli oleks veel kasutuslkõlbulikud, siis võiks selle kontaktvõrgu demonteerimisega oodata ja kasutada resurss lõpuni (trollid on ju sigakallid). <br/>Aga kui endal olukorrast ja arvutustest põhjalikku ülevaadet ei ole, siis <i>usun või ei usu</i>, ongi kõigest usuküsimus.
Enefiti teemast siia.<br/><blockquote><b>"PeaLiK"</b><br /><blockquote><b>"mutionu"</b><br/>Ma pakun ühe välja. Trammi veeretakistus on kordades väiksem kui trollil. Seega kulub veeremiseks kordades vähem energiat.</blockquote><br/>Aga mina vastupidi väidan põhikoolifüüsika baasil, et sama mahutavusega trammi veeremiseks (õhutakistust arvestamata) on vaja rohkem nenergiat, kui trollil. Lükka ümber. <br/>Lähteandmed (wiki-st ja TLT lehelt):<br/>trammiratta veeretakistuse koefitsent on 0,005<br/>trolliratta veeretakistuse koefitsent on 0,008<br/>173 inimest mahutava Ganz Solaris T18 trolli tühimass on 16000 kg; <br/>219 inimest mahutava CAF Urbos trammi tühimass on 48000 kg</blockquote><br/>Ei oma füüsikas kraadi, aga viskasin pilgu peale.<br/>Veeretakistuse koefitsent (Crr) on ainult üks tegur tegeliku veeretakistuse jõu (F) valemis. See tuleb korrutada selle pinna, millel ratas veereb <i>normaalreaktsiooniga </i> (N) Alles siis saadakse tegelik veeretakistuse vastujõud liikumisele.<br/>On ju selge, et veeretakistus sõltub oluliselt kokkupuutepindalast, mis veereva objekti ja aluspinnaga ja nii ratta kui aluspinna plastsusest ja taastumis kiirusest pärast kokkupuudet oma endisesse kujusse. (tühi rehv või täis rehv)<br/>Raudteeratta kokkupuutepindala rööpaga on olematu. Teoreetiliselt null, aga arvestades mõningast metalli deformatsiooni võib-olla paar ruutsentimeetrit.<br/>Kui meil õnnestub tramm rööbaste peal näiteks 30km/h liikuma lükata, siis liigub see tõenäolisel inertsist kilomeetreid. Kui sama palju kaaluv troll asfaldil liikuma lükata, siis kas 50m veereb???
<blockquote><b>"mutionu"</b><br /><br/>Ei oma füüsikas kraadi, aga viskasin pilgu peale</blockquote><br/>Loe mõttega wiki selgitav artikkel läbi<br/><a target="_blank" href="https://et.m.wikipedia.org/wiki/Veeretakistus">https://et.m.wikipedia.org/wiki/Veeretakistus</a>
...seda eeldusel, et mõlemal transp. vahendil on sidurid mis mootorid (mitu tk. kummalgi?) ratastest 'eraldab' nii et neid ei tule ringi ajada koos kogu jõuülekandega. <br/>TLT vist säästab nüüd miljoneid diiselbussidega (vs troll) sõites?<br/><br/>IMO suht OK, et saab roostes rauakolust lahti linnapildis. Uusi trammiliine ei taha.
Elektriline rööbastransport on kindlasti samadel tingimustel energiaefektiivsem, siin ei ole vaja üldse teoretiseerida, avage õpik.<br/>Tingimused aga ei ole samad. Trammi investeering on trolli investeering pluss rööbastee ja x3 veeremi kulu.<br/><br/>Tallinnas arendatakse 1940-ndate trami filosoofiat, hästi aeglane tramm, mis asendab busse ja teeb liikumise aeglasemaks ja ebamugavaks. Tegelik vajadus on aga kiire ja tihe liiklus linna - vähe peatusi, intervall 3-5min tipptunni ajal.
TLT näib üsna... primitiivne asutus, ei tundu väga hedgemise ässad (ex-trollijuht Vitali, 6 suurt OLED monitori graafikutega, sõrm valmis futuuri lukustama, triip lauaserval?). El. hinna kaos vs diisli hinna zen, ju nad on rahul.
