Enamus pilte mis meedias liikus oli arvutigraafika. Vraki juures on pime ja vesi nii mudane, et heas plaanis pilti sealt ei saa.
Enamus pilte mis meedias liikus oli arvutigraafika. Vraki juures on pime ja vesi nii mudane, et heas plaanis pilti sealt ei saa.
<br/><blockquote><b>"kindsigo"</b><br /><blockquote><br/></blockquote><br/>See info on palju aastaid netis üleval olnud ja sealtsamast nad ilmselt need ka üles korjasid ja filmi sisse panid. Mingit uudiskünnist ei saagi olla. Sisuliselt kogu seriaal on internetist leitud avaliku info peale üles ehitatud, omalooming on seal vaid sukeldumine ja kaadrid laevakerest ning august.</blockquote><br/><br/>Kas sa täpsustaksid koos mingi viitega, et mida pead silmas "palju aastaid" ? Ma saan aru, et 2019 jaanuar on esimesed netist leitavad väited ja ma ei ütleks, et see klassifitseeruks mõiste alla "palju aastaid". Oleksin viite eest varasemale ajale tänulik.<br/>Teine asja pool on ka alati see, et Eesti inforuumis on kogu aeg ja järelejätmatult 4 korda vähem informatsiooni, kui väljaspool. Selles mõttes saaks seda lugeda siinses inforuumis n.ö. esmakordseks ja võiks eeldada ajakirjaniku poolt kellegile küsimuste esitamist. Samuti on Anders Björkman aastaid tagasi väitnud, näiteks :<br/><i>The ship had after departure contacted its head office at Tallinn that in turn contacted the Estonian Ministry of the Interior (Mr. Heiki Arike) that in turn contacted the Estonian Security Police (Mr. Mart Laan) that used an airplane that started from Tallinn in the evening to observe the ship from the air. The airplane was seen by survivors on the ship after the capsize and before the sinking.</i><br/>Riigikogu komisjoni protokollides ma ei leidnud nende kahe mehe küsitlemisprotokolle. Ma ei tea, kas Margus Kurm neid küsitles. Kui nüüd neilt saaks mingi vastuse, siis oleks juskui tegemist ka vana infoga, aga tegelikult ikka vist uuega?<br/><br/>Lisaks kui võtta aluseks ka Jüri Liimi väljakäidud erinevad teooriad, siis saab vist tõesti öelda iga asja kohta, et "see info on ammu teada olnud"
Ei viitsi enam seda viidet otsida, aga 2. okt kirjutasin siin teise Estonia teema all, et see oli juba 15 aastat teada. Ehk siis leidsin mingi 2005. a allika netist. Mis keeles see oli, ei mäleta.
<blockquote><b>"arvon"</b><br /><br/><br/><br/>Kas sa täpsustaksid koos mingi viitega, et mida pead silmas "palju aastaid" ? Ma saan aru, et 2019 jaanuar on Samuti on Anders Björkman aastaid tagasi väitnud, näiteks :<br/><i>The ship had after departure contacted its head office at Tallinn that in turn contacted the Estonian Ministry of the Interior (Mr. Heiki Arike) that in turn contacted the Estonian Security Police (Mr. <b>Mart Laan</b>) that used an airplane that started from Tallinn in the evening to observe the ship from the air. The airplane was seen by survivors on the ship after the capsize and before the sinking.</i><br/></blockquote><br/>Kui nüüd ei ole tegemist nimekaimudega, siis Mart Laan ei ole kunagi olnud tööl KaPo's (või mida see Security Police peaks tähendama). Oli liikluspolitseinik, sai Lasnamäe komissariks, millisel ametikohal hukkus Romeo Kalda käe läbi.<br/>
Eks ongi raske täna aru saada, kas tegemist võib olla :<br/>-eksitusega isiku nimega<br/>-nimekaimuga, sest ilmselt töötajate nimed on ka salastatud<br/>-valesti tõlgitud organisatsiooni nimega<br/>-värske organisatsiooniga, mis hiljem reorganiseerus, lõppes või liideti kellegagi ja kadus unustusse<br/>-valeinformatsiooniga
Huvitav kas kellegil ei ole pähe tulnud seltsimees Riigireetur Herman Simmi käest küsida:<br/>1. Kas edastasid infot relvaveo kohta Estonial? sh.28 sept 1994?<br/>
<blockquote><b>"TNT"</b><br />Huvitav kas kellegil ei ole pähe tulnud seltsimees Riigireetur Herman Simmi käest küsida:<br/>1. Kas edastasid infot relvaveo kohta Estonial? sh.28 sept 1994?<br/></blockquote><br/><br/>good point.<br/><br/>aga põhjusmõtteliselt, mida selle infoga oleks 1994 aastal peale hakatud? hea küll, rahvas sai teada, et tibla lasi põhja. mis edasi? konflikt tiblaga oleks olnud suitsiid. umbes sama seis on täna, 26 aastat hiljem.
