See peab küll Ligi olema. Teist sellist matsi meil ei leidu imho.
See peab küll Ligi olema. Teist sellist matsi meil ei leidu imho.
Ei usu, et Ligi. Paljud laused on siiski välistatud. Kuigi, eks Ligi räägib ka enamasti õigust :)
Tuttavad siitsamast foorumist. Peab otsingut kasutama.
Vastus leitud: Mx77
Keegi soovib proovida (googleta) ära mõistatada mõnede ladinakeelsete väljendite tähenduse? <br/>Vihje: tähistavad nähtusi tänapäevast, mitte näit. aasta 25 m.a.j. <br/><br/>1) certaminibus mundialibus sphaeromachiae <br/>2) concitatrix <br/>3) voluntarius suis interromptor <br/>4) exterarum gentium odium<br/>5) rerum inexplicatarum volantium studiosus
Pole väga lihtsad ka, kuigi esimeses 'mahhinatsioonid sfääriga (keraga)' pallimängu tähistab. Need on Vatikani tarkade uudissõnad kasutamiseks podcastides ja raadiosaadetes millega ladina keelt elustada proovitakse.<br/><br/>1) certaminibus mundialibus sphaeromachiae - jalgpalli maailmameistrid<br/>2) concitatrix - <i>influencer</i><br/>3) voluntarius suis interromptor - enesetaputerrorist<br/>4) exterarum gentium odium - ksenofoobia<br/>5) rerum inexplicatarum volantium studiosus - UFOde uurija<br/><br/>"follis canistrīque ludus for basketball. popcorn - máizae grana tosta, or toasted maize grains."
Kipub agurismideks kätte ära minema.<br/>Haritud roomlased oskasid kreeka keelt. Kõlbab 'ksenofoobia' laensõnana meile, kõlvanuks ta ka ladina keelde.<br/><br/>PS. Ufoloogi mõtlesin välja. Riigieksami saab tänapäeval vist väiksema tabavusprotsendiga sooritatuks lugeda.
Millisest kirjandusklassika hulka kuuluvast romaanist pärineb järgnev tsitaat:<br/>/../Shreve ütles: "Ets kae. Vaata nüüd ise. vaata nüüd ise, milliseks su vanaisa selle vana vaese neegri tegi."<br/>"Jah," ütlesin mina. "Nüüd saab ta iga teine päev paraadidel marssimas käia. Poleks minu vanaisa olnud, peaks ta tööd tegema, nagu valged inimesed."<br/> Ma ei lednud teda kusagil. Aga ma ei tea ühtegi töötavat nigerit, kelle siis üles leiaks, kui sul teda tarvis on, rääkimata nendest, kes priskelt elavad.
Vastust vist ei tule.
Faulkner "Absalom, Absalom"
No tänapäeval talle enam Nobelit ei antaks ilmselt.<br/><br/>Mul on hea meel,et Enn Soosaar just Faulknerit eestindas ja tegi seda suurepäraselt . Tema <i>Hälin ja raev</i> on seniajani üks minu Ameerika kirjanduse lemmikuid . Teine on muidugi Steinbecki <i>Me tusameele talv</i> <br/><br/><i>Absalomi</i> pole kahjuks lugenud
Faulkner; Hälin ja raev on õige vastus.
Küsimus liikluse vallast. <br/><br/>Maanteeameti liiklusõnnetuste andmekogu (avaandmed, muuseas) andmetel oli perioodil 2011-2019 Eestis kaks omavalitsust, kus nimetatud aastate jooksul kokku toimus 1 registreeritud liiklusõnnetus (võttes arvesse ainult need õnnetused, mille puhul omavalitsus on märgitud). <br/><br/>Üks neist kahest õnnetusest oli järgmine: reguleerimata ristmiku läheduses toimuv ühesõidukiõnnetus, mille käigus sõiduk sõitis teelt välja; valgel ajal kuiva teega. Juht sai vigastada ja toimetati haiglasse. <br/><br/>Vaatamata asjaolule, et selles õnnetuses peale juhi enda kannatanuid ei olnud, tuleb õnnetuse põhjustajal oodata vähemalt 5 aastat õnnetuse toimumisest, enne, kui tekib võimalus juhilubadele järgi minna. Küsimus: Miks?