<blockquote><b>"marker"</b><br/><blockquote><b>"mutionu"</b><br/><br/>Ei oma füüsikas kraadi, aga viskasin pilgu peale</blockquote><br/>Loe mõttega wiki selgitav artikkel läbi<br/><a target="_blank" href="https://et.m.wikipedia.org/wiki/Veeretakistus">https://et.m.wikipedia.org/wiki/Veeretakistus</a></blockquote><br/><br/>Mis sa sellega nääd öelda tahad? Ise lugesid mõttega? Näiteks väljavõte sinu lingitud artiklist: <i>"Keha veeremisel deformeeruvad nii pind, kui veerev keha. Need deformatsioonid ei toimu seejuures ilma energia kadudeta. Nimelt läheb osa energiat soojuseks, plastsete deformatsioonide tekitamiseks."</i><br/>Mõtle nüüd ise oma peaga kui palju deformeeruvad kokkupuutel raudratas ja rööbas vs kummirehv ja asfalt.
Porto Franco telliks-mohhiitod-või-hoopis-pudeli-head-mulli idüllist on vist saanud undavate ja kurvis krigisevate trammide transpordisõlm. <br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/0/a/0a01612488953596641715aae541535a6106dd23.jpeg"/>
<blockquote><b>"mutionu"</b><br /><br/>Mis sa sellega nääd öelda tahad? </blockquote><br/>Alustab siis kasvõi veeretakistuse koefitsendi valemist-> F=C*N valemist.<br/>Ei mingit kokkupuutepinna suurust. Sõiduki "kaal" ja veeretakistus. Sõltumata sellest, kas veereb raud või vahtplast. <br/><br/>
<blockquote><b>"havoc"</b><br />Elektriline rööbastransport on kindlasti samadel tingimustel energiaefektiivsem, siin ei ole vaja üldse teoretiseerida, avage õpik. </blockquote><br/>Viidatud Wiki artikkel väidab, et trammi ja "suure veoato rehvidel" on peaaegu võrdne veeretakistuse koefitsent.<br/>Kui troll kasutab sarnaseid rehve ja trolli kaal on kaks korda väiksem trammi kaalust (muude tingimuste samasuse korral), kuidas jõuad trammi suurema energiaeffektiivsuseni?<br/>
<blockquote><b>"marker"</b><br/><blockquote><b>"havoc"</b><br/>Elektriline rööbastransport on kindlasti samadel tingimustel energiaefektiivsem, siin ei ole vaja üldse teoretiseerida, avage õpik. </blockquote><br/>Viidatud Wiki artikkel väidab, et trammi ja "suure veoato rehvidel" on peaaegu võrdne veeretakistuse koefitsent.<br/>Kui troll kasutab sarnaseid rehve ja trolli kaal on kaks korda väiksem trammi kaalust (muude tingimuste samasuse korral), kuidas jõuad trammi suurema energiaeffektiivsuseni?<br/></blockquote><br/><br/>Sest eestikeelne wiki on prügikast, kuhu iga ttrust kopeerib oma lollusi. Antud juhul pärinevad need numbrid ei tea kust ja ei ole võrreldavad. <br/>Normaaltingimustes vahe >x5.<br/>Vaata kasvõi ingliskeelse wiki artiklist, kuidas seda tegurit arvutatakse ja saad aru, et pneumaatilisel kummil asfaldil ei saa see tegur olla sama kui terasrattal terasest rööbastel.