Põhjusmõtteliselt pole ka selle teadmisega midagi peale hakata, et Venemaa aitas Ukraina kohal reisilennuki alla lasta. Sellest hoolimata asja uuritakse edasi ja püütakse kedagi kohtus süüdi mõista.<br/><br/>Tunne oma vaenlast. EL-s võib-olla oleks mingit mõtteviisi ja suhtumist veidi muutnud see teadmine, et Venemaa lasi reisilaeva põhja. Kuigi nagu sellest lennuki loost näeme, ei takista see Merkelil Venelt gaasitorusid tellimast. Mingil määral on Venemaa ehk isolatsioonis, samas saab Putin küllakutseid kasvõi meie oma presidendilt. Poliitika ongi selline silma kinnipigistamise mäng, kus omad huvid on alati esikohal. <br/><br/>Küll aga sooviks hukkunute omaksed lõpuks rahu saada, kui tõde välja tuleks. Vahet polegi, kas süüdlane saab karistuse.
Ega soveedid inimelude pärast ei põe küll , eriti kui tegemist oli salastatud sõjatehnikaga (näiteks palju räägitud mandrite vahelised raketid). <br/>
<blockquote><b>"kindsigo"</b><br />Põhjusmõtteliselt pole ka selle teadmisega midagi peale hakata, et Venemaa aitas Ukraina kohal reisilennuki alla lasta. Sellest hoolimata asja uuritakse edasi ja püütakse kedagi kohtus süüdi mõista.<br/></blockquote><br/><br/>..mitte kedagi süüdi mõista vaid tibla süüst puhtaks pesta. ukraina õigused ei lähe läänes korda.<br/>
Seda ei saa otse küsida, sest see küimus kinnitaks, et meie riigijuhid ja neile alluvad väeosad olid relvaveost teadikud. Nii tekkiks vastutuse kandmise moment. Praegu saab lolli mängida ja teha nägu, et Eesti ei olnud relvaveos osaline ega ka teadlik.<br/><br/><blockquote><b>"TNT"</b><br />Huvitav kas kellegil ei ole pähe tulnud seltsimees Riigireetur Herman Simmi käest küsida:<br/>1. Kas edastasid infot relvaveo kohta Estonial? sh.28 sept 1994?<br/></blockquote><br/><br/>
Simm lasti eelmise aasta jõuludeks vanglast välja, ei tea kas ta üldse riigiski viibib enam või on ammuilma Moskvas, kus teda keegi enam ei küsitle Estonia asjus.<br/><br/>Edit: siiski-siiski, tundub et Simm peab järelvalve all olema järgmise aasta 18. märtsini, seega on Eestis. Läheb kiireks küsitlemisega.
Õnneks Simm on endine politseinik ja aus mees ning tema juba tõde ei varja.<br/><br/>
Põhjusmõtteliselt võiks rääkida loo ära, et tahtsime iga hinna eest Venemaast eemale saada. Selleks olid pea kõik tema vaenlased meie sõbrad. Sõpradele pidime ka oma tegudega tõestama, et oleme nende sõbrad. Tegime selleks seda, milleks olime suutelised oma viletsas seisus. Saime pakkuda transiitkoridori, kui oli vaja. Püüdsime olla hoolikad ja innukad. Tegime erinevaid asju, mida paluti. Lootsime, et ühiselt läbitud lahingud seovad meid uute sõpradega. Sest nii on. Me ei lasknud end venelastel hirmutada, sest meil polnud muud valikut, kui uusi sõpru omada. Ja siis tehti Estoniaga üks-null. Karm hoiatus leidis veelgi karmima kättemaksu. Kuid olime selles koos oma uute sõpradega. Nad otsustasid, et kõige targem on see asi kinni mätsida. Tegime nii, ega meil ei olnud teisi valikuid. Tänu sellele koostööle saime ka edaspidi oma sõpradele loota nii majanduses kui julgeolekus kui rahvusvahelistes suhetes. Äkki tänu sellele ja paljudele teistele koostöö püüdlustele saime edukalt hiljem EU-sse ja isegi NATO-sse.<br/><br/>Kui nii ära rääkida, siis polegi ju nii hirmus ?<br/><br/>Saaksime täna lõpuks ometi otsustada, et need 300 meie inimest, kes seal hukkusid, on tänapäeval meie kõigi poolt austatud kui nende endi teadmata Eesti riigi vabaduse märtrid. Saaksime tuua nende mälestuse nimetust katkenud liini mälestusmärgist kuhugi väärikamasse paika väärikal kujul ja viisil. Saame edaspidi ajalootundides rääkida lastele, et vabadus tuli küll lauldes ja ilma ühegi püssipauguta, kuid me kandsime ka ikkagi lõpuks inimohvreid. Lõpuks saavad need hukkunute omaksed rahu, mis on vääriline ka nende jaoks. Ma arvan, et me annaksime ka andeks kõigile neile eestlastele, kes otseselt või kaudselt sellega seotud olid. Meie riigina ja selle kodanikena saame edasi minna püstipäi ja selge silmavaatega. <br/><br/>Ei ole ju see ka nii hull ?<br/>Aga küsimus on suurem, kui vastus - kas meie sõbrad mõistavad meid ja meie valu ? Täna ju võiks mõista, seda enam, et kinnimätsimise operatsioon ikkagi kokkuvõttes ebaõnnestus.
