ma arvan ka, et ega need 2,50 ja 3 eur marjad tulemata ei jää. Muidugi on turumajandus ja vabadus, aga 12,50 eur ei ole maasika normaalne hind kui 1000-3000 km kauguselt toodud marjad on 3x odavamad. Võib ükskõik, mis joga ajada puhtusest ja mürkidest ja kodumaast, aga tegelikult ei usu ma, et ka siinne taimekasvatus ilma mürgitamata võimalik on ning tegelikult puudub mul igasugune kindlus, et see müügilett mulle sedasama poola marja lihtsalt 3x kallima hinnaga ei müü. Aga parafraseerides ühte lauset kalli kohvitopsi kohta, siis tegelikult vist väga kriisi ei ole kui inimesed selle hinnaga marju ostavad...
Erinevus Tavafarmeri ja Ökofarmeri vahel pidi olema, et Ökofarmer pritsib öösel...ja loomalikult müüakse meile Kreeka ja Poola marju kodumaiste pähe.
<blockquote><b>"camouflage"</b><br />fkk, eesti maasikas 12,50 eur kg!!! Üks kaubanduskeskuse ees marju ja köögivilju müüv lavka, umbkeelne slaavlane leti taga. Ma võin seda endale lubada, aga põhimõtte pärast ei osta. Veel enam, praegu on ikkagi hooaeg ning 2 nädala pärast hakkab hooaeg juba läbi saama ehk siis läheb veel kallimaks?</blockquote><br/><br/>Klassikaline turumajandus. Kui ikka mitte keegi ei osta selle hinnaga, küll siis kiiresti alla lastakse, sest mari rikneb ju ära ja päris tasuta pole keegi nõus seal kaubanduskeskuse ees ka päev läbi passima.<br/>Kui aga on piisavalt sinu suguseid kes võivad seda hinda endale lubada (ja osa neist lubab ka) siis on ju tegemist hinnaga kus pakkumine ja nõudlus kokku saavad ja kõik on hästi.
Sa võid ju üksinda keelduda 12,50 EUR maasikaid ostmast, aga samas on kamalutäis noori neidusid, kes pole elus kunagi poehindu vaadanud, kes kõik seda ostavad. Samuti veel emad jonnivate lastega. <br/>Mõistlik on hoopis oodata kuni hooaja tipp käes, otsida mõni odavam müüja, sinna sõita ning hulgim maasikaid osta, need sügavkülma panna ja ...
<blockquote><b>"camouflage"</b><br />fkk, eesti maasikas 12,50 eur kg!!! Üks kaubanduskeskuse ees marju ja köögivilju müüv lavka, umbkeelne slaavlane leti taga.</blockquote><br/>Ühes teises lavkas istus leti taga noor ja kena eesti näitsik. Igavles, lobises sõbrannaga. Kaugele kostsid "tra", "vttu" ja muu säärane mahe kodumaal kasvatatud sõnakraam. Mõtlesin, see see inflatsioon on tõesti laiapõhjaline...<br/><br/>
<blockquote><b>"Lenzer"</b><br />Teades kõiki, kes kasvatavad kagueestis ja osasid keskeestist, siis praegu ei ole hooaeg, ilmselt põua tõttu paar nädalit nihkes. Tulevad ka 2.50 marjad varsti. </blockquote><br/>Vähemasti Kagu-Eestis on sel aastal probleemiks ka kevadised öökülmad, mis õied lihtsalt ära noppis. Kohati läks nahka isegi varajane kartul (pealsed ära). Mu oma aias tegid öökülmad puhta töö ka murelitega. Pääsesid need, kel hilisemad sordid (ei olnud veel õitsema hakanud).
Murelitega läks tõesti hästi ei pea see aasta linnuvõrke panema:)
Üldse paistab, et see aasta saab sügise poole rahulikult grillida ja tsillida - saagikoristamisega tegelema ei pea.
