Vend SANDER mytlen et kuidas oleks kyige kergem vastata sinu kysimustele! Tegelen peamiselt interest rate indexite ND,S&P,NQ,E-MINI,Russel,Nikkei indeksite ja currencitega ED,JY,BP,AD,EC, vahest ka energy indexitega. Vastavate commoditite volatiilsus vyibolla tyiesti erinev iga minut. Kyik oleneb toimuvast maailmas. Ekonoomilistest, poliitilistest ning finants syndmustest. sellest oleneb ka open interest. Samuti kui tymmatakse yhest kohast raha vylja siis pannakse ta kohe ka teise kohta sisse.On olemas vastavad volatiilsuse indeksid VIX ja teised mida vyrreldakse ning tehakse siis vastavad otsused. Pyhimyte on selles et peab olema alati midagi myya ja osta kui selle jaoks on vajadus. Muidugi kasutab igayks erinevaid tehnikaid sellejaoks. Palju on selliseid optione mille pyeva kyive ulatub 10 000-100000 contractidesse pyevas. Miks ,sest terve maailm teeb omale seal raha. Loodan et vastasin enam vyhem yra kui midagi jyi lisamata siis kysige olen alati valmis aitama oma vendi ja ydesi kui ma seda oskan ja suudan!
Minu viimane straddle - ost BLDP Nov01 22.5 Call @ 3.90 , ost BLDP Nov01 Put @ 2.55.<br /><br />BEP punktid 28.95 USD ja 16.05 USD
Puhtalt tehniliselt l2henedes on straddle-te ja strangle-te puhul yheks t2htsamaks alusinstrumendi valiku kriteeriumiks implied volatility (IV) ja historical volatility (HV) lahknevus. Samuti ka HV (ja ka ennustamatu Future Volatility) tsyklilisus.<br /><br />L2htudes sellest tegin natuke USA b8rsiaktsiate osas researchi. Esitan siinkohal hetkel minu meelest 5 antud taktikaks sobilikumat aktsiat:<br /><br />firma: IV 30D HV IV/HV<br />LU (LUCENT TECHS INC) 61.90% 86.08% 0.72<br />PRX (Pharmaceutical..) 65.98% 93.13% 0.71<br />SMTC (SEMTECH CORP) 57.96% 86.11% 0.67<br />CIEN (CIENA CORP) 78.45% 121.85% 0.64<br />GCO (GENESCO INC) 45.58% 82.68% 0.55 <br />
Taavi, kas oled virtuaalselt või ka praktiliselt janno1 taktikat sellisele rsearchile tuginedes teostanud?
Üks veidike lõbusam strateegia nn. troika-strateegia. Viimasel ajal on troika (CSCO, SUNW ja ORCL) küll vahepeal erinevates suundades jooksnud, kuid vahepeatustest ikka kohtunud (s.t. kõik aktsiad maksavad dollarites ühe palju).<br /><br />Seega kui täna hommikuks oli SUNW ja CSCO vahe pea 5 USD, läksin lühikeseks CSCO-s ja pikaks SUNW-s.<br /><br />SUNW Oct01 12.5 Call @ 1.00<br />CSCO Oct01 17.5 Put @ 1.95
Taavi, kust need IV vs. HV edetabelid võtsid?
