to jraid:<br /><br />Maksuamet võib seda käsitleda, kuidas tahab, aga kui sul paberid korras on ja lepingud taga, siis ei saa nad midagi teha.
to jraid:<br /><br />Maksuamet võib seda käsitleda, kuidas tahab, aga kui sul paberid korras on ja lepingud taga, siis ei saa nad midagi teha.
to james:<br /><br /><br />Maksuamet käsitleb seda nii, et nõuab 26/74 tulumaksu summalt, mille osas vastav tehing oli tehtud alla turuhinna (kui oli müük)
to bomull:<br /><br />Alati on hea maksuküsimustes konservatiivne olla ja TMS §50 (4) sätestab tõesti võimaluse, et maksuhaldur võib turuhinnast erinevate hindade korral rakendada tulumaksu määramisel turuhindu. Sellisel juhul oleks füüsilise isiku tulumaks 26 %, mitte 26/74 - seda ainult seotud isikute puhul, kui oleks tegemist mitteseotud isikutega, siis sellist võimalust neil pole. Vastupidi küll - kui juriidiline isik müüks aktsiad turuhinnast odavamalt temaga seotud füüsilisele isikule, siis peaks JI kinni pidama ja ära maksma tulumaksu 26/74, jällegi - mitteseotud isiku puhul pole neil midagi teha.<br />Seega puudub maksuametil nagu seaduslik alus tulumaksu määramiseks.<br /><br />Aga alati võis sul olla ju forwardleping sõlmitud ajal, mil aktsia hind oli veel madalam ja müük toimus siis selle alusel. Nii et ilma forwardlepinguta ei maksa madalama hinnaga seotud iskule tõesti müüa.
Soovitan korraldada firma kaudu.Firma loomine/osaühing/ei ole keeruline.Samal ajal eraisikutest teenuste kasutajad tahavad maksta sulle sularahas s.t.ilma maksudeta ja Sul tuleb kombineerida rahade arvelevõtmine firmas,Samuti tuleb sul maksta osadele teenuste osutajatele sularahas.Kõik säästud saad suunata aktsiatesse ja fondidesse, palka pead maksma ametlikult direktorile ja soovitavalt ka ühele töötajale a`1400 eek-i.<<kui ei ole mingit ametlikku tegevusala, on raske hoiduda väärtpaberite maksustamisest.
kui ma olen saanud kasumit tehingutelt soomes ja soome aktsiatega, kuhu ma pean siis maksu maksma ja sama küsimus ka füüsilise töö eest saadud palga kohta?
to rene222:<br /><br />Soomes saadud aktsiatulult pead tulumaksu maksma Eestis (kui sa oled ikka Eesti resident).
to rene222:<br /><br />Füüsilise töö puhul sama lugu mis aktsiatega tegelikult - tulumaksu makstakse Eestis, v.a. juhul kui viibisid Soomes üle 183 päeva.
he he viibin siin veel ca 3 aastat.
Siis tax treaty järgi võib Soomes sinu saadud palgatulu maksustada. Samas, kui sa oled Eestist ära üle poole aastast, siis pole sa maksu mõttes Eesti resident, nii et Siimule pole vaja midagi maksta...
kodus käin vast 3 korda aastas. esimese palga saan 1. oktoobril, väärtpaberitulu pole ka veel saanud, niiet ei tea, kellele maksan. eks ma ütle teilegi, kui teada saan.
Lugupeetud James,<br /><br />Juhiksin su ta"helepanu sellele, et 183 pa"eva on ainult yks residentsuse ma"a"ratlemise kriteeriumitest. Ta"iesti eraldiseisvaks kriteeriumiks on alaline elukoht, millel ei ole poole aastaga midagi pistmist.<br /><br />Sa v6id ka kaheks aastaks va"lisla"hetusse olla saadetud, kuid siiski Eesti residendiks ja"a"da, kui su alaline elukoht Eestisse ja"a"b. Ka maksulepingus on alaline elukoht just peamiseks kriteeriumiks ning pidev viibimiskoht (see samastub eelk6ige poole aasta kriteeriumiga) on alles kolmandaks kriteeriumiks. <br /><br />Soovitan Teil osta peatselt poelettidele j6udev uue tulumaksuseaduse kommentaarid, kus yle 1000 lehekyljelt leiate nii m6ndagi enese jaoks huvitavat.<br /><br />Tervitustega,<br /><br />Erki<br />www.tax-leiden.nl<br /><br />
Lisaksin ka paar viidet m6nele yrgaegsele eestikeelsele artiklile, mis ka"sitlevad maksuresidentsust. 1,5 aasta jooksul ega ka uue tulumaksuseaduse vastuv6tmisega ei ole olukord siiski sugugi muutunud. Ehk valgustab midagi.<br /><br />1. Fyysiliste isikute residentsuse ma"a"ratlemisest Eestis:<br />http://www.maksumaksjad.ee/mm/13resident.html<br /><br />2. Siseriiklik residentsus versus maksulepingu residentsus<br />http://www.maksumaksjad.ee/mm/21siseriik.html<br /><br /><br />Tervitustega,<br /><br />Erki <br />euu@ibfd.nl<br />www.ibfd.nl<br />
to uustalu:<br /><br />Põhimõtteliselt sul on õigus residentsuse koha pealt ja Eestist saadud tulude puhul on muidugi teine lugu, aga hetkel jutuks olnud Soomest saadud palgatulu maksustamise puhul polegi niivõrd oluline residentsus kui just see, kus teenistus toimunud on - praegusel juhul Soomes. Soomes toimunud teenistust ei maksustata juhul kui inimene on seal viibinud alla 183 päeva aastas ja mõnedel muudel tingimustel, mida vist läheks pikale üles lugeda. Eesti Soome maksulepingu §15 reglementeerib selle, kuidas palgatulu maksustatakse. <br />Õhtuseks lugemiseks peaks uue tulumaksuseaduse kommentaarid kindlasti ostma:-).<br /><br />Tervitades,<br /><br />James
Tahtsin öelda ei maksustata Soomes, mitte ei maksustata.
Sorry James,<br /><br />Ma ei po"o"ranud kiiruga ta"helepanu teksti sisule vaid la"htusin subjektireast. Seega arvasin, et jutt on va"a"rtpaberituludest, mitte palgatuludest.<br /><br />Samas ei ole palgatulu artiklil ja"lle midagi residentsusega pistmist. See puudutab olukorda, kus Eesti resident viibib Soomes alla 183 pa"eva, ta saab va"ljaspoolt Soomet ja tema palgakulu ei kohaldata Soomes asuvale pysivale tegevuskohale. Kui nendest kolmest kriteeriumist kasv6i yks ei ta"itu, on Soomel 6igus maksustada allikatulu ja Eestil k6ik yleja"a"nud residentsusp6him6tte alusel. Kui k6ik kolm tingimust ta"ituvad, ja"a"b ta"ielik maksustamise 6igus Eestile ja Soomlased peavad suu puhtaks pyhkima.<br /><br />Kui isik muutub Soome residendiks, siis ja"a"b ta"ielik maksustamis6igus Soomele ja Eesti peab suu puhtaks pyhkima.<br /><br />Nagu ma aga ennist ma"rkisin, v6ib isik Soomes olla ka mitu aastat (pa"evagi Eestis viibimata), kuid siiski Eesti residendiks ja"a"da. <br /><br />
Äkki keegi annab nõu kuidas maksustatakse EVP-de müügist saadud tulu. (Näiteks kui minu vanemad on saanud kompensatsiooniks EVP-d ja tahavad need minu nimele kanda ja mina omakorda soovin neid müüa.) Pakuksin ise välja järgmise skeemi: vanemad teevad turuvälise tehingu turul kehtiva hinnaga ja mina müün EVP-d maha sama hinnaga. Tulu ma saanud ei ole ja tulumaksu maksma ei pea - on mul õigus või oleks seda tehingut lihtsam teha mingi kinkelepinguga ?
väga head maksustamisalast informatsiooni saab hanza.net internetipangast. <br /><br />https://www.hanza.net/cgi-bin/hanza/markets/maksuinfo.jsp
Hanza/Markets kodulehekylg on kyll ha"sti kujundatud, kuid ma ei julgeks seda va"ga t6siselt v6tta (lugege lehekylje alt ka disclaimerit). <br /><br />Na"iteks kehtivate maksulepingute nimekiri on umbes 1999. aasta keskpaiga seisuga. Samuti on "muude sa"tete" all va"idetud, et seadusesse on toodud sisse uus m6iste "pysiv tegevuskoht". Kas ligi 3 aasta vanust sa"tet pruugib pidada siiski uueks? <br /><br />Kirjeldused on siiski va"ge pealiskaudsed ja maksumaksjale midagi tarka nad vist ei anna.<br />
küsimus lühidalt: kas väärtpaberite kinkimine füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saab arvestada samuti nagu müügist saadud kahju?<br /><br />proovin olukorda selgemalt väljendada:<br /><br />mul on nt. 100 Hansapanga aktsiat, olen need omandanud 10 krooniga aktsia, seega maksnud nende eest kokku 1000 krooni. veel on mul 100 nokia aktsiat, mille olen omandanud kah 10 krooni tükk (kokku samuti 1000 krooni). <br /><br />müün nokia ära, hinnaga 100 krooni aktsia eest ja saan 10 000 krooni, millest tulu on seega 9000 krooni.<br /><br />Hansapanga aktsiad kingin ära nt. oma emale ja saan selle tehinguga <br />kahju 1000 krooni. Emal tekib potentsiaalne tulumaksukohustus - kui ta oma aktsiad võõrandab, maksab ta maksu kogu saadu pealt, sest tema jaoks oli soetamismaksumus 0 krooni.<br /><br />TMS § 39 järgi peaksin nüüd lahutama 9000-1000=8000 ja maksma sellelt summalt 26% tulumaksu.<br /><br />Mis minu arutluskäigus ei klapi?<br /><br /><br />
Tegelikult on vist veel olemas ka selline paragrahv:<br /><br />Tulumaksuseadus (vastu võetud 8.12.1993)<br />§ 9. Residendi tulu<br />(2) Residendist maksumaksja tulu hulka ei arvata<br />2) füüsiliste isikute ... poolt füüsilistelt isikutelt ...vastuvõetud kingitused.<br />
seda küll, see on uues TMS-s kirjas § 19 lg 3p 6, ning puudutab kingi saajat. mind huvitab, kas kinkija saab kingitud väärtpaberid enda kahjuks kirjutada.
to:isotamm<br />Arvan, et kinkimist ei saa kuidagi käsitleda kahjuna - kinkimine on ju vabatahtlik. Muidugi kui sa need aktsiad oled kinkinud siis pead sa maksuametile tõestama, et sa ikka oled need kinkinud (vajalik notariaalne kinkeleping) mis tõestab, et sa nende aktsiate eest tulu pole saanud. Kui sa teed notariaalse kinkelepingu pead sa ikkagi näitama selles lepingus nende aktsiate väärtuse. Seadus näeb ette mingi miinimumhinna mille pealt pead maksma riigilõivu ja notaritasu (kinnisvara puhul on see 10 000 krooni, aktsiate kohta ei oska öelda). Minu küsimus olekski kas kingituse müügist saadud tulu on kuidagi seotud selle kinkelepingus näidatud hinnaga või arvestatakse seda ikka kui null krooni eest saadud vara millelt pead maksma tulumaksu 26%?
to Jurmala:<br /><br />TMS § 39 ei ava väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju mõistet selliselt, et kahju poleks vabatahtlikult võimalik saada. Räägitakse vaid võõrandamisest, mis toimub allpool soetamisväärtust. Ka kinkimine on võõrandamine. Kas midagi oleks teisiti, kui müüksin aktsiad mingi naljahinnaga? <br /><br />Ehk teisisõnu: kas TMS kohustab füüsilisi isikuid väärtpaberitehinguid turuhinnaga tegema? Juriidiliste isikute puhul on selline kohustus olemas (vastasel korral järgneb maks).<br /><br />
to jurmala:<br /><br />(jätkuks) kingisaaja maksab maksu ikka kasult (kink on tasuta saadud, seega soetamisväärtus on 0)
Kui eelnimetatud skeemide abil õnnestuks tulumaksu vältida, oleks tegemist väga hea äriideega ja praeguste väärtpaberitehingute tegemise asemel võiks alustada massiliste vastastikuste kinkelepingute koostamisega.<br />
to:luuser<br /><br />küsimus saab ikka olla vaid maksu edasilükkamises, mitte vältimises. kinkimisest (või madala hinnaga müügist)saadud kahju on potentsiaalselt võrdne hilisema kasuga.
to:Luuser<br />See skeem mis ma pakkusin EVP-de osas peaks küll toimima.
to: Jurmala<br /><br />Mõned väljavõtted tulumaksuseadusest:<br /><br />§ 15. Kasu vara võõrandamisest<br />...<br />(4) Tulumaksuga ei maksustata:<br />...<br />6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;<br /><br />Äkki oleks siis kindlam lasta vanematel EVP'd maha myya?<br /><br />Originaal aadressil:<br />http://lex.andmevara.ee/BASIS/estlex/admin/parlama/DDW?W%3D+PEALKIRI+PH+WORDS+%27tulumaks*%27++ORDER+BY+AKT_VKP+Descend%26M%3D17%26K%3D33309%26R%3DY%26U%3D1<br />
to: Isotamm<br /><br />Maksukohustuse edasilükkamine on antud kontekstis sama, mis vältimine.<br /><br />Kui ma sulle näiteks laenu tagasi ei maksa ja ütlen sulle, et ma mitte ei väldi sind vaid lihtsalt maksan hiljem, siis sa ka õnnelik ei ole :)<br /><br />Pealegi on siin tegemist libeda jääga selles suhtes, et sa tegelikult tahad, et ema kingib need paberid sulle kunagi tagasi. <br /><br />Ja kui neid pabereid nüüd edasi tagasi liigutada või lihtsalt seotud isikute vahel aktsiad kinkida (kinkimine ilmselt seotud isikute vahel käib, muidu poleks ju mõtet, iseasi kuidas seotust tõendada) siis läheb asi kahtlaseks.<br /><br />Nagu sa ka ise ütled, on tehingu mõtteks maksude maksmise edasilükkamine, mitte aga emale heameele tegemine.<br /><br />Niisiis kisub asi teeseldud tehingu kanti. Tehingu tegelik majanduslik sisu, kui sel üldse on sisu, on ehk laen. Ja nii seda maksuhaldur käsitlebki.<br /><br />Kuna kõik lähtuvad niikuinii Tamme ja Tenno asjast siis tsitaat:<br /><br />"Tulumaksuseaduse sätteid tuleb tõlgendada sama seaduse teiste sätete ning selle seaduse mõtte ja eesmärgi, samuti maksuõiguse üldiste põhimõtete kohaselt. Maksuseadusega sätestatakse maksukohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis. Sellise teokoosseisu alusel tekib maksuõigussuhe riigi ja maksumaksja vahel. Seetõttu tuleb maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega."<br /><br />Kui Maksuamet tuvastab, et kinge on maksuõiguslikult teeseldud ning tühine, siis tsiviilõiguslikult ei mõjuta see tehingu kehtivust.<br /><br /><br />
to: bomull<br /><br />väga asjalik kommentaar, aga päriselt siiski sinuga nõusse ei jääks. tamme&tenno asi on natuke erinev. miks?<br /><br />1. . esiteks ei saaks minu näite puhul kuidagi kingi saajat tulu varjamises süüdistada, väites, et tehingu on teinud seotud isikud. kui oma pereliikmete vahel kinkimine kah lubatud pole, siis on küll kuri karjas! iseasi, kui ma aktsiad kingin nt diveci spetsialistidele jõuluks. pigem on siin ikka küsimus selles, kas kinkimine või turuhinnast madalam müük on müüjale/kinkijale lubatud?<br /><br />2. riigil ei jääks siin maks saamata. kui kohus leidis, et tamm ja tenno tegid vanaprouale kõvasti tööd ning vanaproua maksis neile palka (ja jättis maksud maksmata), siis jahtis riik siin töötasult sots- ja tulumaksu. minu näite puhul ei ole küll arusaadav, millise maksu tasumist maksuhaldur nõuda võiks. seda enam, et kingitud/odavalt müüdud paberite hilisemal, turuhinnaga võõrandamisel tuleks maks nii või teisiti tasuda.<br /><br />3. ja ikkagi, TMS § 39 sätestab kiretult, et ma võin aktsiamüügi kasust aktsiamüügi kahju maha arvestada. kõik. ei sõnagi sellest, et ma selle kahju peaks saama turuhinnaga müües.<br /><br />
to Isotamm<br /><br />Maks jääb ka antud juhul saamata kuna sa saad niimoodi tulumaksu edasi lükata. Pealegi võivad sul tulevikus tekkida muud kahjud aktsiate võõrandamisel ja siis saaksid sa neid jälle tuludele vastu kirjutada. <br /><br />Maksuamet kannab kahju ka siis kui sa sama maksu aasta pärast ära maksad, lihtsalt ajaväärtusest tulenevalt.<br /><br />Tamme & Tenno asi on erinev küll aga antud tsitaat kehtib ka siin. Kui sa ütled, et kingid emale ikka ainult sellepärast, et endale kulusid tekitada, siis tehingu majanduslik sisu on ju maksu edasilükkamine mitte aga kinge ja nii võib ka maksuamet seda tõlgendada.<br /><br />Aga OK, võin ka teistmoodi argumenteerida.<br /><br />§27 reguleerib, mis kingitused võid enda tulust maha arvata. Aktsiate kinkimine emale sinna hulka ei kuulu.<br />§37 defineerib vara sh väärtpaberite)võõrandamisest saadava kahju. Kaks võimalikku alust on müük ja vahetus. Kinge puudub.<br />§39 seletab juba täpsemalt kuidas seda arvestatud kahju on võimalik kasule vastu kirjutada. Antud juhul pole see enam oluline, sest kinge ei lähe kahju hulka.<br /><br />
to: bomull<br /><br />there you go!<br /><br />§ 27 ei puutu otseselt asjasse, sest see räägib operatsioonidest (kulude vastukirjamine), mis teostatakse piltlikut väljendudes deklaratsiooni põhivormil. enne netitakse eraldi vormidel välja kõik tulukomponendid (nende hulgas ka tulu väärtpaberitest) ning alles siis kirjutatakse sinna vastu kõik 5. peatükis sisalduv, mh ka elatis, laenuintressid ja koolituskulud. <br /><br />§ 37 ei puutu kah asjasse, kuna räägib VARA võõrandamisest. väärtpaberite tarvis on eraldi ette nähtud § 39.<br /><br />Aga lõpeks ei olegi oluline nende paberite KINKIMINE. Oletame siis, et ma müün nad 1 sendiga. Minu point on, et seadus ei keela füüsilisel isikul müüa väärtpabereid teisele füüsilisele isikule alla turuhinna ning saada selle pealt deklareeritavat kahju.
<br />to Isotamm<br /><br />Ära lase end eksitada pealkirjadest. 37 Puutub asjasse küll (viide 15nele) ja 39 kahju kui sellise arvestamise seisukohalt midagi juurde ei lisa.<br /><br />Jah keegi ei keela sul müüa 1 sendiga ja selle kulusse kanda. Probleem on selles, et TEGELIKULT sa neid ei võõranda lõplikult vaid tahad neid kunagi sama hinnaga tagasi saada. Ehk vaikimisi, mida sa maksuametile ei ütle, on sul tagasiostuõigus. Ja tagasiostuõiguses peitub see ülejäänud väärtus.<br /><br />Me võime rääkida asjade tõendamise võimalikusest ja võimatusest aga kui küsimus püstitada, et kas see on legaalne tee maksude edasilükkamiseks, siis vastus on "ei".<br /><br />Sest sa TEGELIKULT ei saa kahju.<br /><br /><br />
to: bomull<br /><br />aga otse loomulikult ei kavatseks ma maksuametit petta ja pabereid sama hinnaga (või hoidku selle eest - veel odavamalt) tagasi osta! 1 sendiga tädile müüdud aktsaid jäävad tädile, kuni ta need börsil müüb ja nendelt maksu ausalt ära maksab.<br /><br />probleem puudub?
Probleem puudub aga kui kõik niimoodi on, kus see sinu kasu siin on?:)<br /><br />Tädi maksab maksu ausalt ära ja sulle ei anna midagi.(kui ta sulle annaks läheks asi jälle kahtlaseks)<br /><br />Tore kui leidub häid inimesi.<br /><br />Jutt algas ju maksude edasilükkamisest aga mitte raha tuuldeloopimisest (mitte et ma tahaks naeruvääristada su soovi algselt emale aga nüüd juba ka tädile headmeelt teha).<br /><br />
no on meil tädiga üks leibkond näiteks! ostame poest koos süüa ja uusi riideid. tädi jätab mulle mõnikord köögilaua nurgale natuke õlleraha kah.<br /><br />tegelikult ei saa maksuamet sealt alates enam küüsi kuhugi taha haakida, eksole?
to bomull:<br /><br />tegelikult ei ole kahju saamine loomulikult minu eesmärk omaette. asi on ikka selles, et eesti seadus ei lase mul füüsilise isikuna oma portfelli kallal vaikselt nokitseda ja nõuab mult maksu tasumist isegi juhul, kui ma realiseeritud positsioonist saadu reinvesteerin. <br />
Tore tädi sul siis. Tavaliselt ollakse leibkonnas koos oma abikaasa ja lastega aga maailm on väga mitmepalgeline:)
to Isotamm<br /><br />Seadus on paraku sellinejahh. Sellepärast loovadki paljud endale investeerimiseks jur.isiku kuigi dividenditulu suhtes on see juba teisest küljest ebaefektiivne.
Aga ikkagi! Lugesin tulumaksuseadust ja ei leidnud kuidagi punkti kust saaks kinni haarata!<br />Kas keegi võiks viidata monele punktile?<br /><br />Ostan HP aktsiaid hinnaga 130 EEK. Müün need isikule A /füüsiline isik/(käest-kätte müük) hinnaga (näit) 1 EEK . Isik A müüb aktsiade börsil hinnaga 140 EEK-i. <br />Seega olen saanud kahju 129 EEK-i ja isik A sai kasu 139 EEK-i.Mõte on selles, et ühtlustada oma ja isiku A tulusid. Millel ühel on kirjas kahjum ja teisel kasum. Kas selline käik on maksuameti poolt aktsepteeritav, või saavad nad millegiga siin ninna karata? <br />NB! Ja mis saab siis kui tegu on mittelikviidsete aktsiatega, millel turuhinda ei olegi!(või tekib antud tehinguhinna pohjal!!!!)
Maksuametnik väidab, et füüsiline isik peab väärtpaberitulu deklareerima FIFO meetodil. Et ei tohi kasutada kaalutud keskmist? <br />Minu teada on FIFO seadusega kehtestatud ainult juriidilistele isikutele.
Võib kasutada ükskõik millist meetodit. FIFO jutt pärineb vanade tuludeklaratsioonide tagakülgedelt, mingit seaduse tuge sellel jutul ei ole. Vt ka tulumaksuseaduse kommenteeritud väljaande lk 670.
Fifot ja kaalutud keskmist ei tohi kasutada segamini.
Kas keegi kes kasutab US brokerit (või on muidu tark) võiks vähe nõu anda?<br /><br />Nimelt meie maksuametile meeldiks aruande esitamiseks vajaliku kulude/tulude arvestamisel et iga tehing oleks tehingu tegemise päeval päevakursiga kroonidesse viidud.<br />Kui tehinguid on vähegi rohkem siis tulemuseks on hullumeelselt pikk ja mõtetu arvude rodu.<br /><br />Asja arutamisel maksuameti esindajaga anti telefoni teel luba et võib ka ainult aasta tulemuse (kulude/tulude lõppsumma) aasta viimase päeva kursiga kroonidesse viia. Ja siis aasta jooksul tehtud tehingud jäävadki taaladesse ja ükshaaval kroonidesse ei viida.<br /><br />Kas keegi oskab midagi soovitada?<br />Daytraderitel peaks see olema eriti töömahukas?<br />please help :)<br />
Käisin maksuametis tulusid deklareerimas. Selgus, et maakleritasusid ei saa arvestada väärtpaberi soetamismaksumuse sisse. Pidi olema mingi määrus mis seda ütleb - äkki oskab keegi kommenteerida? <br /><br />(TMS § 38 "Soetamismaksumus" - kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parandamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud - deklaratsiooni täitmisel lähtusin sellest põhimõttest).
küsi, mis määrus konkreetselt
Siiani on väga paljud saanud hakkama nii, et maaklertasud on liidetud soetushinnale juurde, nii on saadud kõrgem ostuhind ja müügi puhul võib maaklertasud eraldi tulu vähendava reana välja tuua. Miks see nii kummalisel moel peab käima, ei tea. Aga igal juhul on juba aastaid maksuamet sellist väärtpaberitulude deklareerimist tunnustanud.
Kas keegi teab midagi Schedule K-1 -st?. Kuidas seda maksustatakse?<br />http://www.investopedia.com/ask/answers/09/k-1-tax-form.asp<br /><br />Toon konkreetse näite. Investor ostab näiteks värpaberikontole usas tegutseva kkr financial holding LLC (nyse:kfn) aktsiaid mõneks ajaks. Kas siis tekib maksukohustus usa või eesti ees? Pean silmas just k-1 -st tulenevaid maksukohustusi.. mitte müügitehingut või dividendi.<br /><br />Minu arusaama kohaselt peaks iga investor saama sellise llc puhul k-1 -e.. kus on siis ära märgitud tema aktsiate kogus ja hoidmise ajavahemik jne.. ning sellest tulenev maksekohustus. Selle peaks saama ka sellisel juhul kui hoiad aktsiaid ainult paar nädalat.<br /><br />Oskab keegi midagi arvata või teab kustkohast võiks sellisele küsimusele üldse eestis vastust saada?<br />
Tere,<br /><br />Seoses sellega, et alustasin sel aastal börsitehingutega USAs tekkis nüüd aastalõpus ka küsimus maksustamise kohta. Erinatest foorumiteemadest lugedest saan aru, et USAsse ma ühtegi maksu maksma ei pea, küll aga pean oma tulud deklareerima Eestis.<br /><br />Kuna tehinguid teen läbi Zecco maaklerfirma aga reaalselt ühtegi dollarit Eesti pangaarvetele tagasi kandnud ei ole, kuigi olen tulu teeninud selle aasta jooksul seal, lihtsalt kõik mis tuleb, läheb uuele ringile.. midagi välja ei võta. Kas pean selle siiski deklareerima? Jah, uus seadus jõustub alles jaanuarist aga mis seadused meil USA`s börsitehinguid tehes täna kehtivad?<br /><br />Häid pühi kõigile!
Tuleb vana seadust vaadata veel ning teenitud kasumilt tulumaksu maksta, millelt saab maha arvata saadud kahjumi ja teenustasukulud.