Ega vabalt võis ka olla, et mäng käis kaugelt üle Eesti valitsuse ja sõjaväeluure peade. Sel ajal polnud ju Eestil tegelikult mittemingisugust võimekust - ei korraldada, uurida ega mõjutada.<br/>Võib võrdluseks vaadata, mida USA kunagi püsti pani, et Nõukogude Liidu sõjasaladusi kätte saada: <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Project_Azorian">Project Azorian</a><br/>Võib olla ka teisi seletusi, miks laev põhja läks. Alvelaevaga rammimine oleks üsna radikaalne ja kahtlase tulemusega ettevõtmine. Näiteks võis tulla kuskilt käsk, et pardal olev veok või last tuleb põhja lasta ja keegi avas tahtlikult visiiri, mis viis nende tagajärgedeni. Aga laeval võis ka olla venelaste sabotöör või agent, kes pidi visiiri avamisega tekitama olukorra, kus laev on sunnitud tagasi pöörama, aga läks teisiti.
<blockquote><b>"fjot"</b><br />Võib võrdluseks vaadata, mida USA kunagi püsti pani, et Nõukogude Liidu sõjasaladusi kätte saada: <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Project_Azorian">Project Azorian</a></blockquote><br/>Sellest on päris OK dokumentaal tehtud, kannatab vaadata:<br/><a target="_blank" href="https://www.imdb.com/title/tt2042455/">https://www.imdb.com/title/tt2042455/</a><br/><br/>Teine tõsisem luureoperatsioon, mis hiljem teatavaks on saanud, oli venelaste merealuste sidekaablite külge pealtkuulamisseadmete organiseerimine.<br/><a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Ivy_Bells">https://en.wikipedia.org/wiki/Operation_Ivy_Bells</a>
Kipun ennast kordama, kuid minumeelest kõige skandaalsem läbiuurimata väide on Silver Linde tunnistus, kes nägi Sillastet minemas rambi taha tunnike enne sündmuste algust. <br/><br/><a target="_blank" href="https://www.estoniaferrydisaster.net/pdf/Enclosure16.pdf">https://www.estoniaferrydisaster.net/pdf/Enclosure16.pdf</a> lk.18 lõpp <br/><br/>Minimaalselt näitab see (kui tõsi), et laeva tehniline personal teadis, et visiiriga on mingi jama ja teine võimalus oleks, et visiiriga tehti midagi niisugust, mis võimaldas avamishüdraulika käima panna nii, et sild ei saanud sellest aimu. Pakun, et hüdraulika oleks piisavalt tugev, et lukud lõhkuda? <br/><br/>JAIC tuvastas, et alumise luku magnetsensorid olid igatahes leebet teinud.<br/><br/>The magnetic-type position sensors for the bottom lock were not in position on their mounting bracket according to pictures taken during the ROV and diving investigations. The electric cabling that had been part of the sensor installation and the ends of the cables were visible in the area. The mounting bracket for the sensors appeared to be intact or possibly bent slightly aft. No other signs of any mechanical action could be seen on the bracket.
Kas kuskilt on läbi jooksnud ka see: et mis liiki see salastatud sõjatehnika võis olla?<br/><br/>Kas peaks eeldama, et Venemaa jättis mingid hirmus salajased asjad kogemata Eestisse maha ja oli valmis nende pärast laeva uputama. Mis see umbes võis olla? <br/><br/>On ka väidetud, et enam pole mõtet neid asju laevast otsida, et vahepeal on käidud ja ära toodud. Siis ei tohiks väga rasked olla, miks oleks pidanud neid üldse (suure) laevaga vedama?
<blockquote><b>"Vanaema"</b><br />Kas kuskilt on läbi jooksnud ka see: et mis liiki see salastatud sõjatehnika võis olla?<br/><br/>Kas peaks eeldama, et Venemaa jättis mingid hirmus salajased asjad kogemata Eestisse maha ja oli valmis nende pärast laeva uputama. Mis see umbes võis olla? <br/><br/>On ka väidetud, et enam pole mõtet neid asju laevast otsida, et vahepeal on käidud ja ära toodud. Siis ei tohiks väga rasked olla, miks oleks pidanud neid üldse (suure) laevaga vedama?</blockquote><br/><br/>Kui see sõjatehnika teema hakkas hoogu koguma ja kinnitust leiti, siis oli esimene teooria, et mingit sorti elektroonika. Üks spekulatsioon mida lugenud olen, et tegemist oli vene tuumarakettide juhtimiskoodidest vms. mis oleks põhimõtteliselt teinud Venemaa mandritevahelise tuumaarsenali pikaks ajaks mõttetuks (iga raketti oleks olnud võimalik koodide omanikul "vahelt lõigata"). Juhtimiskoode oleks võimalik küll muuta, aga see oleks olnud venelastele tohutu töö.<br/><br/>Nüüd nendest viimastest vandenõuteooriatest ja aruteludest jääb natuke kahtlasena kõlama see Estonia betoneerimise soov. Mitte et pardal oleks pidanud kindlasti olema tuumalõhkepea, aga midagi piisavalt radioaktiivset, et selle lekkimist merevette oleks põhjust karta.<br/>
Baltikumis oli väidetavalt ka kasutusel <a target="_blank" href="https://en.m.wikipedia.org/wiki/VA-111_Shkval">Shkval torpeedo</a>. Võibolla oli seda ka Paldiskis...
Laeva katmine nii, et see oleks keskkonnast lekkekindlalt eraldatud, oleks täielik utoopia. Kui oleks olnud lekkeoht, oleks laev välja tõstetud.<br/><br/>Betoon pidi ikkagi peatama väljastpoolt sissepoole nuhkima tulijad. Oleks betoon paigas olnud, poleks dokkfilmi tehtud. <br/><br/><blockquote><b>"Draax"</b><br />Mitte et pardal oleks pidanud kindlasti olema tuumalõhkepea, aga midagi piisavalt radioaktiivset, et selle lekkimist merevette oleks põhjust karta.<br/></blockquote><br/><br/>
<blockquote><b>"113366"</b><br />Kipun ennast kordama, kuid minumeelest kõige skandaalsem läbiuurimata väide on Silver Linde tunnistus, kes nägi Sillastet minemas rambi taha tunnike enne sündmuste algust. <br/> </blockquote><br/>Ma siiski ütleks, et Silver Linde skandaal on lihtsalt üks asi 25 asjast, mis on skandaalsed.<br/><br/>Silver Lindest võiks rääkida pikalt. Aga pole väga mõtet, sest lühidalt kokku võetuna on tegemist JAIC-i poolt usaldusväärseks tituleeritud tunnistajaga, keda tegelikult kuulati üle ametlikult 8 korda<br/>- on 29.09.94 in Turku - Enclosure 21.2.2.253<br/>- on 03.10.94 in Tallinn - Enclosure 21.2.2.254<br/>- on 17.10.94 in Tallinn - Enclosure 21.2.2.255<br/>- on 17.11.94 in Tallinn - Enclosure 21.2.2.256<br/>- on 03.12.94 in Tartu - Enclosure 21.2.2.257<br/>- on 11.03.95 in Helsinki - Enclosure 21.2.2.258<br/>- on 31.03.95 at Landvetter Airport - Enclosure 21.2.2.259<br/>- on 25.01.96 in Tallinn - Enclosure 21.2.2.260<br/>mitteametlikult veel vähemalt samapalju. Tema ülekuulamisi tuli teha sellepärast nii palju, et saadaks ülekuulajaid ehk siis JAIC-i rahuldav tulemus. Sellest on Linde enda pikk tunnistus olemas Jutta Rabbele antud tunnistuses 08.11.01 Espoos. Sakslased kirjedavad ka värvikalt Landvetteris aset leidnud ülekuulamist, kus Lindega kaasas olnud JAIC-i komisjoniliige Enn Neidre silmavaade ja käitumine muutis Linde varasemaid ütlusi. Aga 2001 Espoos võtab ta kokku tema tunnistuse mõjutamised (Eesti politsei poolt) nii :<br/><i>They were brainwashing me with that difference in time. They collected me twice to come over and both cross-examinations were three hours long. He was sticking to his foolish story about that five .. ten and I don’t know what he was talking about......<br/>I was finally so tired of going to the police time and again and told them: “Do whatever you want to, you will get your bonus and whatever.</i><br/>Ehk siis niimoodi sai JAIC oma kellajad selliseks ja tunnistaja tunnistuse sinna taha. Ülejäänud ja enamus tunnistusi, nagu filmis mainitud 39 inimest (oli vist?), kellel omavahel kõik klappis ...... See JAIC-i ei huvitanud.<br/><br/>P.S. Linde antud tunnistustes on kirjas, et õnnetusööl :<br/><i> I was walking in a normal way and went to the bow visor. Well, where the control lamps and everything like that, also the control strip was located. <b>Well, the bow was all empty. There were no cars in front of the bow ramp; the cars started from that place where the car deck was divided into two parts</b>.</i><br/>Samas, Kurm kirjeldab triatlonipoiste bussi saabumist :<br/>"Ja seetõttu nad kõige viimasena sinna laeva peale sõitsid. Ja kuna selleks hetkeks oli autotekk juba autosid täis, siis nad päris hästi sinna enam ei mahtunud ja nad paigutati laeva peale natukene viltu," kirjeldas Kurm<br/><br/>Kas Linde loopis esiotsa autodest ja veokatest Heraklese kombel äkki juba merre ja unustas kogemata rambi ja visiiri lahti ? Siis oleks ka õnnetuse mõistatus lahendatud.<br/><br/>