Keda huvitab teenimine IV ja HV vahe pealt siis veel:<br /><br />http://www.optionclub.com/cgi-bin/volatility_uov.htm
Kuskil oli välja toodud hea kriteerium, kas inimene peaks hakkama optsioonidega volatiilsuse peal mängima. Senikaua kui sa arvutad Excelis, ei tasu optsioonidesse minna. <br /><br />Aga ülaltoodu aktsiate suhtes mina ei julgeks küll oluliste summadega positsiooni võtta. Tooks ära ka mõne põhjenduse.<br /><br />1. Regression to the mean. Implied volatility'd on vägagi kõrged. Vaata alljärgnevat tabelit 1 kuu volatiilsuste kohta. Tabeli lugemine: kuu volatiilsusega 10-20 oli 434 ettevõtet ehk 19,7% ettevõtete üldarvust; volatiilsusega 0-20 oli kumulatiivselt 22,25% ettevõtete üldarvust (2202).<br /><br />HV:kuu Firmad % CUM<br />10 56 2,5% 2,54%<br />20 434 19,7% 22,25%<br />30 488 22,2% 44,41%<br />40 376 17,1% 61,49%<br />50 285 12,9% 74,43%<br />60 187 8,5% 82,92%<br />70 113 5,1% 88,06%<br />80 86 3,9% 91,96%<br />90 44 2,0% 93,96%<br />100 26 1,2% 95,14%<br />110 107 4,9% 100,00%<br /><br />www.cboe.com<br /><br />Sinu soovitatud aktsiate implied volatility läheb TOP 5-15% sisse. Kui võrdleks volatiilsuste käitumist ajas, siis TOP 15% volatiilsus on ajas kindlalt ja suhteliselt kiiresti kahanev. Seega, mida iganes sa teed, tee seda kiiresti.<br /><br />2. Volatiilsuste arvutamine. Üks ja sama volatiilsus võib kujuneda nii lihtsa üles-alla kõikumise kui trendi korral. Oluline osa suurest volatiilsusest on nii mõnigi kord tingitud ühekordsest suuremast uudisest, mis edaspidi ei kordu. Seega historical ja implied volatiilsuse lihtlabasest kõrvutamisest jääb raudselt väheks.<br /><br />3. Sul ei teki portfelliefekti. Taolise strateegia korral on oodatav tulusus väga volatiilne, samas on sinu volatiilsuse portfellis olevad ettevõtted üsnagi tugevasti korreleerunud (check out beta). Seega ei saa sa ühes perioodis mängu panna olulist osa portfellist, mis läheb teatud vastuollu punkt 1 ja on muidu küllaltki ebameeldiv.<br /><br />Check out: http://www.frbatlanta.org/publica/eco-rev/rev_abs/01er/q1/waggoner.pdf<br />
No kordan veelkord yle, et antud strateegia kohaselt on t6esti yks oluline kriteerium HV tsyklilisus..<br /><br />Kui on leitud vastav tsyklilise HV-ga alusvara, tuleb tehnilise analyysi abil valida moment straddle positsiooni soetamiseks ..<br /><br />Olen aga avastanud, et t6esti ebameeldivaks t6kkeks antud taktika juures on standardiseeritud optsioonide strike hinnasamm, mis tihti <br />a) on samas suurusj2rgus kui aktsiahind<br />b) aktsiahind asub kahe hinnasammu vahel ja seega on raske tasakaalus straddlet osta<br /><br />PS. Loowi piiramata tuluga positsioonide (call, straddle) puhul ongi risk yldjuhul v2ga k6rge..olen sinuga ses osas t2iesti n6us
Mida sa selle tsyklilisuse leidmise all õieti silmas pead? Kas sa oled suuteline eristama, kas aktsia kõrge volatiilsus on püsiva iseloomuga või läheb kõige kaduva teed (regression to the mean)? Julgeksin väita, et näiteks TTY (finants)matemaatikast jääb taolise ülesande lahendamiseks kaugelt väheks. Eestis on alla kymne inimese, kes seda võib-olla teha oskaksid... Muide, mis proges/keeles sa tsyklilisust leiad ja tehnilist analyysi teed?<br /><br />Sorry, kui sa yks nendest vähestest oled (oled sa siis?).<br />
Pean ausalt tunnistama, et ma ei ole suurem asi revolutsiooniliste asjade isev2ljam6tleja. HV tsyklilisuse idee on p2rit siit samast foorumist, kus t6nno esitas 25/04/01 14:12 INTC HV 30 päevase volatiilsuse liikuva keskmise graafiku<br /><br />Tunnistan, et iga konkreetse aktsia HV liikuva keskmise l2hendamiseks sobiliku (t6en2oliselt siis mingit tyypi laine)funktsiooni otsimine v6tab aega :), samas on see triviaalne statistiline probleem (andmeid kirjeldava funktsiooni leidmine). <br /><br />Samas kui see funktsioon on leitud, v6ib ekstrapoleerida seda funktsiooni, ning pyyda osta straddle-t kui HV liikuvat keskmist kirjeldav (laine)funktsioon ronib oma lokaalsesse maksimumi. Eeldus on muidugi endiselt, et samal ajal kujuneb IV pigem HV funktsiooni keskv22rtuse j2rgi, mitte hetke HV tsykli j2rgi.