<blockquote><b>"havoc"</b><br />Sest eestikeelne wiki on prügikast, kuhu iga ttrust kopeerib oma lollusi. Antud juhul pärinevad need numbrid ei tea kust ja ei ole võrreldavad. <br/>Normaaltingimustes vahe >x5.</blockquote><br/>Ingliskeelses täpsed samad numvbrid. (Näita, kus 5x vahe?)<br/>Lisaks hulk erinevate rehvide omi. Trammist küll veidi kehvemad, aga kui tramm on 2 korda raskem, siis on selle kõik eelised kadunud.<br/><br/>
<blockquote><b>"marker"</b><br/><blockquote><b>"mutionu"</b><br/><br/>Mis sa sellega nääd öelda tahad? </blockquote><br/>Alustab siis kasvõi veeretakistuse koefitsendi valemist-> F=C*N valemist.<br/>Ei mingit kokkupuutepinna suurust. Sõiduki "kaal" ja veeretakistus. Sõltumata sellest, kas veereb raud või vahtplast. <br/><br/></blockquote><br/><br/>Katsu nüüd aru saada, sinu viidatud valemis on veeretakistuse koefitsent C. Veeretakistus ise ehk jõud, mis takistab veeremist on F. Veeretakistus (F) = veeretakistuse koefitsent korda hüsterees (N). Hüsterees on ratta veeremisel tekkivatest deformatsioonidest tekkivad energiakaod. Deformatsioonidest tekkiv soojus hajub keskkonda.<br/>Pneumaatilise kummirehvi hüsterees asfaldil ei ole võrrelda raudratta hüstereesiga (deformatsiooniga) rööpal.<br/><br/>Mõtle natuke loogikast lähtuvalt ka. Kas vedur jaksaks vedada sadat 100 tonni kaaluvat vagunit, kui need veereksid tal järgi kummrehvidel müüda asfaldit. Sinu arvates muidugi vahet poleks isegi kui vagunitel rehvid tühjaks lasta, sest kokkpuute pindalal teega ei ole ju veeretakistusele mingit mõju.<br/><br/>Ma ei saa ise ka aru mida ma siin vaidlen :)<br/><br/>
<blockquote><b>"mutionu"</b><br />Katsu nüüd aru saada, sinu viidatud valemis on veeretakistuse koefitsent C. </blockquote><br/>Millest sa ise aru ei saa? Täpselt see veeretakistuse koefitsent C ongi tabelis välja toodud.<br/>Raudtee - 0,001<br/>Reisivagun - 0,002<br/>Sopane trammitee - 0,005<br/>Kaasaegne veoka rehv - 0,005<br/>"Tavaline" autorehv < 0,015<br/>See on mõõtmise tulemus ja kõik "deformatsioonid" ja "soojenemised" on selles numbris juba sees.
Teemast "Enefit Green (EGR1T)" siia:<br/><blockquote><b>"havoc"</b><br/><blockquote><b>"Madis89"</b><br/>Läheme trendidega kaasa ja küsime AI'lt.<br/><blockquote>Tere! Üldiselt on tramm energiatõhusam kui troll, kui vaadata energiakulu reisija kohta. Peamised põhjused on järgmised:<br/>1. Mahutavus ja kasutus: Trammidel on tavaliselt suurem mahutavus kui trollidel, mis tähendab, et nad saavad korraga vedada rohkem reisijaid. Kui tramm on täidetud, jaotub energiakulu rohkemate reisijate vahel, mistõttu energiakulu reisija kohta väheneb.<br/>2. Sõiduki suurus ja raskus: Trollid on küll kergemad ja väiksemad, kuid tihtipeale ei ole nende täituvus sama suur kui trammidel. Lisaks, trollid peavad sageli liikuma rohkemate peatuskohtade ja ummikute vahel, mis tähendab tihedamat pidurdamist ja kiirendamist, mis kulutab rohkem energiat.<br/>3. Energiasüsteem ja efektiivsus: Trammid sõidavad sageli otse rööbastel ja saavad kasutada energiat tõhusamalt. Trollibussid sõltuvad kummirehvidest ja teede seisukorrast, mis võib muuta liikumise ebaühtlasemaks ja energiakulu suuremaks.<br/><br/>Seega, kui vaadelda energiakulu reisija kohta, on tramm üldiselt tõhusam valik. </blockquote></blockquote><br/>Seda isegi raske kommenteerida, abstraktne suur tramm, mis kuskil sõidab kiiresti, väiksemate peatuste arvuga ja suurema täituvusega on kindlasti energiaeffektiivsem kui väike aeglane alatäituvusega troll. </blockquote><br/>1980-datel ja 1990-datel olid Tallinna trollid <b>tunduvalt kiiremad</b> kui linnaliinibussid. Troll oli tol ajal märgatavalt suurema kiirendusega ja juht armastas trollil "talda vajutada", erinevalt uimasest bussijuhist. Isegi Lasnamäe kanalis ja Pirita teel (Kadrioru ja Pirita vahel) need kuradi bussid venisid nagu teod, seal kus ühtegi takistust polnud ja oli 70-märk.<br/><br/>Kui aus olla, pole Tallinnas ka tramm mingi kiire vahend. Pole kunagi olnud. Sõidab päris aeglaselt, kuigi saaks kiiremini sõita.