<blockquote><b>"juured"</b><br/><a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim">https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim</a><br/><br/><i>Mööblitootja Tarmeko juht Jaak Nigul sõnas, et mullu üles roninud lehtpuupalgi hind pole siiani alla tulnud. Sealjuures maksab Niguli kinnitusel kasepalk Soomes 2,5–3 korda vähem. Ta märkis, et kasepalgi hind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorrast.<br/></i><br/></blockquote><br/><br/>Hakkama Soomest kasepalki ostma, mitte kiunuda kuidas Eestis hind nii palju kallim, perhäps?
<blockquote><b>"zuckerblaum"</b><br />Üldse paistab, et see aasta saab sügise poole rahulikult grillida ja tsillida - saagikoristamisega tegelema ei pea.</blockquote><br/><br/>Jep, ikkagi kliima soojenemine!
<blockquote><b>"juured"</b><br />Kurki juba toome, asi see siis puitu vedada pole?</blockquote><br/><br/>Kui me suudam ja oskame puitu rohkem väärindada, kui meie metsades kasvab, siis peabki sisse vedama. Aga viimasel ajal meedias läbi jooksnud uudised puidusektori osas jätab mulje, et eriti lisandväärtust juurde ei suudeta toota ja juba väikesed valuutakursi kõikumised on ärile hävitava mõjuga
<blockquote><b>"sander1337"</b><br /><blockquote><b>"juured"</b><br/><a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim">https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim</a><br/><br/><i>Mööblitootja Tarmeko juht Jaak Nigul sõnas, et mullu üles roninud lehtpuupalgi hind pole siiani alla tulnud. Sealjuures maksab Niguli kinnitusel kasepalk Soomes 2,5–3 korda vähem. Ta märkis, et kasepalgi hind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorrast.<br/></i><br/></blockquote><br/><br/>Hakkama Soomest kasepalki ostma, mitte kiunuda kuidas Eestis hind nii palju kallim, perhäps?</blockquote><br/><br/>Saematerjal ja osaliselt ka ümarpalk tuleb meile tükimat aega Soomest. Nüüd on hakatud saematerjali tooma ka Rootsist ja Norrast. Soomest tuuakse meile isegi küttepuid.
<blockquote><b>"VonSten"</b><br /><blockquote><b>"sander1337"</b><br/><blockquote><b>"juured"</b><br/><a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim">https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim</a><br/><br/><i>Mööblitootja Tarmeko juht Jaak Nigul sõnas, et mullu üles roninud lehtpuupalgi hind pole siiani alla tulnud. Sealjuures maksab Niguli kinnitusel kasepalk Soomes 2,5–3 korda vähem. Ta märkis, et kasepalgi hind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorrast.<br/></i><br/></blockquote><br/><br/>Hakkama Soomest kasepalki ostma, mitte kiunuda kuidas Eestis hind nii palju kallim, perhäps?</blockquote><br/><br/>Saematerjal ja osaliselt ka ümarpalk tuleb meile tükimat aega Soomest. Nüüd on hakatud saematerjali tooma ka Rootsist ja Norrast. Soomest tuuakse meile isegi küttepuid.</blockquote><br/><br/>Siis millest niu-niu-niu (nagu mina seda tunnetan) herr johtajal?
<blockquote><b>"sander1337"</b><br /><blockquote><b>"VonSten"</b><br/><blockquote><b>"sander1337"</b><br/><blockquote><b>"juured"</b><br/><a target="_blank" href="https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim">https://arileht.delfi.ee/artikkel/120202832/mooblitootja-eesti-puidu-hind-on-ilmselt-euroopa-aga-voib-olla-ka-maailma-korgeim</a><br/><br/><i>Mööblitootja Tarmeko juht Jaak Nigul sõnas, et mullu üles roninud lehtpuupalgi hind pole siiani alla tulnud. Sealjuures maksab Niguli kinnitusel kasepalk Soomes 2,5–3 korda vähem. Ta märkis, et kasepalgi hind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise vahekorrast.<br/></i><br/></blockquote><br/><br/>Hakkama Soomest kasepalki ostma, mitte kiunuda kuidas Eestis hind nii palju kallim, perhäps?</blockquote><br/><br/>Saematerjal ja osaliselt ka ümarpalk tuleb meile tükimat aega Soomest. Nüüd on hakatud saematerjali tooma ka Rootsist ja Norrast. Soomest tuuakse meile isegi küttepuid.</blockquote><br/><br/>Siis millest niu-niu-niu (nagu mina seda tunnetan) herr johtajal?</blockquote><br/><br/>Kogu puittoodete sektor oli siiani orienteeritud mudelile, kus odav tooraine tuli valdavalt Venemaalt ja valmistoodang läks suuremalt jaolt Skandinaaviasse. Nüüd oleme olukorras, kus Rootsis ja Soomes on elekter odavam ja 2x sama materjali ülevedu (1. kord toormaterjalina, 2. kord tootena) sööb ära ka väikese eelise siinses odavamas tööjõus (mis pole ka enam teab mis odav).<br/>Lisaks tekib Läänemerel opereerivatel parvlaevaoperaatoritel kohustus osta co2 kvooti järgmisest aastast, mis kindlasti skandinaavia suunalist maanteetransporti odavamaks ei tee.
<blockquote><b>"VonSten"</b><br />Kogu puittoodete sektor oli siiani orienteeritud mudelile, kus odav tooraine tuli valdavalt Venemaalt</blockquote><br/>Millel see väide põhineb?<br/><br/>
<blockquote><b>"Sekeldaja"</b><br /><blockquote><b>"VonSten"</b><br/>Kogu puittoodete sektor oli siiani orienteeritud mudelile, kus odav tooraine tuli valdavalt Venemaalt</blockquote><br/>Millel see väide põhineb?<br/><br/></blockquote><br/><br/>mina küll Eesti puidubilansi põhjal ei julge väita, et selline orientatsioon oli ... <br/><br/><a target="_blank" href="https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/Puidubilanss%202020.pdf"><br/>https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/Puidubilanss%202020.pdf</a><br/><br/><i>Puidubilansi kogumaht oli 2020. aastal 16 209 000 m3 . Peamised puiduallikad olid raie metsamaalt (10,4 mln m3 ) ja import (4,2 mln m3 ). <br/>Eesti metsamaalt varutud puidust kasutati 46% palgina, 21% paberipuiduna ja 33% küttepuiduna. Puidu ja puittoodete impordi kogumahust moodustasid suurima osa okaspuu saematerjal (32%) ja paber, papp ning paber- ja papptooted (21%). <br/>Suurimad toormekasutajad olid puitkütuste tootjad ja saetööstus. Puidubilansi kogukäibest kulus 32% puitkütuste tootmiseks ja 25% puitu liikus saetööstusesse. <br/><b>Eesti puidutööstus kasutas 2020. aastal 92% ulatuses kohalikku päritolu tööstuslikku ümarpuitu (palk ja paberipuit). </b><br/>Puidubilansi lõppkasutuse suurimad valdkonnad olid puidu ja puittoodete eksport (9,6 mln m3 ) ning puitkütuste tarbimine energeetikas (5,9 mln m3 ). <br/>Ekspordi kogumahust moodustasid suurima osa puidugraanulite (25%), okaspuulaastude ja –pilbaste (12%) ning okaspuu saematerjali (11%) eksport. Puidubilansi kogukäibest kulus energiaks (puitkütuste tarbimine ja eksport) u 52% (8,5 mln m3 ), seejuures riigisiseselt tarbiti energeetikas 4,6 mln m3 puitu.</i>
2013 aasta puidubilanss ka joonisena ... <br/><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/2/7/2744427c016125576052682c152418511984e4d6.jpeg"/>
<blockquote><b>"DEportivo"</b><br /><br/><br/>Alternatiivina pakuks välja Jussi õlletoast tõmmata pikk tross Oleviste kirikuni ja siis panna sinna peale jaglrattad millega üle Tallina lahe vändata nagu Helsingi Heureka muuseumis.</blockquote><br/><br/><br/>ega nii ka võib aga näiteks vettmööda minnes ei ole ummikuid ja fooride taga passimist. Pange mingi praam või kaater sealt põhjatipust kesklinna ja edasi Kaumäele sõitma, või mis. <br/><br/>
"Peamised puiduallikad olid raie metsamaalt (10,4 mln m3) ja import (4,2 mln m3). Eesti puidutööstus kasutas 2020. aastal 92% ulatuses kohalikku päritolu tööstuslikku ümarpuitu."<br/><br/>Veerand bilansist oli import aga 92% kasutati kohalikku päritolu? <i>Does compute?</i> Kõik import oli miski eksootika?<br/>
See on seotud terminoloogiliste puudujääkidega. Metsast tuleb puit ja Venemaaalt tuleb puit ja ahju läheb puit ja välja veame puitu jne. Venemaalt tuli ikka saematerjal, metsast palk, paberipuu (ümarmaterjal) jne. Muidu on üks puit kõik.
Venemaalt ei toodud ümarpalki, kuna selle väljavedu on Venamaal kõrgelt maksustatud ja see ei tasuks ära. Tuuakse saematerjali, prusse, mida tihti omakorda saetööstused töötlevad edasi. Freesivad liistuks, õigesse paksusesse, mõõtu jne... Samuti suurem osa vineeri oli varem Vene päritolu.<br/>Mina väljendasin ennast natuke valesti ja mõtlesin tegelikult puidutööstust laiemalt kui ainult saetööstus (sh puitu kasutav tööstus).
<blockquote><b>"VonSten"</b><br />Venemaalt ei toodud ümarpalki, kuna selle väljavedu on Venamaal kõrgelt maksustatud ja see ei tasuks ära. Tuuakse saematerjali, prusse, mida tihti omakorda saetööstused töötlevad edasi. Freesivad liistuks, õigesse paksusesse, mõõtu jne... Samuti suurem osa vineeri oli varem Vene päritolu.<br/>Mina väljendasin ennast natuke valesti ja mõtlesin tegelikult puidutööstust laiemalt kui ainult saetööstus (sh puitu kasutav tööstus).</blockquote><br/>Kõlab nagu et venemaalt tarniti Jaapanisse traktoreid, Jaapan omakorda lammutas traktorid komponentideks, sulatas ära ja tegi neist omale vajalikke asju.
Vene traktorite puhul polegi nii halb mõte.
<blockquote><b>"mrk"</b><br />Vene traktorite puhul polegi nii halb mõte.</blockquote><br/><br/>Aga millised on üldse "vene traktorid" -- Harkovi traktoritehas on Ukrainas. Bellarussi tehakse Batja man. <br/>OK, Kirovets on tõesti "vene traktor" ja "NATT" ehk DT kah. Tšeljabinskis tehakse ka buldoosereid. <br/>Seega, valdavalt tööstus-ehitustraktorid on "vene" ja põllumajanduslikud peamiselt "mittevene"
Et nüüd tähenärimise fun ära rikkuda, julgen arvata, et <b>mrk</b> pidas silmas "vene" nagu "nõukogude (liidu)" traktoreid. Vt. ka "vene ime" ehk mainitud Kirovets / K700+, vene värk jms. Endal ei tule ka lisaks rohkem meelde kui Doni- äärses Rostovis asuv Rosselmaši kombainitehas, Vladimiri tehas (T-25) ja Lõuna Masinaehitustehas oma JuMz - ekskavaatorilaadsete toodetega. Viimast ei viitsi tuhnima hakata, kus ja millise praeguse riigi territooriumil see täpselt asus. Ahjaa, koduvillane Talleks oma drenaažiekskavaatoritega <i>last but not least.</i> <br/>Traktorid vist niipalju manti ikkagi välja ei andnud, aga nõuka tööpinkide kohta liikusid küll visalt kuuldused, et japsid ostavad hea meelega, sulatavad üles ja valmistavad ühe pingi metallist endale viis moodsat. Et just viis, on ka raske uskuda, aga kaks vast küll.<br/>Siia otsa veel selline kasutu fakt, et kus iganes olid n. liidus puhkpille valimistavad vabrikud, olevat nende tootmisplaan kellegi targal otsusel olnud... tonnides. Ehk et kui tööpingil võib massiivsus ja monoliitsus olla pigem eelis stabiilsuse ja täpsuse mõttes, siis nõukogude pillimehed teadvustasid fakti, et neil on au tassida ning mängida kõige raskemaid tuubasid, trompeteid ja tromboone maailmas, ilmselt ülevoolavalt reljeefsete komplimentidega partei ja valitsuse aadressil.<br/>Kas ka nõukogude puhkpillid Jaapanis nõutud kaup oli, pole teada.
Treipinkidest -- kunagi ammu ammu üks onu väitis mulle, et õiged treipingi seadmed on paigaldatud pakusule päris marmorist alusele, et asi oleks jäik ja täpne. Seda marmorit japsid ikka üles ei sulata, aga ega venemaa (nõukogude liit) selliseid ei tootnud ka, vähemalt ma oma ihusilmaga pole näind.
Tööpinkide tootmisega oli Nõukogude Liidus... Si.Tas.Ti. Näiteks kuulsad "polgukahurid" ZiS 3 ja ZiS 5 oleks olemata olnud, kui lahke Onu Säm poleks tarninud kahuriraua tootmiseks vajalikke pinke. NLiit seda teha ei suutnud. Elas ju kogu "tehnika ja tootmine" lääne impordi peal. (GAZ - Ford, ZiL - Autocar, hiljem reparatsioonid (röövsaak) Saksamaalt jne. jne. Diiselveokeid MaZ hakati Nliidus tootma alles siis, kui saksamaalt oli vastav tehnoloogia "repareeritud" -- isegi tehas ehitati sõjavangide orjatööga ja hiljem seadistati tootmisliinid saksa inseneride poolt). (Lennuki- ja tankidiislid on natuke teine ooper, sellest võiks omaette opuse kirjutada). Aga ärgem mingem milistaarnetiks kätte ära. <br/> Leidub neid, kes väidavad, et NLiidu kokkuvarisemise põhjueks oli "suutmatus toota tehaseid mis toodaks (moosaid) tehaseid (sisseseadet). Kõik vähegi kobedam ja olulisem osteti läänest ja selge see, et Külma Sõja aeegu neile just uusimat ja parimat ei antud. Kellegi teise "leival" jääb see "tootlike vahendite upitamine vajalikule kõrgusele" igaveseks unistuseks.
Väga korralikult tehud, soliidsete ja autoriteetsete allikaviidetega varustatud dok. <a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=W14kh9_wMo0">"Kuidas VMN eesotsas Nliiduga (sitasti) IBM/360 kopeeris"</a><br/>Must-valgel 25.30 peal "NLiit omandas "salapärasel moel" terved tootmisliinid ja sisseseaded PCB-de ja corede tootmiseks. Ilma nendeta oleks kogu projekt sisuliselt läbikukkunud. allikas: CIA raport"
Eilsetest AK uudistest - kukeseen turul 50 eur/kilo ja peipsi ääres rääbis 25 eur/kilo.
<blockquote><b>"Krista"</b><br />Eilsetest AK uudistest - kukeseen turul 50 eur/kilo ja peipsi ääres rääbis 25 eur/kilo.</blockquote><br/><br/>Kukeseent juba leiab? Peab vist nv minema korjama ja kastet tegema!
<blockquote><b>"sander1337"</b><br /><blockquote><b>"Krista"</b><br/>Eilsetest AK uudistest - kukeseen turul 50 eur/kilo ja peipsi ääres rääbis 25 eur/kilo.</blockquote><br/><br/>Kukeseent juba leiab? Peab vist nv minema korjama ja kastet tegema!</blockquote><br/><br/>Kes leiab, võibki 50 eur/kg küsida :)
Käisin täna Maximas, pidavat odavamapoolne pood olema. Kalevi "Tiina" kompvek, 1 kg pakis, kilo hind 39,95. Hinnakontroll näitas, et nii ongi, ei ole silt vigane.
Silt on õige, süsteemis on hind vigane. 14.99 on selle paki tegelik hind. Mis on ka päris kirves ikkagi.
Käisin täna samas Maximas. Kommid olid alles, hinnasilt ära korjatud. Hinnakontroll näitas ikka 39,95 eurot kilo. Kuna silti ka enam ei olnud, siis kujutan ette seda hämmingut kui keegi neid komme osta peaks püüdma...
Ise kasutan maximas äppi ja maksmisel üllatusi pole ja tegelikult on hinnad olnud päris õiged. Küll juhtus eile, et lõhefilee ei maksnud 9.99€ kg nagu suur silt letil näitas, vaid 7.99 ja kuna oli teisipäev, siis lahtine kala kõik lisaks -30%. Ehk praegusel ajal on võimalik osta lõhefileed 5.60€ kg. Selle üllatuse peale küsisin kohe teise kilose tüki veel.
<blockquote><b>"vaits"</b><br />Ise kasutan maximas äppi ja maksmisel üllatusi pole ja tegelikult on hinnad olnud päris õiged. Küll juhtus eile, et lõhefilee ei maksnud 9.99€ kg nagu suur silt letil näitas, vaid 7.99 ja kuna oli teisipäev, siis lahtine kala kõik lisaks -30%. Ehk praegusel ajal on võimalik osta lõhefileed 5.60€ kg. Selle üllatuse peale küsisin kohe teise kilose tüki veel.</blockquote><br/><br/>harva käin, äppi pole, aga maximas on ilusad noored ukraina(?) kassaneiud ja ...
Kodused saadused kodusteks saadusteks, a virsikud on praegu õite mahlased ja hea hinnaga. Oh kuis hing rõkkab sees nagu pensionäril kassitoidu soodusmüügi puhul
Meedias on püsiteema see, kuidas toidupoodidest üha rohkem varastatakse. Tõsi, asjaga kursis olevad isikud teavad, et toitu varastatakse 1/10 juhtudest, ikka alkohol, parfüümid jms.. Seda enam, asi see siis on apelsinimahl piiksutamata korvi panna. Ega siis Trump ja perekond Kallased ka oma esimest apelsinimahla päris seaduslikult kokku ei ajanud. Ikka väike vimka oli sees.
Olin siis taas Eestit külastamas ja suundusin toidupoodi oma ühe lemmik toote järgi, vanilje Karums(parim asi mis Lätist tulnud!). Rahatargana muidugi valisin poeks odavketi MaXXima. Suundusin siis rõõmsalt külmiku juurde ja imestasin, et tüki hind on 56 senti tüki eest. No mida kuradit?! Ise mäletasin, et neid sai mitte liiga ammu ostetud 29-35 sendi eest. Miks rahvas juba tänavatel pole selliste Karumsi hindade peale??!! Peas muidugi kirusin lätlasi, kuradi röövlid sellised! Kotivad eestlasi siin niimoodi!
Kodus siis avasin rimi.lt lehe ja vaatasin, et nemad vaesekesed peavad üldse maksma 65 senti tüki eest!
Kallid Karumsisõbrad, pidagem vastu sel raskel ajal ja loodame, et varsti tulevad hinnad taas alla. Ja palun ärge tulge soovitama mingeid muid odavaid kohukesi selle asemel, need pole võrreldavad tooted!
teretore06/04 20:56...pidagem vastu sel raskel ajal ja loodame, et varsti tulevad hinnad taas alla. ....
Loosungiks ja netifolklooriks sobib igati - kahjuks reaalsest elust erineb see nagu kuu päikesest - valgust saab mõlemalt aga soojust ainult ühelt. ehk vastupidamise soovitus igati asjakohane aga lootuse osa jääbki tõenäoliselt ainult lootuseks. Kampaaniahinnad tulevadki vahel märkimisväärse alega aga tavahinna alanemise lootus ... lapsepõlves öeldi mulle selle peale - looda-looda lollike! :)
mancik07/04 12:23teretore06/04 20:56...pidagem vastu sel raskel ajal ja loodame, et varsti tulevad hinnad taas alla. ....
... lapsepõlves öeldi mulle selle peale - looda-looda lollike! :)
Mina mäletan lapsepõlvest hoopis lauset "Lootus - lollide lohutus"
teretore06/04 20:56tüki hind on 56 senti tüki eest. No mida kuradit?! Ise mäletasin, et neid sai mitte liiga ammu ostetud 29-35 sendi eest.
Ostukorvid.ee andmetel maksis see 2022. aastal suht igal pool 40 senti. 4 aastaga on siis 10 senti otsa keevitatud. Odavamates kohtades saab praegu 48-49 sendi eest.
Tuletaks meelde et ilma karumsita saab suurepäraselt hakkama.
No seda ei oleks nüüd kohe osanud ise arvatagi, tõesti.
Võibolla kõik teadsid aga mina sain alles nüüd teada miks järsku diisli hind tõusis kõrgemaks kui bensiini hind. Nimelt diislit toodetakse euroopas vähem kui tarbitakse aga bensiini toodetakse rohkem kui tarbitakse.
Tõstsin kinnisvara tipust siia:
mancik20/04 16:54sorry aga kas see summa ja selle sullis hoidmine vrs digirahaks muutmine on tõesti nii suur probleem, et on väärt viimaste päevade postitustelaviini, eriti veel kui lugeda konkreetse foorumi pealkirja?
sorry aga selle summa eest on keeruline üks kordki korralikult väljas käia ning rahakotist imetakse selline summa ka ilma väljaskäimata nii märkamatult välja, et ei saa väga arugi, et kas vahepeal oli ka midagi raudade vahel või on seal koguaeg samasugune tühjus valitsenud…
Jällegi, mis tähendab "korralikult"???
Ma pakun, et isegi tänase hinna-hullumeelsuse oludes võiks täitsa asises Vanalinna Restoranis selle eest saada öhtusöögi daamiga ja pudelikese veini? Või on asjad tõesti juba nii kaugel et...
Tahtes Eriti Kindla Peale välja minna, siis saab selle konverteerida (vist, ei ole hindadega nii kursis) 30 pudeliks "Laua Viinaks" ja minna koos sõpradega kusagile "rohelusse". Peaks vast jäkuma ka karmimatele jõrujatele? Ei?
Alkost põnevamate lõbustusainete hindadega ei oska isegi kõikteadja Internets mind kurssi viia, aga MIDAGI peaks ju 300 eest ometi saama?
Jällegi, praktikaga ei ole kursis, aga Interneti andmetel saab 300 EUR konverteerida umbes kaheks "raksuks" "täiskomplektis" kõige kolme auguga. Ilmselt samuti üsna kindla peale minek.
Või on 300 EUR juba nii "olematuks sulanud" et "linnas" ei saagi selle eest midagi?
Vabandust, et küsin, tänapäeval on valdavalt tegemist koduseinte vahel pesitseva opossumiga, kes Tallinna Kesklinna satub ehk kord aastas ja ei tea kalli kodulinna öö- ja lõbustuselust suur muud, kui seda mida netist loeb.
Offf20/04 18:43Jällegi, mis tähendab "korralikult"???
Ma pakun, et isegi tänase hinna-hullumeelsuse oludes võiks täitsa asises Vanalinna Restoranis selle eest saada öhtusöögi daamiga ja pudelikese veini? Või on asjad tõesti juba nii kaugel et...
restoranidest rääkides - google annab kiire vastuse :
pre nase ja ilma jookideta
variant A. "Degustatsioonimenüü 75€" ;
variant B. " Sügistalvisel hooajal pakume külalistele 7-käigulist degustatsioonimenüüd hinnaga 149 eurot/külaline. " ;
variant C. " meie 8-käigulist degustatsioonimenüüd ... menüü I 169€ "
ja nüüd korruta sulle sobiv variant 2-ga (sina ja naisisik)
- lisa joogid + takso kulu sinna-tagasi + võimalik afterparty ... ehk "sky is the limit"
ps.
jep, leiab ka kohti et kui piirdud 1-2 käigu (25+8) + 1-2 joogiga (2*7) , siis võib per 2 isikut ka sajalisega hakkama saada ning AK ajaks koju jõuda. :) kui aga hakkata nn. tipp-maitseelamusi või pikemat jõmisemist ja mitme peo-/istumiskoha külastamist taga ajama, siis summa võib uskumatult kiiresti vägagi suureks kasvada.
pps.
Senised järgiproovitud peakokkade degustatsioonimenüüd on olnud väga positiivsed ja pigem üllatusterohked maitserännakud - ainult et rahakott on nendele maitserännakutele järgmised perioodid väga vaikselt nurgas põrnitsenud ja haavu lakkunud.
A mis teha - egas igapäev ei saagi pidupäev olla.