<blockquote><b>"arvon"</b><br />Praegu värske tormi tekitanud Discoveri linateos on ohtlikus olukorras. Võibolla on filmitegijad siiralt soovinud laevahukku uurida. Kuid ei saa välistada, et sellest võimalusest on kinni haaranud kinnimätsijad, sest tegelik probleem asub eespool vööriosas ja praegu laineid lööv pragu leiab hiljem täiesti argise põhjuse ja taaskord on suur visin aset leidnud. <br/><br/><i>Esiteks: auk ei näe välja päris samasugune nagu see, mida 26 aasta eest ise nägin. See on sarnane, aga ma ei saaks hoobilt öelda, et täpselt sama. Minu hinnangul oli meie nähtud auk laeva esiosale lähemal. Filmis on auk peaaegu laeva keskel, õigemini esimese kolmandiku peal.....Kuulsin täna teooriat, et 26 aasta eest nähtud auk, mille tekitas plahvatus, oli natuke eespool ja Rootsi valitsuse käsul keevitati see kinni. Ning teles nähtav auk on kunstlikult tehtud, et see näeks välja niisugune, nagu oleks tekkinud kokkupõrkel allveelaevaga. Et Rootsi poliitikutel oleks võimalik süü kellegi teise kaela veeretada.</i> <a target="_blank" href="https://ekspress.delfi.ee/kuum/endine-tuuker-rootsi-luure-teadis-august-estonia-keres-juba-nadal-parast-onnetust-mina-utlesin-neile?">https://ekspress.delfi.ee/kuum/endine-tuuker-rootsi-luure-teadis-august-estonia-keres-juba-nadal-parast-onnetust-mina-utlesin-neile?</a><br/><br/>[i]Nurjunud katmistöödel oli siiski sündinud paar olulist muutust. Ettevalmistustööde käigus nihutas konsortsium Soome<br/>Keskkonnainstituudi andmeil vrakki umbes meetri võrra edasi ja sügavamale pehmesse mutta.</blockquote><br/>See on nüüd küll natuke kahtlane väide. Nii suure ja juba osaliselt mudasse vajunud vraki liigutamine ei ole eriti reaalne.<br/><br/>
<blockquote><b>"Olevipoeg"</b><br /><blockquote><br/>Nurjunud katmistöödel oli siiski sündinud paar olulist muutust. Ettevalmistustööde käigus nihutas konsortsium Soome<br/>Keskkonnainstituudi andmeil vrakki umbes meetri võrra edasi ja sügavamale pehmesse mutta.</blockquote><br/>See on nüüd küll natuke kahtlane väide. Nii suure ja juba osaliselt mudasse vajunud vraki liigutamine ei ole eriti reaalne.<br/></blockquote><br/><br/>Ju siis on olemas vastavad mõõtmise tulemused Soome Keskkonnainstituudil. Puudub võimalus ja võimekus neid andmeid kinnitada või ümber lükata<br/>
Võis ju niismagi hoovuste mõjul vajuda, lamab ta ju mingi kallaku peal.<br/>Laevakere moodustab just sellise mõnusa takistuse hoovustele, mille tõttu tekivad pöörised, mis edukalt põhjapinnast muudavad.
Jah, ja Läänemeri on ju tuntud tugevate hoovuste ning raju tõusu-mõõna poolest, eks? Eriti mitmekümne meetri sügavusel.
<blockquote><b>"Marvin"</b><br />Jah, ja Läänemeri on ju tuntud tugevate hoovuste ning raju tõusu-mõõna poolest, eks? Eriti mitmekümne meetri sügavusel. </blockquote><br/><br/>Läänemeres on piisavalt hoovuseid. Või sa arvad, et see vesi on siin paigal nagu konnatiigis või?
<blockquote><b>"mx77"</b><br />Võis ju niismagi hoovuste mõjul vajuda, lamab ta ju mingi kallaku peal.<br/>Laevakere moodustab just sellise mõnusa takistuse hoovustele, mille tõttu tekivad pöörised, mis edukalt põhjapinnast muudavad.</blockquote><br/>See, et looduslikud faktorid vrakki võivad liigutada, on täiesti võimalik. Samas inimtegevuse põhjustatud liikumine - mitte nii väga. <br/>
<blockquote><b>"Marvin"</b><br />Jah, ja Läänemeri on ju tuntud tugevate hoovuste ning raju tõusu-mõõna poolest, eks? Eriti mitmekümne meetri sügavusel. </blockquote><br/><br/>Mitte et võtan seisukohta, kas hoovused midagi liigutanud on, aga hoovuste osas sooviks küll täpsustada: pinnal võivad hoovused valjemate tormide ajal ka ligi 1ms liikuda, (kuigi enamjaolt 0,2-0,7ms, mis on täitsa selline arvestatav jõevool).<br/>Küll aga on mõõtmised ja uuringud näidanud, et põhja lähedal voolavad mõned "jõed" kohati isegi valjemalt, kui pinnal.
Mulle on alati tundunud, et autosid lastiti ahtrirampidest sellel päeval, kuigi tegelikult seda mustvalgel kirjapanduna ma pole vist näinud. Kasvõi <a target="_blank" href="https://www.err.ee/984272/pealtnagija-lahkab-estonia-katastroofi-umbritsevaid-vandenouteooriaid-1-osa">Pealtnägija</a>: "Mina ütlen, et ma olin viimane, sest ma läksin viimasena väravast läbi, minu taga ühtegi autot ei olnud enam. Ma sõitsin laeva, laevas oli <b>tagumine ots</b> veel tühi, ma sõitsin sinna külje peale, tagant jäi tühjaks. /.../ Läksin autost välja, hakkasin üles minema, minu järgi ühtegi autot ei olnud ja minu meelest <b>luugid</b> pandi kinni," meenutas Tõnisson "Pealtnägijale" telefoni teel antud intervjuus. <br/><br/>Seega pole välistatud, et tagant oli ääreni täis ja eest oli millegipärast ruumi jäetud.<br/><br/><blockquote><b>"arvon"</b><br /><br/>P.S. Linde antud tunnistustes on kirjas, et õnnetusööl :<br/><i> I was walking in a normal way and went to the bow visor. Well, where the control lamps and everything like that, also the control strip was located. <b>Well, the bow was all empty. There were no cars in front of the bow ramp; the cars started from that place where the car deck was divided into two parts</b>.</i><br/></blockquote><br/><br/>
Olen neli korda Estoniaga sõitnud, viimati umbes kuu enne laevahukku, ja iga kord seisis laev Tallinna laadimiskais vööri ning Stockholmis ahtriga. Tallinna kais saigi minu arust ainult vöörist autosid peale võtta.
<blockquote><b>"113366"</b><br />Mulle on alati tundunud, et autosid lastiti ahtrirampidest sellel päeval, kuigi tegelikult seda mustvalgel kirjapanduna ma pole vist näinud. Kasvõi <a target="_blank" href="https://www.err.ee/984272/pealtnagija-lahkab-estonia-katastroofi-umbritsevaid-vandenouteooriaid-1-osa">Pealtnägija</a>: "Mina ütlen, et ma olin viimane, sest ma läksin viimasena väravast läbi, minu taga ühtegi autot ei olnud enam. Ma sõitsin laeva, laevas oli <b>tagumine ots</b> veel tühi, ma sõitsin sinna külje peale, tagant jäi tühjaks. /.../ Läksin autost välja, hakkasin üles minema, minu järgi ühtegi autot ei olnud ja minu meelest <b>luugid</b> pandi kinni," meenutas Tõnisson "Pealtnägijale" telefoni teel antud intervjuus. <br/><br/>Seega pole välistatud, et tagant oli ääreni täis ja eest oli millegipärast ruumi jäetud.<br/><br/></blockquote><br/>Jah, seal on mingi vastuolu. Mingi selgitus oleks see, et Tõnisson sõitis peale ahtrist, aga triatlonipoisid vöörist. Sest<br/>Kurm : <i>Just seetõttu, et ramp lasti triatleetide masina sättimiseks korraks uuesti alla, jäi see paljudele tunnistajatele meelde.</i> Ramp on ainult vööris, ahtris seda pole. Seega triatlonipoisid olid vööris, kus oli juba kitsas. Mis on totaalselt vastuolus Linde väitega, et ees oli tühi. Pakuks ka, et pigem võiks Tõnisson valesti mäletada, sest tema jutu järgi oli ikka liiga palju vaba ruumi, kuhu ta sõitis. Või nagu öeldud, ta sõitis ehk peale ahtrist<br/><br/>Kui eelnevalt seadsin kahtluse alla seetõttu Linde tunnistuse, siis võib elutervet skeptilisust mitte välistada ka triatlonipoiste tunnistuse osas. Olid ju nemad need tunnistajad JAIC-i jaoks, kes väitsid, et visiiri ei olnud<br/><br/><i>„Laev tõstis nina ülespoole nagu üheksakordne paneelelamu. Jooksime edasi-tagasi ja jõudsime laevaninasse. Ma ei mäleta täpselt, aga normaalset siledat laevanina küll ei olnud, see oli katki."</i><br/><br/>Tahaks tegelikult pärida, et kuidas saab joosta mööda libedat laevakülge ülespoole? Midagi nagu ei klapiks, kogu austuse juures.
<blockquote><b>"arvon"</b><br />Ramp on ainult vööris, ahtris seda pole.</blockquote><br/>Ahtris oli Estonial lausa kaks rampi.<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/2X/2/2426778755ad68428f117c3508f5566a45753579.jpeg"/><br/>
<blockquote><b>"Sekeldaja"</b><br /><blockquote><b>"arvon"</b><br/>Ramp on ainult vööris, ahtris seda pole.</blockquote><br/>Ahtris oli Estonial lausa kaks rampi.<br/></blockquote><br/>Ok, ma arvasin, et neid tagumisi peaks teisiti nimetama, kui ramp, aga ehk on ka nende õige nimetus tõesti ramp. Siiski oleme endiselt segaduse juures, mis olukord vööris lõpuks valitses. Kui ka sina arvasid mäletatavat, et Tallinnas laeti peale vöörist.
<blockquote><b>"arvon"</b><br /><blockquote><b>"Sekeldaja"</b><br/><blockquote><b>"arvon"</b><br/>Ramp on ainult vööris, ahtris seda pole.</blockquote><br/>Ahtris oli Estonial lausa kaks rampi.<br/></blockquote><br/>Ok, ma arvasin, et neid tagumisi peaks teisiti nimetama, kui ramp, aga ehk on ka nende õige nimetus tõesti ramp. Siiski oleme endiselt segaduse juures, mis olukord vööris lõpuks valitses. Kui ka sina arvasid mäletatavat, et Tallinnas laeti peale vöörist. </blockquote><br/><br/>Ramp on tegelikult pealesõidutee
Milliseid vigastusi põhjustaks laevale õppeotstarbeline, ilma lõkelaenguta, torpeedo?