<blockquote><b>mk</b><br />Küsimus liikluse vallast. <br/><br/>Maanteeameti liiklusõnnetuste andmekogu (avaandmed, muuseas) andmetel oli perioodil 2011-2019 Eestis kaks omavalitsust, kus nimetatud aastate jooksul kokku toimus 1 registreeritud liiklusõnnetus (võttes arvesse ainult need õnnetused, mille puhul omavalitsus on märgitud). <br/><br/>Üks neist kahest õnnetusest oli järgmine: reguleerimata ristmiku läheduses toimuv ühesõidukiõnnetus, mille käigus sõiduk sõitis teelt välja; valgel ajal kuiva teega. Juht sai vigastada ja toimetati haiglasse. <br/><br/>Vaatamata asjaolule, et selles õnnetuses peale juhi enda kannatanuid ei olnud, tuleb õnnetuse põhjustajal oodata vähemalt 5 aastat õnnetuse toimumisest, enne, kui tekib võimalus juhilubadele järgi minna. Küsimus: Miks? </blockquote><br/>Juht oli alaealine?<br/>
Vastus õige.<br/><br/><i>23.04.2017 kella 11.08 ajal toimus liiklusõnnetus Saare maakonnas Ruhnu vallas Ruhnu külas kiriku juures, kus 8-aastane poiss sõitis laste ATV-ga teelt välja vastu kiviaeda. Laps toimetati Pärnu Haiglasse. </i><br/><br/>Eile oli siis jälle päev, kui Ruhnul liiklusintsident toimus <br/><a target="_blank" href="https://www.politsei.ee/et/uudised/liiklusinfo-05-08-2020-1617">https://www.politsei.ee/et/uudised/liiklusinfo-05-08-2020-1617</a><br/><br/>Teine ainsa liiklusõnnetusega omavalitsus 2011-2019 oli Lümanda vald.
"10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE"<br/>"§ 20. Sõiduki peatamine ja parkimine<br/>(4) Asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka:<br/>3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba."<br/><br/>Ja nüüd "miljoniküsimus" -- mis elukas on "käiguriba" ja milline seadus selle defineerib?
<blockquote><b>"Offf"</b><br />"10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE"<br/>"§ 20. Sõiduki peatamine ja parkimine<br/>(4) Asulas tohib alla kuue meetri pikkuse A- ja haagiseta B-kategooria ning haagiseta D1-alamkategooria mootorsõiduki peatada või parkida ka:<br/>3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba."<br/><br/>Ja nüüd "miljoniküsimus" -- mis elukas on "käiguriba" ja milline seadus selle defineerib?</blockquote><br/><br/>las ma pakun, käitusid liikluses oma tavapärasel moel ja said karistada ... nüüd otsid abi?<br/><br/>mis "käiguriba" definitsiooni puutub, siis seda defineeribki Sinu poolt viidatud Liiklusseaduse § 20 lõige 6 absoluutselt arusaadavalt ....
Kust sa tead, milline on minu "tavapärane mood" üldse. Ja ei ole ka trahvi saanud ei MuPolt ega Politseilt. Aga lg. 6 ei seleta midagi. Ja Liiklusseaduse "mõistete" osas ei ole ka "käiguriba" defineeritud. <br/>Ma tahan teada, mis elajas see käiguriba on. Ehk siis kas see "käiguriba" peab olema "sõidukivaba" kõnnitee osa. <br/>Üpris huvitav on ka see, et seadus opereerib (ja päris mitmes kohas) üheselt defineerimata mõistega.
See üheselt defineerimata mõistetega opereerimine on seaduste puhul ju täiesti tavaline.<br/>Aga jah, käiguriba peab olema kõnnitee osa. "jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal <b>kõnniteeserval</b> vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba." See, et jalakäijale jääb vabaks pool meetrit kõnniteed ja meeter haljasala, pole piisav.
<blockquote><b>"Offf"</b><br/>Kust sa tead, milline on minu "tavapärane mood" üldse. Ja ei ole ka trahvi saanud ei MuPolt ega Politseilt. Aga lg. 6 ei seleta midagi. Ja Liiklusseaduse "mõistete" osas ei ole ka "käiguriba" defineeritud. <br/>Ma tahan teada, mis elajas see käiguriba on. Ehk siis kas see "käiguriba" peab olema "sõidukivaba" kõnnitee osa. <br/>Üpris huvitav on ka see, et seadus opereerib (ja päris mitmes kohas) üheselt defineerimata mõistega. </blockquote><br/><br/>Jummel jummel, Nagu meil oleks vähesed asjad ära reguleeritud? Mõiste mõisteks, kas muidu said aru, mida seaduses on taodeldud? <br/>Käik - pikk kitsas kulgemistee millegi vahel v. sees<br/>Riba - ümbrusest millegi poolest erinev (pikk ja) kitsas pinnaosa; vöönd või suhteliselt pikk ja kitsas tükk, siil.<br/><br/>Kulgemistee vöönd?