On alles keeruline jutt...läheneb sellele, mis JP Morgani statistiliste derivatiivide mees rääkis, aga keegi siit foorumist nagu taoliste teooriatega raha on ka teeninud? I mean, korralikult teeninud, mitte mõned tuhanded taalad kuus nagu Janno.
see kõik on teooria, mis moodustab kogu teadusest 10%.keegi tark on öelnud, et börsil vöita, on vaja 10% teooriat ja 90% kõhutunnet. nii et, suunduks ehk hoopis kõhutunde juurde, mis annaks ehk paremaid tulemusi.<br /><br />
Tõnno,<br />Ma formuleerisin oma küsimuse seal seminaril ikka täiesti valesti.<br />Ma tahtsin hoopis teada, kuidas muutub optsiooni ajaväärtus ajas. Ehk kas ta muutub mingi kindla valemi või funktsiooni järgi.<br />Et kui meil on teada optsiooni ajaväärtus x, mis on näiteks 365 päeva enne tähtaega, siis saame arvutada ka ajaväärtuse näiteks 50 päeva enne tähtaega.<br />Saab seda nii üheselt määrata või kas siis vähemalt midagi umbkaudset on olemas.
Optsiooni ajaväärtuse muut ajas on ruutjuure funktsioon.
Hillzo, ka seminaril näidati ekraanil ruutjuure funktsiooni graafikut.
Ja ma saan aru, et see on juurfunktsioon, aga see pole ju lihtsalt ruutjuur x.<br />Kui ei tea, ära targuta
Selles mõttes, et anna siis rohkem infi, kui tead.
hillzo:<br />Optsiooni ajaväärtus sõltub näiteks ka alusvara volatiilsusest (ning kindlasti veel mitmetest muudest tingimustest, mida ma ei oska hetkel siin formuleerida). Seega sa ei saa nii lihtsalt ühe valemiga seda hinda mingil x päeval määrata
Hillzo: Ma ei targuta<br />Esiteks küsisid sa ise, kuidas muutub optsiooni ajaväärtus AJAS!<br />Teiseks olid sa ju nõus ka “millegi umbkaudsega”<br />Samuti oli eelduseks, et jutt käib Ameerika tüüpi optsioonidest, millel on alati olemas time value (v.a. deep-in-the-money optsioonid), samas kui Euroopa tüüpi optsioonid võivad vabalt kaubelda ka alla intrinsic value.
Hillizol on hea küsimus. Ka mind huvitab näiteks niisugune probleem: <br />aktsia maksab praegu $50<br />mul on septembri call strike 60<br />Mis saab siis kui aktsia hind tõuseb homme $60 peale ja jääb siis püsima? Kui palju saan/kaotan siis kui kohe müün maha, ja kas soses ajaväärtuse muutumisega saan hiljem vähem?
<P>falcon, hillzo, mamba, MSM. Optsiooni ajaväärtust saab arvutada lahutades optsiooni hinnast intrinsic value ehk seesmise väärtuse. Callide puhul on seesmine väärtus S-X; put'idel X-S.Seega ajaväärtuse sõltuvus ajast on sõltuv optsiooni hindamise valemist (sisemine väärtus ei sõltu ajast). Millist meetodit (valemit) kasutada, on maitse asi - mulle meeldib klassika - Black-Scholes. Sisendid: X(strike), S(spot), s(volatiilsus), r(intressimäär), t(aeg lõpuni). Väärtuse sõltuvus ajast on esmasel pilgul vaadatuna avaldatav (räägin euroopa callist)const1 - const2/[exp(r(t)] Samas sõltuvad ka konstandid ajast, kuna mõlema konstandi arvutamisel kasutatakse Laplace funktsiooni, mille argument on kaudselt sõltuv ruutjuurega ajast). <BR><BR>Mis printsiibis toimub? (räägin euroopa callist) Toimub see, et aktsiate tulumäärad eeldatakse olevat log-normaalse jaotusega. Optsiooni hindamise juures uuritakse tõenäosust, et aktsia hind on mingi perioodi pärast mingis vahemikus (kas suletud või avatud). Aeg mängib rolli kahes kohas: 1. Optsioonist saadav tulu on võrdne praeguse hinna ning tulevase hinna PV vahega. Strike PV arvutamisel on aeg negatiivne astendaja ehk aja vähenedes Strike PV suureneb ning optsioon muutub väärtusetumaks. 2. Tõenäosusliku protsessi kirjeldamisel kasutatakse eeldusena seaduspärasust, et logaritm Aktsia hinnast tulevikus on normaaljaotusega funktsioon keskväärtusega (ln S + (r + ss/2)t) ning standardhälbega s*sqrt(t). Märkusena olgu mainitud, et keskväärtuse teine komponent, mis sõltub ajast on seal ainult seetõttu, et matemaatiliselt sobis B-S mudelisse just lognormaaljaotus. (Oleks tegu normaaljaotusega, siis teist komponenti ei oleks). Aga standardhälve on nagu tavaliselt - sõltub ruutjuurega ajast. <BR><BR>MSM - kui aktsia jääb $60 peale püsima, siis su optsiooni ajaväärtus kahaneb alguses aeglasemalt ning lõpus päris kiiresti.</P><P> <IMG src="/images/files/tv.gif" border=0></P>
Kui optsiooni eluiga on jäänud lühikeseks siis kaotab optsioon kiiresti väärtust.<br />Kui just ei ole väga sügaval rahas - aga see vist hetkel ei paku huvi.<br />MSM näite puhul:<br />Kui implied volatiilsus on umbes 45% siis <br />09/07 aktsia $50 , optsioon 0.05 (isegi vähe alla)<br />reaalselt opt hind vaevalt nii madal on - selle hinnaga ei lasta osta, ilmselt tuleb mingi 0.1 või rohkem.<br />09/07 aktsia $60 , optsioon 2.1 - 2.2<br />09/14 aktsia $60 , optsioon 1.45 - 1.55<br /><br />Reaalselt aga volatiilsus ei püsi paigal vaid kõigub. Seega ka hinnad kõiguvad.<br />Tüüpiliselt peale suuremat tõusu ja juba tõusu ajal volatiilsus langeb. Kuna aeg sööb optsioonihinda halastamatult ja vola võib langeda - siis müü kohe kui saad hea hinna!!!!<br />Rääkimata sellest et ka aktsia hind võib ju uuesti langeda....<br />
Tere lugupeetud profid ! Palun vabandust et ma katkestan teie vestlus...aga mul tekkis probleem ja on vaja teie nõuanne. Mul on vaja diplom kirjutada aga ma ei tea mis teema valida. Kas te võite öelda mis on täna (Eestis) aktuaalne ja huvitav teema? <br />Tänan. <br />napster
napster, loe oma teade rahulikult läbi ja mõtle mis nõu sulle selle infi põhjal anda saab.
uurisin, kuidas m22ratakse aktsia hinna tsyklilisust. Ja selgus, et selleks kasutatakse fyysika algkursusest tuttavat Fourier teisendust. Vajaliku softi, juhised ja know how saab ntx <br />http://village.flashnet.it/users/fn212061/cyclic.htm<br /><br />Kui nyyd Fourier teisenduse aluseks v6tta andmed aktsia History Volatility kohta, saab leida aktsia volatiilsustsyklid ning sobivad sisenemispunktid "neutraalse suunaga" positsioonide v6tmiseks (ntx elementaarsed straddled ja strangled)...<br /><br />
taavi, ma tahaks väga su'ga nõustuda, kuid ei saa. probleem seisneb selles, et Fourieri teisendusega saab viia kõik funtksioonid võnkumistest koosnevate funktsioonide summaks. Kõik oleks OK, kui finantsaegridu saaks lahutada deterministlikeks algteguriteks. Aga minu teada ei saa. Lühim viis finantsaegrida analüütiliselt kirjeldada on rida ise. S.t. ei ole leitud veel võimalust yhte aegrida deterministlikult (s.t. ilma juhuslikkuse komponendita) kirjeldada. <br />Seega osutub ka Fourieri teisenduse kasutamine mitte-päris-õigeks.<br /><br />Enivei, teema on huvitav ja seda võiks siin edasi käsitleda. uurin ka sinu pandud linki.
Eelpool väljahõigatud straddle ja <i>troika</i>-straddle lõppesid nii:<br /><br />BLDP 7.7 (put)+ 0.3 (call) =8.00 (ost 6.45)<br /><br />SUNW call 0.2 + CSCO put 4.3 = 4.5 (ost 2.95)
Selline küsimus:<br />Kas optsioonide pariteetsustingimus on alati täidetud või on sellest võimalikud ka kõrvalekalded?<br />Kas kellelgi on olnud juhust neid kõrvalekaldeid arbitraaži teostamisel ära kasutada ja kuidas see tehniliselt välja nägi?
Robert, mis siis finantsaegridadel h2da on , et neid p6hjuslikeks algteguriteks lahutada ei saa? Kui sa ostad aktsiat, siis on sul ju ometi kindel p6hjus, mix sa seda teed. N2ide: Kuna Eesti SKP prognoos on hea ja minu palk hiljuti t6usis ja USA aktsiaturg ka t6useb ja Hansapank n2itab kumuleeruvalt kasvavat kasumit, siis ostan v6i myyn (!) Hansapanga aktsiat. Eeldades, et sa oled ratsionaalne investor eksisteerivad sinu jaoks rohkem v6i v2hemteadvustatutena alati tehingut p6hjustavad argumendid.<br />Panid t2h2le, et n2ites oli neli (tsyklilist) funktsiooni, millede summa tingis sinu ostuk2itumise. Investeerimisotsust m6jutavaid tegureid ja nendealuseid funktsioone on palju. Alginfole lisandub muidugi sinupoolse info interpreteerimise funktsioon s.t. sa v6id sellest infost j2reldada ntx ristivastupidiseid tulemusi.<br />T2histame nyyd <br />(def) IGT = investeerimisotsust genereeriv tegur<br />Ytleme, et IGT-sid on l6plik hulk, ehkki k6ik investorid ei pruugi k6igi IGT-de kohta infot omada.<br />Veel ytleme, et k6ik IGT-d muutuvad ajas suhteliselt perioodiliselt <br /><br />K6ik me interpreteerime IGT-sid erinevalt , seega<br />(def ) Intr = info t6lgendamine investorile ainuomasest teadmiste- ja andmebaasist l2htudes<br /> Intr(IGT) = interpreteeritud investeerimisotsust genereeriv tegur<br /><br />(def) ITK = Investorile teada olev info turu kohta<br /> ITK = intr (IGT1, IGT2..IGTn) <br />Paneme nyyd t2h2le, et ei kirjutatud ITK= SUM (intr(IGT1), intr(IGT2)...intr(IGTn))... kuna investori arvamus turust kujuneb k6igi tegurite vastastikm6ju tulemusena, mitte paljude teguride interpretatsioonide summana.<br /><br />Kuna erinevad inimesed k2ituvad sama infot omades erinevalt, siis peame defineerima<br />(def) kait = investori k2itumine omatavast infost l2htudes<br />(def) InvK = investori k2itumine turul<br /> InvK = kait (ITK)<br /><br />Kuna investorid omavad turul erinevat m6juv6imu (rahahulka), siis investorite k2itumine turul esineva n6udluse-pakkumise vastasm6juna olgu defineeritud:<br />(def) moju = investori v6imalus oma investeerimisk2itumist realiseerida<br />(def) Turg = Turul kujunev situatsioon investorite k2itumistest l2htudes<br /> Turg = moju (InvK(1), InvK(2)...InvK(n))<br /><br />Kuna eeldasime, et IGT muutus ajas toimub teatud perioodiga (tegelikult tuleks aegridadest enne elimineerida monotoonne trend, aga sellest kunagi hiljem), siis v6ime v2ita, et ratsionaalse investori IKT on enamasti lahutatav perioodilisteks komponentideks (kasutades kasv6i funktsiooni "intr" p88rdfunktsiooni, kui see eksisteerib). Kuna ITK on lahutatav perioodilisteks komponentideks, siis on ka funktsioon "InvK" lahutatav perioodilisteks komponentideks (kasutades ntx funktsiooni "kait" p88rdfunktsiooni, kui see eksisteerib). Kuna InvK on lahutatav perioodilisteks komponentideks, siis on ka funktisoon "Turg" lahutatav perioodilisteks komponentideks (kasutades ntx funktsiooni "moju" p88rdfunktsiooni, kui see eksisteerib). <br /><br />SEEGA ON FOURIER TEISENDUS TURUHINDADE ANALYYSIL RAKENDATAV!<br /><br />Selline oleks pisuke selgelt pseudomatemaatiline vastus sulle Robert :)<br />
tsiteerin: "tegelikult tuleks aegridadest enne elimineerida monotoonne trend, aga sellest kunagi hiljem)"<br /><br />paistab et taavi asja t6siselt v6tnud:p<br />ytleks ikkagi et "ära pyya tilli pikkust kilogrammidega m66ta!" minuarust kogu see turukaitumise matemaatikasse panemine on jura.<br /><br />k6ik p6hineb inimkaitumisel. ja see v6ib teha ykskoik mida! seega pole see ennustatav ning igasugu matemaatika on nagu koffipaksult ennustamine.. st voib ju OLETADA (kui piisavalt yldistada ja defineerida) aga t6ele see ei vasta.<br /><br />milleks siis aega raisata?<br /><br />ma praegu kauplen puhtalt k6hutunde jargi ja olen 50% miinuses. oleks ma eile masina taga olnud oleksin juba rikas :p oleksin on 6petus eksole.<br /><br />ma t6esti ei tea mis tuleb ja ainus mis ma teha saan on turuga kaasa minna..
Ei ole kyll selle foorumi teema,aga vastan sulle riq. Matemaatika ei ole eesm2rk, vaid t88riist ehk vahend. Kasutame matemaatikat tehnilisel analyysil, isegi fundamentaalanalyysil. Loomulikult saab inimene areneda ka ilma t88riistu kasutamata, aga selleks kulub tunduvalt rohkem ressurssi. M6tle, mis oleks juhtunud, kui mu vanavanaisa poleks leiutanud ntx kivikirvest.. :)
v6i kui keskajal oleks n6iad puudnud?<br />siis oleks su vanaisa tuleriidale pandud :P
Natuke uurisin ajaväärtuse asja veel. Kuidas ta avaldub funktsioonina.<br />Tuletades B/S valemist funktsiooni sõltuvuse ajast, oli tulemuseks väga kerge asi.<br />C = N(sqrt(t)) - N(-sqrt(t)).<br />C=optsiooni hind<br />t=aeg<br />N(z), on mingi konstante funktsioon, (ei tea täpselt, pole nii kõva matemaatikas), igaljuhul avaldub see Excelis NORMSDIST(x)<br /><br />Viskasin ka netti ülesse, <a href=https://www.hot.ee/hillzo/timevalue.xls target=blank>Timevalue.xls</a>
Normdist(X) (=normdist(x,0,1) ilmselt)peaks olema normaaljaotuse jaotusfunktsioon kus a=0 ja sigma = 1 :)
hillzo - sinu poolt toodud valem on kyll vale. <br /><br />N(x) on excelis tõepoolest NORMSDIST(x)=NORMDIST(x,0,1) ja ta näitab tõenäosust, et normaaljaotusega muutuja on väiksem, kui muutuja X. sellise normaaljaotuse keskväärtus on 0 ja standardhälve 1, s.t. tegemist on standardiseeritud normaaljaotusega.<br /><br />
Ok, jah, kui nüüd hommikul värkse peaga vaadata. Muidugi oleks tore teada saada õige valem, aga kuna keegi ei vastanud mulle, siis otsustasin ise proovida. Tegijal juhtub :(
Huvitav on tõdeda, et kui uurida erinevaid strateegiaid, ideid, mudeleid või meetodeid, siis rajanevad nad enamasti “börsikoodi” lugemisel. Et näiteks impordi kasvu tulemuste avaldamine on ajalooliselt just niimoodi mõjunud, kvartalitulemused naamoodi, käibelangus naamoodi, jne. tohutute tegurite mõjud (nii mikro- kui makrokeskkonna) – mõned suunavad turgu või alusvara rohkem, teised vähem.<br />Üliharva (tegelikult eriti polegi kohanud) aga leidub konkreetseid mudeleid ja matemaatilisi põhjendusi, et kuidas oleks võimalik mingi konkreetse aktsia hinda ise päevasiseselt mõjutada. Loomulikult võib selline tegevus nõuda piisavalt suuri ressursse, kuid geniaalse idee korral pole rahalist tagavara niipalju vist vaja.<br /><br />a)Minuteada lüüakse mõnikord enne suurema koguse müümist mõningad ostuorderid sisse. Võtame Norma. Oletame, et keegi X tahab müüa 10 000 Norma aktsiat. Algatuseks ostab 2005 aktsiat. Olenevalt ostuhinnast peaks see tsipa aktsia hinda mõjutama. Nüüd ostab umbes 1000 aktsia väärtuses putte. Kui turuosalised ei näe mingit erilist põhjust, peaks saama 10 000 Norma aktsiast normaalse hinnaga lahti. Selline tehing peaks vististi nõksa alusvarale mõjuma. Nüüd müüb X näiteks 1506+100 aktsiat kiiresti kasvõi tsipa alla turuhinna maha. Järgnevalt putid. Siit küsimus: kas aruka matemaatilise tegutsemise korral on võimalik niiviisi mõnevõrra turgu petta (suht võimatu eeldus) ja saada müügilt väike võimendus. Kodanik kristjan ütles küll, et analoogne tegutsemine on iseenda vuntsepidi soost väljatirimine, kuid kas asja võimatuse kohta eksisteerib mingi kindel aksioom?<br /><br />b)Selge on igastahes see, et vägisi on võimalik portfelli või turgu liigutada: ebaeetilisel kobel lennukiga kuhugi sisse sõites, pommi pannes ja isegi õnnestus “Häirekell Norma kohal” algatajal seda tsipa teha; eetilisel kombel nagu Buffet. Buffeti variant on huvitav – ostis algatuseks väiksemate firmade aktsiaid (tema jaoks) ning suunas ise nende käekäiku paremuse poole. Mõne huvitava toote leiutajal, kes müüb selle mõnele väiksemale firmale ja usub asja potentsiaali, võib olla isegi kasulik osta antud ettevõtte calle.<br /><br />c)Kas väikespekulandil suurte turutegijate kõrval eksisteerib üleüldse eetilisi liigutamisvõimalusi? Osta kas või 3000 Klementi aktsiat ja siis iga tund ja minut üritada leida omade vahenditega võimalusi, kuidas nende tooteid saaks edasi müüa, müüginumbreid parandada (seda teeb tegelikult terve firma ja juhatus)?!<br /><br />Kas eksisteerib mõni koht, kus on arutletud mooduste üle, kuidas panna portfell oma pilli järgi tantsima ja millega selliste vendade üritused on lõppenud?<br />
Olen katsetanud strateegiat, kus tahtsin lahti saada 2K Klementist ja andsin ostupoolele kõvasti ordereid sisse, jättes mulje laialdasest ostuhuvist. See toimus miski poolteist aastat tagasi. Igal juhul õnnestus aktsiatest lahti saada. Usun, et ebalikviidsete aktsiatega võib selline strateegia isegi vilja kanda.<br /><br />Olen püüdnud ka välja mõelda strateegiat, kuidas turgu üle mängida. Vahepeal mõtlesin isegi ise-endaga tehingute tegemisest läbi börsisüsteemi, jättes mulje ostuhuvist ja püüdes siis aktsiaid kõrgemal tasemel kellegile maha müüa. See võib toimuda mõne väga ebalikviidse aktsiaga, kus peale minu arvestatavat kauplejat pole ja aktsiaid õnnestub müüa mõnele juhuslikule ohvrile (väikeinvestorile). Igal-juhul jääks aktsia paljudele silma, kui ta tõuseb arvestatava käibega, samas tuleks maksta arvestatavat teenustasu. Siiani pole ma seda kasutanud.
Kuna teatav protsent x turuosalistest kasutab tehnilist analüüsi spekuleerimiseks, peaks teatava orderite kombinatsiooniga saama alusvara toetustaseme läbida (kui aktsia hind on selle lähedal), see peaks ajendama TA austajad (või sellega arvestajad) müüma või ostma.<br /><br />Oletame, et firma ABC aktsia hind on 100 ühikut, mille alumine toetustase on 98 ning mille läbimine “tähendaks” langustrendi jätkumist. Üleval järgmised orderid:<br /><br /> Ost Müük<br />99 3 000 101 1 000<br />98 2 500 102 3 500<br />97 2 000 103 4 000<br />96 5 000 104 2 400<br /> 105 6 000<br /><br />Kodanik x omab 10 000 firma ABC aktsiat, millest tahab lahti saada, lisaks on tal vaba raha. Algatuseks ostab näiteks 1100 ABC aktsiat, mille tõttu tõuseb ABC hind ja parim müügipakkumine läheb 102 peale, ostuhind ei pruugigi tõusta, kuid võib. Selle tõttu peaks langema puti hind (kui teistel on piisav ajavahemik järelduste tegemiseks). Nüüd ostab X putte strike`ga 101 või 100 umbes 5 000 aktsiale. Järgnevalt annab x 11 100 ABC aktsia müügiorderi turuhinnaga, mis teeb keskmiseks aktsiast saadavaks rahaks 97,4 ühikut (pole kindel päris selles loogikas). Aktsia hind ise peaks olema siis 96 juures. Mõnevõrra kaotaks esialgse lisaostuga, kuid puttidega peaks see tagasi tulema.<br />Kui esialgse(te) aktsiaostu(de) põhjal korrigeeriks keegi oma puttide hindu, oleks tore. Asi eeldaks, et ABC optsiooniturg oleks vägagi likviidne. Teine probleem on selles, et kas eelnev käitumine ajendaks mõningaid TA austajaid, kel pole limiitordereid väljas, ABC-d müüma ja langusele kaasa aitama. Hea oleks vist analoogne tegevus ajastada mõne pisema negatiivse uudise valgusesse.<br /><br /><br />Vaatasin reedel nõksa AMZN liikumist, jättis vahepeal mulje, et 18,9 tasemelt kuni 18,5 tasemeni liikus taktis 8-10 senti alla ja siis 3-7 senti jälle üles kuni 15 minutilise intervalliga. Mõned turuosalised ootasid väikest põrget. Kui puht juhuslikult oleks mõni turuosaline ostnud nõksa suurema koguse siis kui hind oli tõusnud 6 või 7 sendi võrra ja keegi oleks veel sellele kaasa aidanud, oleks võinud see tekitada väikese grupi spekulante (läbib 7 sendi piiri), kes lootsid põrkele. Algul aitad minimaalselt põrkele kaasa, hiljem aga seda maha mängida.<br />Oleks, keegi, umbes ja võiks on toredad sõnad.<br />
On teada fakt, et 85-90% inimestest kes Chicago optsiooniturgudel kauplevad, on losers. Õnnelik oled kui kuulud sellesse teise 10%. Aga see on Casino taktika ja see on sinu vastu kuigi sa vahel võidad.
Laurime ja Alvar hakkavad vist lähedale jõudma sellele, millega tegeleb legendaarne spekulant SPETS?
Kui kedagi huvitab minu futuuride virtuaalportfell kus alustasin $10,000-ga ja olen nyyd kuskil $300,000 kandis, siis minge www.mocktrading.com ja pange juuserneimiks ja passwordiks "Muki." (P66rake t2h3elepanu trade history'le) Uurige ja kommenteerige palun. Ootan huviga.
see on mingi fucking fakeportfell<br /><br />1) kõik tehingud on kasumlikud<br />2) väidetavalt on on S&P futuurid, näiteks 9.10.2002 liikunud 5 minutiga 776 >803 ehk NELI protsenti:)<br />Ei ole kahjuks intraday charti niivana, aga võin 99% kindlusega väita et nii VÕIMSAID S&P futuuride liikumisi toimub ehk 1-2X aastas...<br />selles "portfellis" on seevasti iga teine kasumlik treid saavutatud nii, et futuurid on liikunud 3-4% 5 minuti jooksul:))<br /><br />olen loll, et aega raiskasin taolise kräpi uurimisele :P
Fit,<br /><br />Ytled 6igesti, et tegemist on crapiga. Syrri tipp on see, need mehed pakuvad sellist jampsi "sirgete n2gudega." Kas on yldse mingisugust kohta kus saaks k2tt harjutada ja mis oleks enam-v2hem reaal-ajas ja oleks t6siselt v6etav? Tundsin korra naiivselt huvi ja nyyd helistatakse juba t66 juurde ning pakutakse 2revil h22lega igasugu "super" diile. Nt. $200 roundtrippe nafta optsioonidele jne. <br />Kuna peaksin oma treidingut tegema peale t66aega, siis olen m6elnud FOREXi peale. Neil on mingi periood kus saad kuiva trenni teha, enne kui accounti lahti teed. Oled ise midagi sarnast varem proovinud?
Paradoksaalne on see, et virtuaalportfellis nii mõnelgi läheb ülihästi aga kui hakatakse reaalportfellis kauplema siis otse vastupidi. Not impressive!
äkki ongi virtuaalportfelli, eriti selle futuuride oma, eesmärgiks "esimene doos on tasuta" ehk et inimene satuks eufooriasse et nii lihtne on v6ita ja köhiks papi sisse..
pole nõus, riq, mina inimestest nii halvasti ei arva. Lihtsalt enamus inimesi käituvad virtualportus ühtmoodi (ikka plussis), aga pärisrahaga teistmoodi (ikka lossis). Paraku nii see on ja siin pole vaja otsida nähtamatut kätt vaid inimpsühholoogia annab vastuse - ammutuntu, kuid siiski veel võitmata.
No ma olen ka siin virtuportusi teinud aga on nii kasumeid kui kahjumeid nagu päris portfelliski. See tuleneb vist sellest, et suhtun virtuportusse pea sama tõsiselt kui päris portfelli, ja miks peakski teismoodi suhtuma. Ja tegelikult on see kõik niikaua virtuaalne kuni sa pole teenitud raha investeerimiskontolt oma pangakontole kandnud. Investeerimiskonto annab võimaluse kaotusteta oma vigadest õppida. