Küsiks ka: kas keegi teab, mille alusel MA esitatud deklaratsioone kontrollib? Kas nad küsivad andmed ka nt LHV-st jt? Kui ma peaksin kogemata kajastama näiteks tehingupäeva valesti (T, mitte T+3), näiteks aastavahetusele jäänud tehingute puhul, kuidas seda kontrollitrakse?
tehing on ikka tehingu sõlmimise kuupäevaga, mitte täitmise kuupäevaga
tehinguid kontrollitakse raha liikumise järgi<br />ehk T+3<br />aastavahetuse eel tehtud tehing on järgmise aasta tehing maksustamise mõttes<br />kui raha laekub (T+3) järgmisel aastal ...<br /><br />ps. kui raha laekub kroonides (konverteeritult), kuid tehing ise on välisvaluutas (USD),<br />kas deklareerida konverteeritud kurssi või eesti panga kurssi aluseks võttes ??
Aga KUIDAS seda kontrollitakse? Konkreetsel juhtumil oleks kasulik aasta lõpus kahjumiga toimunud tehingut, mille väärtuspäev oli järgmise aasta alguses, näidata vana aasta sisse, et lükata tulumaks järgmisse aastasse...
rakuc, kuidas saab tekkida olukord, kus tehing on välisvaluutas ning raha laekub kroonides? Ja deklaratsioonis ei kasuta sa ju üldse miskeid kursse - seda teeb maksuamet ning kasutab seejuures eesti panga kursse. Sellepärast ongi vaja tabelis 8.2 kõik ostud kah eraldi näidata, et maksuamet saaks siis ostupäeva eesti panga kurssi rakendada (või vähemalt mulle on selline mulje jäänud).<br /><br />Master, küll maksuamet vajaduse korral võimaluse kontrollimiseks leiab. Iseasi muidugi kas see vajadus tekkima peaks. Maksuametil peaks olema ju õigus sinu tehingute kohta pangast ja mujalt andmeid küsida.<br />
olukord tekib võrdlemisi lihtsalt:<br />raha võetakse EEK kontolt konverteeritakse USD'se <br />väärtpaberid ostetakse USD eest (portfellis fikseeritud valuutas)<br />müüakse USD'de eest kuid raha konverteeritakse EEK'idesse<br />ja kantakse EEK arvelduskontole<br />...<br />maksuamet soovitab(infotelefon):<br />deklareerida tabelis 6.1 (kui rahad liikusid EEK'des) ja<br />kui rahad liiguvad USD's siis tabelis 8.2
rakuc,<br /><br />sellisel juhul toimus ju tehing ikkagi USDis. Pole ju vahet, mis valuutast sa selle vajaliku USD enne konverteerinud oled ning mis valuutasse sa kunagi hiljem selle USD konverteerid. Maksuametiga kipub muidugi selline lugu olevat, et väärtpaberitehingute alane kompetents ei pruugi infotelefonile helistades just väga tugevalt esindatud olla. Kuid isegi seda sinu toodud soovitust arvestades, liikusid ju väärtpaberitehinguga otseselt seotud rahad ikkagi USDis (missest et sa lisaks veel EEK rahasid liigutasid konverteerimistehingute jaoks).<br />
veel yks aga - kasvukonto.<br />nimelt on seal aktsiad miskite komakohtadega, naiteks ostsid IEV'd 23.aprillil 0.415 tk..<br />maksuraportisse saab aga märkida vaid positiivseid täisarve!<br />kuidas seda kajastada?
Tekkis küsimus dividendidest. Kust saan teada kui palju diovidendidelt tulumaksu kinni on peetud. Mul küsimus Eesti kohta (kas peab üldse deklareerima), ja ks kuidas välisriigis saadud dividendidega.
välismaalt saadud tulu maksustamisel on tähtis, kas riigil, kust tulu on saadud on topeltmaksustamist vältiv kokkulepe Eestiga. Kui on (nt. Soome), siis peab maksma Eesti MAle tulumaksu sellisel juhul, kui välisriiki on makstud tulumaksu vähem, kui 26%.<br />nt. ostad Soomest aktsia, saad dividendi ja maksad dividendilt tulumaksu 5% Soome MAle, siis pead lisaks Eesti MAle maksma 21%. Kui oled maksnud välisriigis rohkem kui 26%, siis noh.... oled lihtsalt rohkem maksnud ja MAe juurde maksma ei pea.
to: OlloO, Eestis saadud dividendid ei ole füüsilise isiku maksustatav tulu ega pea deklareerima.<br />Tekkis mõte seoses tänase Saku Õlletehase aktsiate käibega. Tõenäoliselt "kantis" enamus jur.isikuid aktsiad füüs.isikutele, et vältida topeltmaksustamist. Samas "kandivad" nad aktsiad tõenäoliselt ostuhinnaga kohe tagasi. AGA, effektiivse turu korral peaks Saku aktsia turuhind kukkuma dividendi ja 26/74 tulumaksu võrra. Seega ostuhinnaga tagasi müümist ei saa teha, kuna turuhinnast kallimalt müümisel seotud isikute vahel ("kandivad" ju ikka seotud isikud) lisandub lisaks tulumaksule ka erisoodustuse sots.maks.<br />Maksuametnikuna oleks mina küll huvitatud väikse tulemuspalga teenimisest :)<br />
to: Kuldar1, võib ju teha pikema ringi, siis ei ole tgemist seotud isikutega.
to Kuldar1<br /><br />Äkki seletad seda topeltmaksustamise tekkimist?<br />Jäi arusaamatuks, mida sa silmas pead.
topeltmaksustamise selgitus: Kuna paljud Eesti investorid omavad oma aktsiaportfelle läbi OÜ-de või AS-de siis nendesse jur. isikutesse saadud dividendide kätte saamiseks füüsilise isiku eratarbimisse läbi oma OÜ dividendi jagamise kaotavad nad järjekordelt tulumaksu. (ainult üle 20% aktsiaid omavad investorid saavad teha tulumaksu tasaarveldust, kuid näiteks Saku puhul vaevalt selliseid on)
OK. Ma polegi tähele pannud sellist seadusemuudatust (kehtib vist 2003. aastast?).<br />Varem oli ju residentidest juriidiliste isikute vahel liikuv kasum maksustamata (olenemata omandisuurusest).<br /><br />Sellisel juhul ei tasu siis ära enam OÜ/AS-de kasutamine portfelliinvesteeringute tegemisel. Võimalik, et selle aasta suurtehingud enne dividendide saajate fikseerimist jäävad paljudel juhtudel ühepoolseks, st tagasi ettevõttesse pole mõtete enam neid viia??<br /><br />
kas see lhv teenustasu 50senti aktsia eest on koguaeg olnud või ma seda enne ei märganud. ostsin virtuaali 4000 aktiat ja teenustasu oli ikka 199. nüüd on 50 senti aktsia eest ehk 1/3 arvelt raha läinud. pluss 1/3 riigile. ja siis järgi ei jäägi midagi. täitsa mõtetu kauplemine, ma leian
50 senti aktsia kohta lisandub üle 400 aktsia jäävalt koguselt. Aga sellest 1/3 jutust ei saa aru? 1/3 maksaks teenustasudeks juhul, kui aktsiahind oleks 1.5 kr (siin hakkab muidugi suuremat osa mängima fikseeritud summa 199 kr, mida ei arvestanud, 400 aktsia piiri kah ei arvestanud - pühapäev pole vist eriti arvestamise päev :)). Ja kui kõige selle juures suudad nii suurt kasumit teha, et veel 1/3 riigile maksad (seda maksad ju kasumi, mitte "käibe" pealt ja kasumist saad ju teenustasud maha arvestada).<br /><br />Sai vist segane jutt vastuseks teisele segasele jutule :)<br />
kirjutan siis selgemalt. probleem tekkis virutaalportuga. ostsin CFCM virtuaali 3500 aktsiat ja portfelli väärtuseks jäi 8190krooni. siis paar nädalat hiljem ostsin seda sama aktsiat uuesti virtuaali 2000 tükki ja portfelli väärtuseks sain umbes 6000 krooni. esimesel korral oli tehingutasu oluliselt väiksem kui teisel korral. teisel korral läks 4000 krooni arvelt minema kohe ilma börsipäeva algusetagi. selge et see rämpsaktsia elu sees ei tõuse nii palju et ma selle tehingutasuga kasumisse jääks. ma ei saa aru sellest jutust, et mis 1,5 krooni. 50 senti läheb ju igal aktsialt, olgu selle aktsia hind kasvõi 0,10 krooni. ma ei saa enam midagi aru. kas neid räpsaktsiaid ei olegi mõtet enam osta suuremas koguses.
0.1 senti (USD) maksvate aktsiatega kauplemist teenustasud muidugi ei soosi, kuid maksustamise seisukohast rääkides on vaja seejuures veel kasumit kah teenida. Paistab, et LHV soosib siinkohal vähemriskantseid investeeringuid.<br />
Kui müümist ka arvestada kas siis tuleb see teenustasu korrutada 2-ga? üks asi on veel millest ma aru ei saanud. selle sama CFCM-ga. esimesel korral oli selle turuhind 0,16 ja soetasin ka sama summa eest. teisel korral oli ka turuhind 0,16 kuid soetushind tuli hoopis 0,23 mis oli mulle ebameeldiv üllatus, sest siis sain ju vähem aktsiad osta sama virtuaalraha eest. kust kohast ma seda soetushinda näen? et ei oleks sellist asja, et vaatan justkui mingi sobiv hind aga kui tehingu ära teen siis on hoopis mingi soetushind millest mul enne aimugi ei olnud.
ärge nüüd öelge et oli lihtsamaid võimalusi kui kõik optsioonitehingud ükshaaval sisestada???
ühte asja avastasin veel et peetakse eraldi arvestust eesti ja välimaa väärtpaberite kohta<br />ehk kui eestist saad kasumit ja välimaalt kahjumit siis tuleb eesti omadelt maksta tulumaksu ja välismaa kahjumi kannad aga edasi<br />maksuamet on ikka seaduste tõlgendamisel tasemel!
yanek:<br />Arvestus on kyll eraldi ridadel, aga edasikantav kasum/kahjum on ikka summaarne.<br />
Kõige lihtsam veenduda on nii: täida deklaratsioon ära ja kontrolli arvutused pärast ise yle. St kas tagastatav/juurdemakstav summa klapib.<br />Asi paistab olema suhteliselt korralikult tehtud: muuhulgas võid näiteks<br />a\ lisada võõrandamiskulud kõigile tehingutele - sel juhul saadakse aru kas tegmist kasumliku või kahjumliku tehinguga ja viimasel juhul jäetakse see arvutustes välja, nagu ette nähtud;<br />b\ välisriigis makstud dividendide puhul panna kirja tegelikult makstud maksud - arvutusel võetakse ikkagi korrektselt arvesse topeltmaksustuslepingujärgme maksumäär, nagu seadus ette näeb.<br />Yhesõnaga lollikindel - st et kui ka loll oled (loe: seadust ei tunne), tehakse vajalikud korrektuurid automaatselt.<br />
Lugesin eelmise postituse veel kord läbi.<br />Märkus eelmise postituse juurde: "lollikindluse" kasutamine oli mõeldud kirjandusliku väljendina, mitte kellegi isiku vastu. Vabandan, kui keegi nii tõlgendas. :)
kas keegi kontrollis kohustusliku kogumispensioni makse suurust ka?<br />mina seda omale igatahes selgeks ei saanud kuidas töötaja seda kontrollida saab<br />see on ju puhtalt vaid tööandja teada kui palju ta seda makset on kinni pidanud, mina saan ju kontrollida vaid seda palju mulle netotasu laekub aga mitte palju ja mis makseid tööandja on palgalt kinni pidanud<br />
kogumispensionimaksed peavad ju tööandjalt saadud tõendi peal olema ???<br />ja kui tõendit ei saanud siis iseasi ...
To yanek:<br /><br />Oma kohustusliku kogumispensini konto ülevaadet on võimalik näha näiteks hanza.net, pärast asjakohase lepinug sõlmist seal.<br /><br />Iga endast lugupidav tööandja annab kuu lõpus töötajale paberi, kus kõik palgaga seonduv peal alates brutost kuni töötuskindlustuseni
seal ma näen palju on laekunud aga deklareerima pean palju on kinni peetud<br /><br />mina küll mingit paberit ei saa
yanek<br /><br />www.pensionikeskus.ee Minu Kontolt saad vaadata oma pensionikonto seisu EVKs. Sealt näed muuhulgas palju Sulle on maksuametist laekunud raha, mitte palju fondi osakutena: viimaseid on alati pisut väiksema summa eest kuna laekuv summa enamasti ei jagu osakute hinnaga täpselt, samas väljastatakse osakuid ainult täisosadena ja muist raha jääb järele järgmisi sissemakseid ootama.<br />Sisselogimiseks sobivad LHV paroolid, :)<br /><br />Kui Sinu tööandja on sotsiaalmaksu õigeaegselt tasunud ja vastavad deklaratsioonid samuti korralikult esitanud, siis need pensionikonto summad kokkuvõttes annavadki õige tulemuse - maksuamet ei saa Sulle rohkem üle kanda kui tööandja kinni on pidanud.<br /><br />Muide, selle paberi on tööandja Sulle KOHUSTATUD andma.<br /><br />
Nüüd ei ole ju tööandja enam kohustatud väljastama seda paberit. Ise peab vastava avalduse tegema. Oli vist nii.
Võtan vana teema veelkord üles, et kindlust saada:<br />Kas endiselt ei saa kahjumiga lõppenud tehingutest maksuameti tõlgenduse järgi tehingukulusid tulumaksustatavast summast maha võtta? Ja saab ainult kasumiga lõppenud tehingute korral seda teha?
Varsti on jälle päevakorral väärtpaberitulude deklareerimine.<br /><br />Kuidas tuleb arvestada USD-põhiste väärtpaberite soetamismaksumust, kui:<br />1) üks osa nende väärtpaberite soetamiseks vajalikust valuutast on saadud eelnevate väärtpaberite realiseerimisel,<br />2) teine osa valuutast on võetud kontolt (see on konverteeritud eelnevatel perioodidel) ja<br />3) kolmas osa valuutast on ostetud ostutehingu päeval<br />(tundub nagu olevat tegu kolm erineva USD/EEK kursiga)?<br /><br />Kas tõesti tuleb arvestada kõigi kolme erineva USD/EEK kursiga või saab lihtsamalt?<br /><br />Kui nüüd positsioon müüakse ka osade kaupa, siis läheb see müüdud väärtpaberite soetamismaksumuse arvutamine eriti keerukaks?<br />Kuidas praktikas asi toimib?<br />
Maksuametit ei huvita see, kust ja millisel ajahetkel sa oma valuuta saanud oled, vaid ikka väärtpaberitehingud. Seega leitakse väärtpaberi valuutas näiteks FIFO järgi seotusmaksumus ning arvestatakse see eesti kroonidesse vastava(te) seotuspäeva(de) eesti panga valuutakursiga.<br />
NÄIDE:<br /><br />1. Oman 5 USD-d, olen soetanud need kursiga 13 EEK/USD ja tasunud 65 EEK.<br />2. Müün väärtpabereid, mille tulemusena saan juurde 2000 USD-d (müügipäeva kurss 12 EEK/USD), s.o. 2000x12=24.000 EEK [nende väärtpaberite soetamiseks olen ostnud USD-d kursiga 13 EEK/USD]<br />3. Peale seda ostan veel 1000 USD-d kursiga 11 EEK/USD, tasun 11.000 EEK.<br /><br />Nüüd on kokku 3005 USD-d, mille eest soetan 100 väärtpaberit hinnaga 30,05 USD (jätame teenustasu lihtsuse mõttes arvesse võtmata).<br />Kas soetatud väärtpaberite soetusmaksumus EEK-des on siis: 5x13+2000x12+1000x11=35.065 EEK.<br /><br />4. Müün 100-st väärtpaberist 25. Nende soetamisväärtus FIFO meetodil oleks siis: 25x30,05=751,25 USD, s.o. 5x13+746,25x12=9020 EEK<br /><br />Kas selline näeb välja kaupleja raamatupidamine?<br /><br />Eelnevas näites on numbrid veel ümmargused ja tegemist on ühe (mitmeetapilise) tehinguga. Kuid mis saab siis, kui arvestada EEK/USD reaalkurssidega (mitu komakohta) ja teha mitmeid tehinguid nädalas / kuus? Kui palju tohib ümardada vms.?<br />
Maksuameti jaoks on sellise positsiooni soetusväärtuseks 100 30.05 (soetuspäeva eesti panga kurss USD jaoks) = 100 30.05 (oletame et 11.95) = 35909.75 EEK.<br /><br />St veelkord, maksuametit ei huvita millise kursiga ja millistel ajahetkedel sa selle valuuta oled soetanud - deklareeritakse siiski ainult väärtpaberitehinguid.<br /><br />Vaata lisaks ka Maksuameti lehelt:<br /><a href="Residendist füüsilise isiku 2004. a tulude deklareerimine">Residendist füüsilise isiku 2004. a tulude deklareerimine</a><br /><a href="http://www.emta.ee/failid/Vormi_A_juhend_2004.pdf">Residendist füüsilise isiku 2004. a tuludeklaratsiooni täitmise lühijuhend</a><br /><a href="http://www.emta.ee/failid/juhend_eesti.pdf">Residendist füüsilise isiku 2004. a tuludeklaratsiooni täitmise juhend</a><br /><br />Ning kui tehingud on tehtud LHV vahendusel, siis on ilmselt palju abiks LHV maksuraport.<br />
Väärtpaberitehingute puhul võimaldavad erinevad EL liikmesriikide firmad tulumaksu kordades vähem maksta, kui seda Eestis peab maksma. Erinevalt offshore firmade kasutamisest saab selliste firmade kaudu saadud tulu näidata Eestis ka eraisiku ametliku tuluna ja seda ei maksustata enam Eestis. Arvestades selliste firmade ülalpidamiskulusid, tasub neid kasutada, kui väärtpaberitehingutest saadav maksustatav tulu on vähemalt 500 000 EEK.
taco, Gibraltarist jutt?:)
Gibraltari firmadega ei saa Eestis midagi sellist teha. Saab kasutada Küprost ja Maltat. Põgusalt oli sellest juttu ka ühes Äripäeva artiklis http://www.aripaev.ee/2776/rubr_artiklid_277613.html Teatud juhtudel võib TM olla isegi 0%.<br />
nimetet ÄP artikli kõrval oli ka EMTA ametniku kommentaar, et skeemi kasutamisel saab ka maksunõude ;-)))
Eilses Äripäaevas selline artikkel:<br /><br /><a href=http://www.aripaev.ee/2800/rt_ly_280001.html target=new>Aprillis lõpeb maksude optimeerimine dividendide abil</a>
gurmanka<br /><br />Kas sa lugesid kogu maksuka kommentaari läbi või vaid valikuliselt mõned sõnad??<br /><br />Loe siis ka seda dividendide artikklit millele siin Mulder viitab. Peaksid vist ainult palgatuluga leppima ja ega siis ka pole maksunõue välistatud.<br /><br />Juhul kui su detsembri palk maksti välja jaanuaris saad ka nõude. Ju see tehing ikka tehti selle 2% maksude kokkuhoiu eesmärgil! <br /><br />Kui sul peaks olema veel julgust oma firmast dividende võtta siis on ju selge et oled maksupettur, hoidud siin sots maksu maksmisest.<br /><br />See äripäeva artikklis toodu on minu arvates võrdne 100% osaluse omandamisega kui sellega kaasneb ka maksude osas kokkuhoid miks mitte. Mis pärast ma pean kedagi sponsoreerima?<br /><br />Kui on huvi võid tutvuda ka ECJ (European Court of Justice) seisukohaga C-376/03 mille kohaselt võiks eraisik otsida ja kasutada soodsaimat maksukeskkonda!!<br /><br />Ära tee mitte kui midagi isegi mitte tööd!!!
Cyprose kohta mingid kontrollimata usaldusväärsusega lingid huvilistele:<br /><br />http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=49221#110<br /><br />http://www.mcit.gov.cy/mcit/drcor/drcor.nsf/index_en/index_en?opendocument<br /><br />Üks küsimus veel:<br /><br />Kas keegi teab, kas kauplemisest saadud kahju edasikandmine kehtib ka avatud fondide osakute kohta? (S.t. aktsiatega saadi kahju ja siis soovitakse fondiosakute müügist vähem tulumaksu maksta.)
kalekom,<br />nimetet 2 ÄP artiklit räägivad erinevatest asjadest. Mulderi viidatud artikli puhul räägib Dima sellest, et lõpuks kehtestati Eestis ka wash-sale'i vastased reeglid elik tehti auk veidi väiksemaks. Minu point oli, et iga ÄP-s avaldet maksunõu pole vaja pimesi järgida ja kui keegi seda promoda tahab, siis oleks viisakas ka teise poole seisukoht avaldada.<br /><br />On hea, et mind nii hästi tunned, aga kui soovituste jagamisega alustasid, siis võibla teed ise väikese ekskursi haldusõiguse põnevasse maailma ja avastad, et haldusorganil (selleks on ka maksuhaldur) on seaduse rakendamisel piiritletud otsustusruum ehk diskretsioon ehk suva. See tähendab ka õigust hinnata, kas tehing on tehtud maksudest hoidumise eesmärgil. Puust ja punaseks, kui detsembri palk makstakse välja jaanuaris, siis tõenäoliselt maksunõude riski ei ole, kui aga kogu 2004 aasta palk maksti välja 01.01.2005 ja enne oli töötaja laenu saanud, siis arvan ma, et maksunõue oleks igati õigustet.
gurmanka,<br /><br />Sinu soovitus oleks siis et ei tasu omandada osalust ettevõttes mis asub väljaspool Eestit. Põhjus lihtne haldusorganil on seaduse rakendamisel piiritletud otsustusruum ehk diskretsioon ehk suva ja see tähendab põhimõtteliselt et tehing on tehtud maksudest hoidumise eesmärgil. (Kuna maksuhaldur ei saa tehingust aru)<br /><br />Äkki sa loed selle esimese ÄP artikli EMTA kommentaari veel kord läbi ja leiad selle koha kus räägitakse et selline skeem on ebaseaduslik või kõrvalehoidumine.<br /><br />Olen veendunud et ametnik lihtsalt pröökab et maksustame kõik mis on kahtlane kuna ei saanud aru millest üldse jutt käis.
õnneks on skeemi kasutajal alati võimalus palgata Sind, kes Sa tead ja aru saad, selgitamaks pröökavale ametnikule, kuidas asjad käivad :-) peace