<blockquote><b>"tqnism"</b><br />See üheselt defineerimata mõistetega opereerimine on seaduste puhul ju täiesti tavaline.<br/>Aga jah, käiguriba peab olema kõnnitee osa. "jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal <b>kõnniteeserval</b> vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba." See, et jalakäijale jääb vabaks pool meetrit kõnniteed ja meeter haljasala, pole piisav.</blockquote><br/><br/>Aga kui vabaks jääb poolteistmeetrit kõnniteed, milles 1m on juhtumisi hange all? Kõnnitee on see ju formaalselt ikkagi. Mind huvitab konkreetne "case" kus parkimine kõnnitee servale on liikluskorraldusvahendiga lubatud, aga näiteks ilmataat on otsustanud 1m kõnniteed oma sademete alla ampsata. Või näiteks tuleb keegi ja paneb kõnniteeserva ja minu sõiduki vahele maha nt. euroalusetäie kive.
See sama seadus mida tsiteerisid, ütles, et see 1,5m peab olema <u>vaba jalakäijale</u>. Kui seda ei saa võimaldada, siis ei saa parkida, kui sinna vahepeal tuuakse euroalus, siis lähed kohtusse oma õigust nõudma, Fikseerid olukorra, teed euroalusest pildid ja sellest, mis oleks ilma eurolauseta, sama lumega, kui seal värskelt kuhi lükatud, mis käiguteed kitsendanud. Parkimistrahvide puhul muidugi teevad trahvijad ka pilte, siis saategi neid pilte kohtus võrrelda ja vaielda.<br/>Aga väita, et seaduse tekstist ei saa aru, kuna mõiste on kirjeldamata ja järelikult pole süüdi on selline...<br/><br/>
Ja et mitte liiga teha, siis ma tunnistan ausalt, et vabalt võinuks ise trahvi saada, ei mina tea ega mäleta enam mingit 1,5m nõuet :)
Ma ei väida, et ma "ei saa seaduse tekstist aru". Ma väidan, et kusagil pole defineeritud et "käiguriba" ja mis on "vabaks" -- mu autost on vaba 1.5 meetrit kõnniteed. See, et sinna on hang lükatud, ei peaks nagu väga minu asi olema.
Liiklusseadus ütleb "Keegi ei tohi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust.". Käiguriba ja vabaks jätmise jutt ainult täpsustab seda, mismoodi tuleb jalakäijate liikluse takistamisest antud olukorras hoiduda. Aga peamine eesmärk ja igaühe kohustus on liiklust mitte takistada.
Internetis võib komistada huvitavate, aga kasutute faktide otsa. Siit küsimus:<br/><b>Kes oli esimene imetaja, kes käis kosmoses? Mis aastal?</b><br/><br/>Vihjeks niipalju, et kosmoseks loetakse kõrgust üle 100 km (või ka 118 km).<br/>Teine vihje ka – tegemist ei olnud pisiimetajaga.<br/><br/>=========================================<br/>Kuna internetiajastul pole vastuse leidmine probleem, siis vastus on siin (<a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Albert_II_(monkey)">allikas</a>):<br/><br/>See oli ahv Albert II, kes käis 1949. aastal USA raketiga korraks 134 km kõrgusel, kuid tagasiteel hukkus. Albert I-l läks aga veelgi kehvemnini, tema hukkus juba tõusmisel 63 km kõrgusele, aasta oli siis 1948.
Kõik moodsat lääne kultuuri nuusutanud inimesed teavad koera nimega <a target="blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Scooby-Doo(character)">Scooby-Doo</a>.<br/>Aga kes oli kass nimega Scoubidou?<br/><br/>Vihje: Samas grupis oli ka kass nimega C 341.<br/><br/>==============<br/>Vastuse leiab <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Félicette#Results_and_aftermath">siit</a>.