<blockquote><b>"marker"</b><br /><blockquote><b>"mutionu"</b><br/>Katsu nüüd aru saada, sinu viidatud valemis on veeretakistuse koefitsent C. </blockquote><br/>Millest sa ise aru ei saa? Täpselt see veeretakistuse koefitsent C ongi tabelis välja toodud.<br/>Raudtee - 0,001<br/>Reisivagun - 0,002<br/>Sopane trammitee - 0,005<br/>Kaasaegne veoka rehv - 0,005<br/>"Tavaline" autorehv < 0,015<br/>See on mõõtmise tulemus ja kõik "deformatsioonid" ja "soojenemised" on selles numbris juba sees. </blockquote><br/>Trammi kohta on tegemist lambist võetud andmetega, mille kohta allikaviide puudub. Lisaks juures sõna dirty, mis võib tähistada mida iganes.<br/>Viide kaasaegse veoautorehvi andmetele lõpeb Michelini pealehel. Mis tingimustel ja mis metoodikaga see tuletatud ei tea.<br/>Ma ei leia mitte mingit võimalust kuidas põhjendada resirongi ja trammi veeverakistuse koeffitsiendi 5 kordset erinevust muuga kui "dirty" teguriga. <br/>Vaadates Tallinna keskmist sõiduteede kvaliteedi ja keskmist rööbaste kvaliteedi pigem arvan, et "dirty" tegureid tuleb kasutada trollide jaoks. Kõik uuringud mida olen näinud, võtavad oma arvutustes trollide veeretakistuse teguri väärtuseks 0,015. Kui sa tahad võrrelda ideaalse teekatte peal uute rehvide tulemust võrdle neid reisirohgi omaga. Mis puudutab massi siis mängu tuleb ka rataste arv. Seega lihtsalt pigem usalda energia kulu uuringuid, mis toovad välja 4-5 kordse energia kulu per km (tramm vs elektribuss).<br/><br/>PS: Aga mina olen trammide vastu, ehk edaspidi otsigu nende efektiivsuse kinnitust need kes neid pooldavad. Neid uuringuid on kümneid.<br/>
<blockquote><b>"havoc"</b><br />Mis puudutab massi siis mängu tuleb ka rataste arv. <br/></blockquote><br/>Rataste arv mõistlikes piires rolli ei mängi. Ühe ratta veeretakistus on proportsionaalne "kaaluga rattal". Rohkem rattaid, väiksem ühe ratta veeretakistus. Summarne jääb samaks.<br/>
See määrdumine siin ongi võtmesõnaks. Kui rööpad rasva, õli või märgade lehtedega katta, siia võivadki paljud numbrid ca 10 korda muutuda. Vanal ajal on koolipoisid või diversandid tempe teinud ja rööbastransporti (ronge) lausa seisma pannud rasvaga.<br/><br/>Ps. Kui võrreldavuse saavutamise eesmärgil maanteed samamoodi õliga üle valada, võime ka suhteliselt "huvitavaid" tulemusi saada. Aga palun praktikas mitte katsetada - on ohtlik.
Millinbe suurepärane saavutus. Linn on lõpuks ometi saanud linnafirmaga lepingu sõlmitud. Hurraa härrased!<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/4/7/47fcef50b735b856a65af33f336114dfdcce39f5.jpeg"/>
See on küll nagu idiootide paraad eesotsas endise Transpordiameti pekkikkeerajaga
<blockquote><b>"mutionu"</b><br/>Katsu nüüd aru saada, sinu viidatud valemis on veeretakistuse koefitsent C. Veeretakistus ise ehk jõud, mis takistab veeremist on F. Veeretakistus (F) = veeretakistuse koefitsent korda hüsterees (N). Hüsterees on ratta veeremisel tekkivatest deformatsioonidest tekkivad energiakaod. Deformatsioonidest tekkiv soojus hajub keskkonda.<br/>Pneumaatilise kummirehvi hüsterees asfaldil ei ole võrrelda raudratta hüstereesiga (deformatsiooniga) rööpal. </blockquote><br/>Eksid. N ei ole selles valemis mitte hüsterees, vaid normaalreaktsioon. N on massi, raskuskiirenduse ja kalde koosinuse korrutis. <br/><br/>Hüsterees juba sisaldub veeretaktistuses, olles selle põhiline tegur. Veeretakistus põhiliselt väljendabki deformatsioonidest tekkivate energiakadude hulka. Veeretakistuse olulisteks teguriteks on veel ratta suurus (mis on trammil väiksem st halvem) ja elastsus. Seejuures elastus ei pruugi ebataste pindade korral olla alati miinusmärgiline. Näiteks rööpale sattunud kivikese, mutri või liiva korral on trammiratta takistus suurem, kui elastsel pneumaatilisel rehvil.<br/><br/>Jään endiselt väite juurde, et <u>inimeste veoks</u> on sama mahutavuse korral rööbastransport veeremi massisuhte tõttu ebaefektiivsem, vaatamata sellele, et veeretakistus on parem. Suure massiga <u>kaubavedude</u> korral, kus veetava kauba ja "taara" massi suhe on oluliselt väiksem, on pilt muidugi juba teine.
Parandus: Hüsterees juba sisaldub <u>veeretaktistuse koefitsendis</u>, olles selle põhiline tegur.
<blockquote><b>"havoc"</b><br/>Seega lihtsalt pigem usalda energia kulu uuringuid, mis toovad välja 4-5 kordse energia kulu per km (tramm vs elektribuss).</blockquote><br/>See erinevus ei tule füüsikalistest teguritest vaid lihtsalt asjaolust, et trammiteed projekteeritakse teisiti kui busside marsruudid. Tramm ei pea reeglina ummikus teiste liiklejate taga sammhaaval edasi tiksuma, sõiduradu vahetama, iga foori ja sebra taga peatuma ja rataste kriginal täisnurkseid pöördeid tegema. Põhilise osa ühistranspordi energiakulust moodustavadki just need korduvad kiirendused/pidurdused/pöörded, mitte veere- või õhutakistus.
Idiotismi pidu jätkub. <br/>Ehitame 30mln eest 2km trammiteed hästi toimiva ühistranspordiga piirkonda, kust jala kõnnib ca 10 min kaugemast punktist tihe liiklusega transpordiarterini, kuna topoloogia eeldab kahevel liikumist, siis hakkab see tramm käima seal iga 15-20 minuti tagant ning peale pensionääre keellegile seda pole tarvis. <br/><a target="_blank" href="https://www.tallinn.ee/et/uudis/riik-eraldab-pelguranna-trammitee-rajamiseks-ligi-20-miljonit-eurot#&gid=1&pid=2">https://www.tallinn.ee/et/uudis/riik-eraldab-pelguranna-trammitee-rajamiseks-ligi-20-miljonit-eurot#&gid=1&pid=2</a><br/><br/>Ainus idee, et kellegil võimulolevate erakondade sponsoritest on oma raha hüpodromi arenduses, mida saab nüüd reklaamida, et varsti tuleb sinna ka tramm... Võrreldes selliste projektiga RB Pärnuni on täista mõistlik rahakasutus.
<blockquote><b>"havoc"</b><br />Idiotismi pidu jätkub. <br/>Ehitame 30mln eest 2km trammiteed hästi toimiva ühistranspordiga piirkonda, kust jala kõnnib ca 10 min kaugemast punktist tihe liiklusega transpordiarterini, kuna topoloogia eeldab kahevel liikumist, siis hakkab see tramm käima seal iga 15-20 minuti tagant ning peale pensionääre keellegile seda pole tarvis. <br/><a target="_blank" href="https://www.tallinn.ee/et/uudis/riik-eraldab-pelguranna-trammitee-rajamiseks-ligi-20-miljonit-eurot#&gid=1&pid=2">https://www.tallinn.ee/et/uudis/riik-eraldab-pelguranna-trammitee-rajamiseks-ligi-20-miljonit-eurot#&gid=1&pid=2</a><br/><br/>Ainus idee, et kellegil võimulolevate erakondade sponsoritest on oma raha hüpodromi arenduses, mida saab nüüd reklaamida, et varsti tuleb sinna ka tramm... Võrreldes selliste projektiga RB Pärnuni on täista mõistlik rahakasutus.</blockquote><br/>Põhjus, miks uus trammitee just sinna rajatakse, peitub selles, et Põhja-Tallinn on kõige kiiremini kasvav linnaosa. Linnaplaneerijate ja demograafide hinnangul kasvab Põhja-Tallinna elanikkond järgmise kümne aasta jooksul ligikaudu 40 000 inimese võrra. Nende hulka kuuluvad pensionärid, invaliidid ja autot mitte omaad inimesed. <br/>Sina siis laiendaksid lihtsalt Sõle vms. tänavat? Aga ette jäävad elumajad ja autot mitte omavad/kasutavad lapsed, kuhu sa need paneksid? <a target="_blank" href="https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinn-kavatseb-jargmise-nelja-aasta-jooksul-investeerida-pohja-tallinna-haridusvorku-ligikaudu-80">https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinn-kavatseb-jargmise-nelja-aasta-jooksul-investeerida-pohja-tallinna-haridusvorku-ligikaudu-80</a><br/>
<blockquote><b>"havoc"</b><br />Idiotismi pidu jätkub. <br/>Ehitame 30mln eest 2km trammiteed hästi toimiva ühistranspordiga piirkonda, kust jala kõnnib ca 10 min kaugemast punktist tihe liiklusega transpordiarterini, kuna topoloogia eeldab kahevel liikumist, siis hakkab see tramm käima seal iga 15-20 minuti tagant ning peale pensionääre keellegile seda pole tarvis. <br/><a target="_blank" href="https://www.tallinn.ee/et/uudis/riik-eraldab-pelguranna-trammitee-rajamiseks-ligi-20-miljonit-eurot#&gid=1&pid=2">https://www.tallinn.ee/et/uudis/riik-eraldab-pelguranna-trammitee-rajamiseks-ligi-20-miljonit-eurot#&gid=1&pid=2</a><br/><br/>Ainus idee, et kellegil võimulolevate erakondade sponsoritest on oma raha hüpodromi arenduses, mida saab nüüd reklaamida, et varsti tuleb sinna ka tramm... Võrreldes selliste projektiga RB Pärnuni on täista mõistlik rahakasutus.</blockquote><br/>Sealt kaudu pidi kunagiste plaanide järgi kulgema Põhjaväil.
Need kõige vastased hullud on nagu pärmi peal kasvavad seened...
Kas ainult minule tundub lausete kirjapilt kuidagi tehislik?

Kaur79 sa oled ikka valus debiilik. Pardon my french. Iga terve mõistusega inimene saab aru, mis asjad on "sarkasm" ja "iroonia". Antud tekst on väga selgelt arusaadavalt "keel põses" kirjutatud. Selle mitte mõistmiseks peab tõsiselt IQ79 olema :(
Vabndan ette teravuse pärast, aga kas tõesti nii loll olla natuke valus ei ole?
Sa ei ole selle tädi teisi kommentaare veel näinud.
muidugi, sinu kommentaar on arusaadavalt "m*nn suus" kirjutatud
netcat kribas:
netcat05/10/25 15:59Sellest survest ma pole ka kunagi aru saanud. Tähendab, kui meil oleks lõputult raha ja ressurssi, siis küll, aga meil ei ole ju raha isegi praegusel tasemel ühistranspordi käigus hoidmiseks, igal aastal käib mingi potipõhjakraapimine ja optimeerimine ja lisaraha nuiamine; mis kohaga mõtlevad need, kes leiavad, et ühistransporti peaks jätkuma ka kõigi nende teenindamiseks, kes seni isikliku autoga liiklevad…
Tegelikult on olemas sellel kõigel omad päris juured all: nimelt ei tahetud teha suuri investeeringuid Tallinna teedesüsteemi, kuna autode arvu kasv on tekitanud ummikute-ajastu.
Esimene ummik Tallinnas oli 1994a sügisel. See oli ummik, mis tekkis sellest, et tänava läbilaskevõime osutus väikeseks ja autode hulk oli piisavalt kasvanud.
Uus, oluliselt suurema läbilaskevõimega teede süsteem oleks olnud väga kallis. Arvati, et valime odavama variandi - hakkame inimesi sundima autoga mitte sõitma ja pakkuma neile alternatiiviks "tänapäevast" paberil ja propagandas "arenevat" ühistransporti. Ja sealt pidepunktist ongi kasvanud kõik need mullistused nagu punased rattarajad kus mitte keegi ei sõida, kaks ühistranspordirida kõrvuti kesklinnas magistraalil, "15-minuti linn", loobumine Põhjaväila väljaehitamisest jne.
See kõik on siin juba läbi nämmutatud teema.
See ei seleta ikka midagi. Iga eestkostet mitte vajav inimene peaks aru saama, et kui millelegi pakutakse alternatiivi, siis selleks, et seda alternatiivi kasutataks, peab see reaalselt eksisteerima ja kasutatav olema.
Sealt, kus pole midagi võtta, ei võta surm ka. See on ju ette teada.
Seega, kui sul pole ega tule piisavas mahus ühistransporti, mis suudaks ära vedada kõiki neid inimesi, keda tahetakse autodest välja peksta... siis mis mõtet sel tuuleveskitega võitlemisel on?
Huvitav, kas kusagil on veel andmeid selle kohta, kui palju ühistransporti oli Tallinnas keskmiselt päevas liinil sovetiajal, kui kõik "jala käisid ja vett jõid", võrreldes praegusega?
https://www.delfi.ee/artikkel/120401488/pelgulinnas-on-uhistransport-tipptunnil-triiki-rahvast-tais-jarvan-lisabusse-juurde-panna-ei-saa
Abilinnapea konstateeris, et Tallinna ühistranspordis kasutatakse tipptunnil juba maksimaalset olemasolevat veeremit ning hetkel lisabusse juurde panna ei ole võimalik.
Tallinna häda praegu ka selles, et lennujaama tramm ei sõida ja sinna kulub palju asendusbusse koos juhtidega. Sellepärast polegi kuhugi reservi.
Ja enne seda, kui tramm lennujaama sõitma hakkas? Polnud ka reservi? Need põhjendused pole tähtsad, vaid see, et pole mõtet populatsioonile ette heita ühistranspordi vähest kasutamist, kui praegune veerem on juba 100% rakendatud ja pole plaaniski seda plahvatuslikult suurendada. Kui homme jätaks kõik oma auto koju ja sooviks bussi end pressida, kuhu see mass pandaks?
Artikkel: "Pelgulinnas on ühistransport tipptunnil triiki rahvast täis. Järvan: lisabusse juurde panna ei saa."
Ühistransport ongi tipptunnil rahvast triiki täis, kui on maha võetud bussiliine, trolliliine ning järelejäänud liinide väljumissagedust on maha tõmmatud või jäetud samaks. Teatavasti kunagi käis Koplisse troll, millele asendus tõenäoliselt siiamaani puudub.
Kopli rahvaarv on kõvasti tõusnud - ehitatud on uusi kortermaju hulganisti. See ka mõjutab survet bussis.
Arusaadav, et linnal on raskusi tipptundide katmisega, sest pole võtta tööjõudu ja pole võtta sõitvaid ühistranspordiühikuid, kuna kõik on võimalikult viimseni ära optimiseeritud.
Samas, inimesed pole aastakümneid näinud kui täis olid tipptundidel Lasnamäe bussid ja Mustamäe trollid ja bussid 1980-datel. Videod, kuidas ühed inimesed teisi inimesi bussi peale uksest sisse täiest jõust lükkasid, jõudsid isegi Soome uudistesse.
Niipalju kui ma tean (olen viimasel ajal vähe Tallinnas viibinud) siis nn. Kopli trolli asendus on buss nr 72 ja see endiselt käib. Päris tiheda (tänapäeva kohta) intervalliga isegi. Kõrvalt vaatlusel tundub ka olevat tihkemalt täis kui see nr 9 troll vanasti, mis alati kündis pooltühjalt ringi.
ttrust05/10/25 16:15Esimene ummik Tallinnas oli 1994a sügisel.
Pullikaka. Ummikuid oli 80ndatel piisavalt. Lihtsalt vahepeal polnud inimestel raha ei bensiini ega ammugi mitte autode ostmiseks, seetõttu oli 5 aastat liiklustihedus olematu.
Sellesse aega jääb ka Lepiksoni kuulus "tore oleks, kui bensiin maksaks 25 krooni liiter, siis kohtaks Tallinna ja Tartu vahel sõites ainult tuttavaid".