<blockquote><b>"arvon"</b><br /><blockquote><b>"113366"</b><br/>Mulle on alati tundunud, et autosid lastiti ahtrirampidest sellel päeval, kuigi tegelikult seda mustvalgel kirjapanduna ma pole vist näinud. Kasvõi <a target="_blank" href="https://www.err.ee/984272/pealtnagija-lahkab-estonia-katastroofi-umbritsevaid-vandenouteooriaid-1-osa">Pealtnägija</a>: "Mina ütlen, et ma olin viimane, sest ma läksin viimasena väravast läbi, minu taga ühtegi autot ei olnud enam. Ma sõitsin laeva, laevas oli <b>tagumine ots</b> veel tühi, ma sõitsin sinna külje peale, tagant jäi tühjaks. /.../ Läksin autost välja, hakkasin üles minema, minu järgi ühtegi autot ei olnud ja minu meelest <b>luugid</b> pandi kinni," meenutas Tõnisson "Pealtnägijale" telefoni teel antud intervjuus. <br/><br/>Seega pole välistatud, et tagant oli ääreni täis ja eest oli millegipärast ruumi jäetud.<br/><br/></blockquote><br/>Jah, seal on mingi vastuolu. Mingi selgitus oleks see, et Tõnisson sõitis peale ahtrist, aga triatlonipoisid vöörist. Sest<br/>Kurm : <i>Just seetõttu, et ramp lasti triatleetide masina sättimiseks korraks uuesti alla, jäi see paljudele tunnistajatele meelde.</i> Ramp on ainult vööris, ahtris seda pole. Seega triatlonipoisid olid vööris, kus oli juba kitsas. Mis on totaalselt vastuolus Linde väitega, et ees oli tühi. Pakuks ka, et pigem võiks Tõnisson valesti mäletada, sest tema jutu järgi oli ikka liiga palju vaba ruumi, kuhu ta sõitis. Või nagu öeldud, ta sõitis ehk peale ahtrist<br/><br/>Kui eelnevalt seadsin kahtluse alla seetõttu Linde tunnistuse, siis võib elutervet skeptilisust mitte välistada ka triatlonipoiste tunnistuse osas. Olid ju nemad need tunnistajad JAIC-i jaoks, kes väitsid, et visiiri ei olnud<br/><br/><i>„Laev tõstis nina ülespoole nagu üheksakordne paneelelamu. Jooksime edasi-tagasi ja jõudsime laevaninasse. Ma ei mäleta täpselt, aga normaalset siledat laevanina küll ei olnud, see oli katki."</i><br/><br/>Tahaks tegelikult pärida, et kuidas saab joosta mööda libedat laevakülge ülespoole? Midagi nagu ei klapiks, kogu austuse juures.</blockquote><br/><br/>Ain-Alar Juhanson on ju elus ja alles ta TV uudistes värskelt kommenteeris asjaolusid, temalt saaksid ju küsida?
Väljavõte 1994. aasta 1. oktoobri artiklist:<br/><br/>Ta tõmbas kiiruga teksad jalga ja särgi selga ning tormas koos kajutikaaslastega dekile. Juhanson ja Arak jõudsid laeva ninas oleva luugini. Laev vajus samal ajal üha enam külili. Meeskonnaliikmed jagasid päästeveste, Juhanson ja Arak tõmbasid need endale selga. Kristjan Raiendi ja Ülle Karu kaotasid nad üldises paanikas silmist. Naised seisid, hoidsid kuskilt kinni ning trampisid röökides jalgu.<br/><br/>Kaks noormeest ronisid reelingust kinni hoides laeva nina poole. Selleks ajaks oli kallak juba väga järsuks muutunud ning väga paljud inimesed, erinevalt Juhansonist ja Arakust, ei suutnud ronida ja kukkusid alla surnuks. Ain-Alar ja Anti hüppasid umbes kümne meetri kõrguselt merre. Laev oli juba täiesti külili ning hakkas põhja ülespoole pöörama. Kaks triatleeti ujusid kuuvalguses kiiresti laeva juurest eemale, et vool neid koos laevaga põhja ei viiks. Rohkem polnud kedagi märgata, võibolla sellepärast, et ümberringi olid kõrged lained. Ain-Alaril ja Antil polnud aega mõelda millelegi muule kui uppuvalt laevalt pääsemisele. Nad nägid lähedal parve, kuid ei jõudnud selleni ujuda, sest tuul viis seda eest ära. Noormehed nägid äkki puust kappi ning püsisid mõnda aega selle abil pinnal, siis aga hakkas kapp põhja vajuma ning nad lasid sellest lahti.<br/><br/>Hulpinud umbes pool tundi külmas vees, õnnestus neil ronida ühele parvele. Juhanson arvas veetemperatuuriks umbes 13 kraadi. Ta on sellises vees võistelnud. Parvel oli juba neli inimest. Torm paiskas kümnete liitrite kaupa vett sisse. Selle välja loopimiseks tuli kasutada kilekotti. Olnud parvel umbkaudu viis hirmutoovat tundi, võeti merehädalised helikopterile. Nüüd tunneb Ain-Alar end hästi. Algul, Turu haiglas viibides, oli ta veidi külmetunud. Noormees ei varjanud oma rõõmu pääsemise üle. Ta tunnistas, et teda päästis tugev treenitus.<br/>
Hmm, millal siis tuli mälestus, et neil õnnestus mingil hetkel mööda rambi väliskülge allapoole ronida?<br/><br/><blockquote><b>"and1"</b><br /><br/>Väljavõte 1994. aasta 1. oktoobri artiklist:<br/>Kaks noormeest ronisid reelingust kinni hoides laeva nina poole. Selleks ajaks oli kallak juba väga järsuks muutunud ning väga paljud inimesed, erinevalt Juhansonist ja Arakust, ei suutnud ronida ja kukkusid alla surnuks. Ain-Alar ja Anti hüppasid umbes kümne meetri kõrguselt merre. <br/></blockquote><br/><br/>
Allapoole ronimine ei tähenda seda, et nad mereni ilma hüppamata jõudsid. Võib-olla oligi rambist mereni 10 m. Sellise lainetuse juures pole muidugi ükski number täpne. Laine kõrgus sel hetkel võis ise juba mingi 5-6m olla.
Mu jaoks oleks huvitav teada, kas laeval stabilisaatorid on jätkuvalt küljes, kogu kammajaa algas hetked peale seda, kui anti käsk stabilisaatorid kasutusele võtta, tunnistustest võib aimata, et stablisaatorite kasutuselevõtt tuntavat efekti ei andnud (tunnistustest jäi mulje, et laev kõikus tavapärasest enam võrreldes teiste sõitudega, mis toimunud sarnastes ilmaoludes)
<blockquote><b>"113366"</b><br />Milliseid vigastusi põhjustaks laevale õppeotstarbeline, ilma lõkelaenguta, torpeedo? </blockquote><br/><br/>Eriti mitte mingeid, eriti Estonia jääklassi laevale. Torpeedo kest on suht õhukesest materjalist
Mitte, et ma teemast midagi teaksin, aga eeldatavalt komplekteeritakse õppeseadeldis tõelise relvaga sama raske täismetallist, betoonist vmt materjalist peaga, et ta käituks laskmise ajal täpselt nagu lahingrelv? Näiteks vene Tüüp 65 torpeedo on kokku 4,5 tonni, lõhkepea ligi 500 kilo ja liigub ligi 100 km/h. Suht kindel, et ta teeks ka jääklassiga laeva katki, kui 500 kilo oleks näiteks betooni kujul. <br/><br/>
Vaatasin ka filmi. Kõige veidram näis see haua valvamine. <br/><br/>Normaaljuhul võin ma ekskavaatoriga kaevata üles kümme setu surnuaeda ja vedada minema kõik ehted ja alles kolme kuu pärast hakatakse ehk mind otsima.<br/><br/>Estonia valvamine on aga ekstreemselt üle võlli. Valvatakse nagu riikliku tähtsusega sõjalist julgeolekuobjekti. Niipea, kui jõuad kilomeetri kaugusele vrakist, üritatakse kohe teekond tõkestada. Kogu aeg on valve peal, kuigi tõenäosus, et keegi sinna sukelduda tahaks, on üsna väike.<br/><br/>Ja siis see hauarahust rääkimine. Räägitakse nagu paratamatusest, mis tabas maailma ning mida ei ole võimalik kuidagi tagasi pöörata. Nagu tegemist oleks ületamatu jõuga. Tegelikkuses on tegemist ühe lambika paberilehega, mis on koostatud hukkunute omaste soovi vastaselt.
Kui vrakile mingi ime läbi uuesti ametlikult sukeldutakse võiks radiatsiooni mõõta.<br/>Niimoodi mehitatult valvatakse tuumajäätmete matmispaiku.<br/>Selline mõte kargas pähe.
Peast ja puusalt pakun, et Rabbe ekspeditsioon mõõtis, aga ei leidnud.
<blockquote><b>"Sekeldaja"</b><br />Peast ja puusalt pakun, et Rabbe ekspeditsioon mõõtis, aga ei leidnud.</blockquote><br/><br/>Täpselt nii.
Vesi neelab kiirgust, mitte päris nii hästi kui tina või betoon aga piisavalt hästi, nii et väljaspool laeva pole teoreetiliselt võimalik midagi mõõta - ükskõik mis seal oleks.
Ilmselt miski, mis võiks kiirata, oleks ka vastavas konteineris ning foonist kõrgema taseme registreerimimseks peaks mõõtma väga selle lähedalt.<br/>Kui aga see konteiner olnuks purunenud, levinuks isotoobid koheselt hoovustega kõikjale Läänemerre ning isegi väike, aga järsk tõus oleks näha olnud seirejaamades kogu rannikul, mis tõstnuks selle peale häiret. Tšernobõlist oli möödunud vaid kaheksa aastat.