Surfisin linnatänavatel beibede keskel kui ette jäi yks noorte naiste lemmikpaik - rahvusraamatukogu. Oioi milline kirg hakkas pihta ja ma kohe syvenesin teadmevarudesse. Ega ma muidu ei kirjutaks, kuid pihku juhtus Time magazine 18.märtsist 2002 (sest teiselpool lauda oli blond ning kuhugi oli vaja ju pilku peita)<br /><br />Juttu oli usa recoverist. ja kuna jutt oli suht ylevaatlik siis oli lihtsalt arusaadav ja tekitas m6ned m6tted. toon allpool ära sealkirjutatu ning lisan oma m6tted..<br /><br /><b>KUS ON RECESSION?</b><br /><br />-äkki usas polnudki recession (oli mulli l6hkamine?)<br />-needsamad p6hjused mis pehmendasid recessionit, takistavad ka kiiret recoveryt<br />-inimesed ei vähendanudki kunagi tarbimist recessioni ajal<br />-kas nad on nüüd v6lgades? (töökohti ju vähenes!)<br /><br />minu järeldus: intress ratesid ei t6steta. see tähendab recessioni ja ebakindluse tunnistamist ning bigfalli.<br /><br /><br /><br /><b>TAX REBATE</b><br /><br />-tax rebate boostis inimeste cashi u. $600 per paar ek u. 1/16-1/8 kogu tarbitavast rahast. kas ka majanduskasv on sellega v6rreldav? kauaks seda raha jatkub? kas see raha oiabki sktd ning nazi yleval?<br /><br />-kas keegi oskab tuua timeline bushi tax rebate ideede, majandusstatsitika, s6jalise tellimuse suurenemise ning 911 syndmustega?<br /><br /><br /><br /><b>PYKSID PINGULE, FIRMAD!</b><br /><br />-Tänu IT lahendustele 6nnestus firmadel vähendada inventorite turnoverit, seega tuua lisaraha turule. V6ib vaid oletada et management pööras tähelepanu kasvult igapäevatöö effektiivistamisele, mistöttu palju ebaproduktiivsust mida kasv kaasa toob likvideeriti -> raha turule, effektiivsem tootmine<br /><br />-Kuna paljud firmad tegid juba varakult orderite cutbacke, siis saabusid firmadele suured käibe/tellimuste arvu vähenemine väga kiiresti. sellest järsk langus. see aga on yhekordne tegur, kui firma pyyab oma tellimusi turun6udlusega kokku viia. järgnevalt me nii järske langusi ei tohiks näha. -> järsk langus, 6hk on välja lastud. hilisem muutus koos reaalse turutingimustega. <br /><br />-kuna 2001 oli k6igil recessioni meeleolu, kärbiti k6vasti coste. See on aga lumepallieffekt, sest hightecis koosneb toiduahel mitmest firmast ja k6ik kannatavad. Seda enam et hitech companyd tegid suurema osa tarbimisest tänu hypele (transport,reklaam,palgad).Seega tarbimine tootvas sektoris vähenes kiiresti. Kysimus ei ole mitte ainult supply chainist, vaid ka naiteks transpordikulud, customer service jne ning kaudselt ka töötajad. ma kahjuks ei tea, kui suur osa tarbimisest on tootval sektoril kogutarbimisest yldse -> tänu majanduse suure tarbija dotcomide raha l6ppemisega kadus palju tarbimist turul, mis pold reaaltarbimine vaid raha ymberkantimine. kuna skt siiski kasvas, pidi tarbijad VEELGI rohkem tarbima.<br /><br /><br /><br /><b>AJEE ON TARBIDAA!</b><br /><br />-Kuna 2 milj. usalast kaotas töö (palju see workforcest on?), siis järelikult väiksem hulk sissetulekuga inimesi tarbis veelgi rohkem. Seda enam et SKT kahanes vaid 1 kvartalis, kuid terve dotcom firmade plejaad lakkas tarbimast. -> tarbimine viimastel kuudel on olnud ebanormaalselt k6rge, mis ei ole sustainable<br /><br />-consumer spending tegi hyppe alla septembris et octoobris söösta yles ja jääda neljaks kuuks enamvahem samale tasemel. -> kuna firmad consumisid vähem, kust tuli siis SKT kasv? kas valitsuselt vöi?<br /><br />-housing t6usis järsult peale 11sept jan01 tasemele (tänu madalatele intressidele v6i kampaaniale keep america rolling ehk patriotism? v6i kolisid inimesed linnast maale terrori eest ära?) Kuna housing on nö majanduse vedur (peale maja ostmist on vaja sinna sisse asju osta ja muidu tarbida) v6ib oodata tarbimise jätku kuni majad on sisse elatud? -> seda tarbimist me hetkel näemegi<br /><br />-madalad intressid on viinud selleni, et 2001 s6lmiti 1/3 hetkel kehtivates mortgagedest (refinantseeriti!). Sellega on turule tulemas u. $100 miljardit raha (ehk $100 per month per capita) see on tohutu refinancing! arvatavasti p6hjuseks ka miks housing nii hea on.