Krõbedama sordi viktoriiniküsimus:<br/>Milleks kasutati pildil olevaid tööriistu (lisaboonuspunktid kui arvate ära MIS täpselt on pildil):<br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/d/9/d9151aee7d33165bd1171565e99e898e2358be40.jpeg"/>
<a target="_blank" href="https://youtu.be/jUzR7uJnimc?si=esTZI_TFZvOJlwwl&t=849">https://youtu.be/jUzR7uJnimc?si=esTZI_TFZvOJlwwl&t=849</a><br/>Neid saab isegi osta pregu: <a target="_blank" href="https://www.bresco.com/acatalog/Grinding-Paste-with-2-Valve-Grinding-Sticks.---BSF452P.html">https://www.bresco.com/acatalog/Grinding-Paste-with-2-Valve-Grinding-Sticks.---BSF452P.html</a><br/><img src="//fp-live-discourse-bucket.s3.dualstack.eu-north-1.amazonaws.com/original/3X/b/8/b890163e2d864e6f6e54d372f3731419ffc0e407.png"/><br/>
Mootori klappide puutepindade lihvimise pulgad ja pasta?
No pildil olev konkreetne komplekt tuli kaasa Ford Cortina mk. 1 ostes ja sellele konkreetsele isendile on rooste-ussike ilmselt ammu teinud mämps-mämps ja krõmps-krõmps. Tollest ka mineviku ajavormi kasutus.
Meil on Maa, mille ümbermõõt on 42 000 000 m ja mis teeb ühe päevaga pöörde ümber oma telje ning mille ekvaatorile on tehtud ideaalse ringi kujuline ja ideaalse pidamisega rattatee. Ja meil on üksratas, mille ümbermõõt on 1 m.<br/>Lihtne küsimus on: mitu pööret teeb üksratas ümber oma telje, kui see otsustab ühe pärvaga seda rattateed mõõda ümber maakera sõita?
Meil on Maa, mille ümbermõõt on 42 000 000 m ja mis teeb ühe päevaga pöörde ümber oma telje ning mille ekvaatorile on tehtud ideaalse ringi kujuline ja ideaalse pidamisega rattatee. Ja meil on üksratas, mille ümbermõõt on 1 m.<br/>Lihtne küsimus on: mitu pööret teeb üksratas ümber oma telje, kui see otsustab saja päevaga seda rattateed mõõda ümber maakera sõita?
42 000 000 põõret. Ükskõik mitme päevaga see sõit tehakse. Tingimusel, et ümbermõõt on mõõdetud sellelt ekvaatorile tehtud rattateelt.
Oleneb taustsüsteemi valikust ja kas ratas sõidab maa pöörlemise suunas või vastassuunas. Siis kas 42 000 100 või 41 999 900?
Vilkuril õigus. Kusjuures, kui sõita idast läände ja 42 000 000 päeva, siis ei teeks üksratas ühtki pööret ümber oma telje.
Vilkuril õigus. Kusjuures, kui sõita idast läände ja 42 000 000 päeva, siis ei teeks üksratas ühtki pööret ümber oma telje.
Kui sa soovid maad mööda ümber maakera sõita ja tee pikkus 42 000 km, siis sa sõidad 42 000 km! Ükskõik kummas suunas maakera pöörleb ja ükskõik kui kaua sa sõidad või kui kiiresti maakera pöörleb.
Vilkuril oli ikka natuke vale, õige on 41 999 901 ja 42 000 101
<blockquote><b>"mutionu"</b><br />Kui sa soovid maad mööda ümber maakera sõita ja tee pikkus 42 000 km, siis sa sõidad 42 000 km! Ükskõik kummas suunas maakera pöörleb ja ükskõik kui kaua sa sõidad või kui kiiresti maakera pöörleb.</blockquote><br/>Proovi kahe ühesuuruse mündiga, üks hoia paigal ja teist tiiruta ümber esimese, teine teeb kaks tiiru ümber oma telje.
See video sobib sellesse vaidlusesse: <a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=FUHkTs-Ipfg">https://www.youtube.com/watch?v=FUHkTs-Ipfg</a>
Ükski esitatud vastusevariant pole õige. Nage me kõik relatiivsuskinemaatikast mäletame, hakkab pöörleva keha diameeter vähenema (tuntud ka kui <a target="_blank" href="https://en.wikipedia.org/wiki/Length_contraction">Lorenz-Fitzgeraldi ahenemine</a>). (Valguse kiirusel pöörleva ratta diameeter/ümbermõõt aheneks seejuures nullini sest vastasel juhul tekiks paradoks, et kui ratta rumm pöörleb valguse kiirusel, pöörleks selle pöid valguse kiirusest kiiremini, mis on loomulikult võimatu.) Seega tuleks esmalt aru saada, maa ja üksratta ümbermõõt on mõõdetud pöörlemisel või taustsüsteemi seisukohast paigalseisus, leida pöörlemiskiirustest tulenev ahenemine ja liita sellest lisanduv distantsimuut tulemusele. :P
<blockquote><b>"Tuul"</b><br />See video sobib sellesse vaidlusesse: <a target="_blank" href="https://www.youtube.com/watch?v=FUHkTs-Ipfg">https://www.youtube.com/watch?v=FUHkTs-Ipfg</a></blockquote><br/>Kusjuures ma eile õhtul juhtusin just seda vaatama ja sealt ma inspiratsiooni hankisin:D<br/>Samas see:<br/><a target="_blank" href="https://youtu.be/iSNsgj1OCLA">https://youtu.be/iSNsgj1OCLA</a><br/>ajas juhtme täiesti kokku.
Kõik sõltub kes on vaatleja, ehk kelle suhtes liikumine toimub.<br/>Kui vaatleja on karlsson, siis 42 000 000 pööret.<br/>Kui vaatleja on maakera, siis 42 000 001 pööret.<br/>Kui vaatleja on päikesesüsteem või kuul ratta kuullaagris, siis tulevad uued vastused.<br/><br/>Eeldame, et vaatlejaks on karlsson.
<blockquote><b>"decibel"</b><br/>Meil on Maa, mille ümbermõõt on 42 000 000 m ja mis teeb ühe päevaga pöörde ümber oma telje ning mille ekvaatorile on tehtud ideaalse ringi kujuline ja ideaalse pidamisega rattatee. Ja meil on üksratas, mille ümbermõõt on 1 m.<br/>Lihtne küsimus on: mitu pööret teeb üksratas ümber oma telje, kui see otsustab saja päevaga seda rattateed mõõda ümber maakera sõita?</blockquote><br/>Sõnastuses on liigsust - 100 päeva ei ole oluline, kui küsimuseks on et "mitu pööret teeb ratas" ja tingimuseks on et "tuleb jõuda lähtepunktist täpselt sihtpunkti", ehk samasse lähtepunkti "teiselt poolt" tagasi. Seega pole ka tähtis kas sõidetakse päripäeva või vastupäeva. <br/>Nüüd on ainult küsimus, et mida tähendab vaatleja arvates "ümber oma telje"? Kui see on rattasõitja poolt vaadatud, siis tehakse pöördeid 42 000 000, ....<br/><br/>Jules Verne'i Romaanis "80 päevaga ümber maailma" ei olnud küsimuseks mitte teekonna pikkus vaid kas teekond läbitakse ette antud ajaga. Seal muutus päevade lugemine vaatluspunktist sõltuvaks - kas vaatleja oli maakerale tiiru peale tegev reisija või vaatleja oli Londonis paigal istuv isik.
<blockquote><b>"ttrust"</b><br/>Nüüd on ainult küsimus, et mida tähendab vaatleja arvates "ümber oma telje"? Kui see on rattasõitja poolt vaadatud, siis tehakse pöördeid 42 000 000, ....</blockquote><br/>Kui vaatleja on kosmoses kas Põhjanaela ja Maa vahel või <a target="_blank" href="https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5unarist">Lõunaristi</a> ja Maa vahel, siis läheb tema vaatluspunktist pöörete vaatlemine veidi keerulisemaks, see vajab mingeid jooniseid, aga peast arvan, et seal tuleb samuti vist välja 42 000 000 pööret.
Veel parandusi - Eksisin oma sõnastuses. Jules Verne'i romaanis ei mõõdetud tegelikult mitte aega, vaid päevade arvu, aga koha peal paigal seisval isikul ning ümber Maa reisival isikul on päeva pikkus ajaühikutes erinev.
Miks?<br/><a target="_blank" href="https://youtube.com/shorts/n8WxkqMRgS4">https://youtube.com/shorts/n8WxkqMRgS4</a>
<blockquote><b>"decibel"</b><br/>Miks?<br/><a target="_blank" href="https://youtube.com/shorts/n8WxkqMRgS4">https://youtube.com/shorts/n8WxkqMRgS4</a></blockquote><br/><br/>Mida rohkem redelit kokku pakitakse, seda väiksemaks muutub tervikkehale mõjuv õhutakistus, seega langemise kiirus suureneb. Pikema redeli pulgad toimivad õhupidurina.
Leidsin FBst päris hea viktoriiniküssi:
