ÄPO Greatest Hits samal teemal:<br /><br /><b>leo</b><i> - kuulasin ise ka pillesaare ettekannet äripäeva konverentsil. kodaniku olek oli väga ülbe, kuid jutt täiesti vastuoluline ning mõttetu. <br /><br />kui te veel tähele ei ole pannud, siis on it-firmade väärtust hakatud usa turgudel radikaalselt ümber hindama. seda mitte ainult akamai-taoliste mullide, vaid ka inteli, delli ja apple puhul, kes ometi toodavad absoluutnumbrites väga arvestatavat kasumit. ei millestki tekkiv "väärtus" on maailmas eilane päev, millegipärast see tõdemus eestisse pole jõudnud. tea, kas äripäeval või helmesel pole internetiühendust või mis? <br /><br />100 m eek väärtus eeldaks 2000. aasta kasumiks (nb! tänaste hinnangute järgi) vähemalt 7-8 m. pean pillesaare juttu ninatarkuseks niikaua, kuni helmesel on selline kasum lauale panna. valuationit vaadates peaks see juhtuma hiljemalt 2001, vastasel korral tuleb tõdeda, et baltic republics fund on oma osaluse eest räigelt üle maksnud.</i><br /> <br /><b>Gaius</b> <i>- Suureks kasvanud süsteemid nõuavad suunamist. Mõnikord võib suunamine minna nii õnnestunult, et näib nagu juhtimist ei oleks tarviski. <br /><br />Võib olla, et Pillesaar on täiesti õigetel teedel, sest tegelikkuses tuleb tõdeda, et keskkonna muutumine on teinud palju asju võimalikuks ning palju asju võimatuks (st dogmad tuleb üle vaadata). Samal ajal pole Pillesaar kordagi öelnud, mis on Helmese olemasolu kindlustavad tegurid. <br /><br />Töötajatele vabaduse andmine eesmärgiga neilt viimane välja pigistada on pigem teatud järeleandmine. Võib näida, et Helmese töötajaskond koosneb kõrge IQ tasemega spetsialistidest, keda on raske lahterdada. Võib aga ka näida, et tegemist on suhteliselt raskelt juhitavate (ka klientide poolt raskelt juhitavate) indiviididega, kelle jaoks isiklik arvamus on olulisem ettevõtte arvamusest. Mis peaks mind veenma teenust ostma firmast, kus inimesed tegelevad vaid "tööga", leidmata aega enese arendamiseks (nii tööalaselt kui inimestega suheldes)? Professionaale on nii kerge ära lörtsida, andes neile täieliku kontrolli ka küsimustes, kus nad ei ole professionaalid. <br /><br />Helmes on kahtlemata fenomen, kuid mul on raske uskuda väidet nagu oleks selle ettevõtte turuväärtus loodud nende joonte poolt, mis valitsevad selles ettevõttes täna. Pigem on nende joonte näol (segadus) tegemist tagajärjega. Helmes tegi äsja hüppe oma suuruses ja kahtlemata on muutunud selle ettevõtte juhile püstitatavad nõudmised. Selline segaduseteooria tundub olevat eriti populaarne firmades, mis on saavutanud mingi taseme, kus on olemas tugev, töötav meeskond ja kus juhi funktsioon on näiline (eksisteeriv sünergia on piisav hoidmaks koos kogu süsteemi ning suunamaks seda iseenesest). Selliste süsteemide ohuks on arengu seiskumine (hakatakse tähelepanu pöörama tehnilistele detailidele, sest terviku eesmärk on saavutatud või kaduma läinud) aga ka süsteemi lagunemine (piisab vaid mõne juhtfiguuri (mitte juhi!) lahkumisest meeskonnast). <br /><br />Kas Helmes on edukas? Helmes OLI edukas siis, kui ta arenes, kuid raske on väita, et ta on edukas täna (näiteks auto jõulisuse mõõdupuu kiirendus on suurim vahemikus 20..100, kuid väikseim piirkiiruse saavutamisele eelnevas vahemikus). Helmes oleks edukas siis, kui ta suudaks säilitada oma kasvu või vähemasti kasumi, seda saame näha aga alles mõne aasta jooksul, sest tõsi on ka tõik, et tegemist on suhteliselt ebatavalise (kuid mitte unikaalse) eksperimendiga. <br /><br />Kuid jutu võib hästi kokku võtta küsimus - kas ma ostaksin Helmese aktsiaid? Väikeaktsionäri jaoks on Helmese väärtus 0, sest ettevõttel puudub tulevikuväärtus (strateegilised plaanid, kasumilootus, selge juhtimine). <br />Suuraktsionärile on Helmese omamisest mõte vaid juhul, kui soovitakse osta ülesse olemasolevat kliendibaasi; soovitakse muuta ettevõte kasumlikuks (eeldab juhtimise korrastamist); soovitakse liita mõne olemasoleva ettevõttega (MicroLink, mille suuraktsionäriks on samuti hr Helenius). </i><br /> <br /><b>leo</b> <i>- karuotile täienduseks: <br />seni seisneski "uue majanduse fenomen" selles, et investoritele (kes suures osas on börsil iseseisvalt uustulnukad) suudeti pähe määrida idee, et äriväärtus võib tekkida ka millestki muust kui rahavoogudest. nüüd on vaated põhimõtteliselt muutuma hakanud, näiteks amazon.com aktsia maksis poole aasta eest 113 usd, täna 27 usd. selle ajavahemiku jooksul suurenes nii klientide arv (uue majanduse mõõde) kui kahjum (päris majanduse mõõde). selgelt on näha, kumb prevaleerib. <br /><br />ma ei taha väita, et amazon.com või helmes on täna väärtusetud. neil on väärtus, kui nad suudavad tulevikus kasumit teenida. asjaolu, et nad seda seni veel suutnud pole, tuleb arvesse võtta kui täiendust diskontomäärale. ehk selle võrra peaksid nad olema täna kasumit teenivatest firmadest odavamad. <br /><br />mis puutub finantsinvestoritesse (k.a. enamus vc-d), siis nende tegutsemispõhimõtetes on viimastel aastatel olnud märgata püramiidskeemi põhimõtteid. s.t ettevõttesse investeerimisel on peamiseks kriteeriumiks väljavaade see haibi kõrglainel lollimatele investoritele edasi müüa - kes kannavad kahju kui haip otsa saab, sest ettevõte ei pruugi üldse jätkusuutlik olla. nendeks lollideks on olnud ka strateegilised investorid, kuid minu kõhutunne ütleb, et nemad õpivad kõige kiiremini. ehk ma väga kahtlen, kas näiteks aasta pärast samasuguse kasuminumbri juures helmese eest 100 meek makstakse. turgude meeleolu muutub mitte aastate, vaid kuude, kui mitte nädalate kaupa.</i><br /><br />