<br /><br />-Kuna aasta l6pus ja ka praegu on k6vad allahindlused ja rebated, mille negatiivne kassavoog on firmade jaoks juba ära kajastatud (ka läbi inventorite), siis consumerid on end nö täis ostnud asju mida neil ehk vajagi pole.-> "oh kui odav, tahan ka" syndroom saab otsa, tarbimine peaks vähenema.<br /><br />-Kuna tootjad cuttisid coste ja vähendasid tarbimist, aga SKT ikka kasvas, pidid consumerid seda usinamalt tarbima. Kuna aga consumerid ei tarbi eriti rohkem kui enne, tuleb SKT kasv riigilt??<br /><br /><br /><br /><b>PROPAGANDA</b><br /><br />-keep america rolling vaimustus saab ykskord otsa, ning inimesed pöörduvad tavaellu tagasi. seet6ttu nad loobuvad paljudest patriootlikest tegudest ning hakkavad jälle säästlikumalt elama. spending langeb. no me k6ik teame ju et miski sydmus lyhiajaliselt ylehinnatakse ja pikaajaliselt alahinnatakse..<br /><br /><br /><br /><b>MIS SEE SIIS OLGU KURAT VÕTAKS!</b><br /><br />-Mis m6tteid see k6ik siis tekitab? Minul on kuri kahtlus et kogu krempel pysib yleval kahel naelal - low interest rates ning riiklik tellimus. <br /><br />-arvatavasti on riik it mulli ajal kokku ajanud kenakese summa maksuraha ning nyyd suunab seda tagasi majandusse. ei taha näida paranoiline, aga riigieelarve suurendamine ning s6jatööstus on lihtsad kohad kuhu raha pumbata.<br /><br />-consumer rindel on propaganda ning odava laenuga aetud inimesed metsikult tarbima, tarbimismulli tugevdab veel ka firmade kehv olukord kes teevad rebatesid ja salesid. seega housing ja consumer spendigust on maksimum välja v6etud. hetkel läheb consumerite cashist 14% laenude teenendamisele. ei usu et ameeriklased jaksaks taluda intresside t6usmist paari punni v6rra, sest siis laheks laenudele 20% ringis. kui consumeritel tekib kitsikus, siis v6ib oletada et enne kui loobutakse majast loobutakse stockist. seega kui laheb nukraks voivad consumerid hakata stocke dumpima. <br /><br />-steelwar kylvab maj segadust maailmas. kui euroopa kehtestas ka kaitsetollid, ja nyyd usa lubab pooljuhtide ning muu pudipadiga vastata, siis on m6nus majanduss6da mis muudab usa kaubad euroopas ebameeldivaks, vahendades n6udlust ning m6judes kehvasti usa tellimusele. ma kahjuks ei tea palju euroopa tarbib uusa tooteid, v6i vastupidi, kuid oletan et euroopa toob rohkem sisse kui välja veab. seega ma ei usu et usa miskeid muid tolle kehtestab. kui aga kehtestab, voib juhtuda et lisaks n6rgale eurole tulevad ka odavamad hinnad ning eu firmadel laheb yha paremini. see tooks kaasa usas usdide myygi. kurss langeks, usa firmad muutuks konk. voimelisemaks aga usa poliitiline voimsus kahjustuks.<br />consumerid on nyyd v6lgades. majanduskasv on tulnud riigi arvelt. seega, ehki firmad on end puhastustulest läbi käinud, on mindud räästa alla. consumerid on nii yletarbinud, et nende tarbimisv6ime langeb ning tanu sellele satuvad ka firmad uuesti löögi alla.<br />Kokkuv6tteks ytleksin, et intresse ei t6steta sest siis kukuks kogu krempel kokku. Kui aga neid ei t6steta v6idakse vaadata et ikka on recession, ning seet6ttu myyakse stoccke. see mis usa alan ytleb, voib olla ka propaganda. hetkel on usas pinevad ajad ning on vaja usku usa majandusse. olgem siiski ausad - kui piisavalt palju inimesi usub siis ongi asi t6si. st kui k6ik usuvad helgesse tulevikku siis vastavalt nii tarbitaksegi ja tagajärg p6hjustab p6hjuse.<br /><br /><br /><br /><b>USASSION</b><br />tuleb teine recession - consumer recession (beware pangad!)<br /><br /><br /><br /><b>KÜSIMUS LAIALE RINGILE</b><br />millega p6hjendatakse praegune stockkide hinnatase? kas lootusega et majadnus t6useb v6i ollakse rahul et enam ei lange? kuidas te kommenteeriksite kogu sea time artiklil p6hinevat paranoiat?<br />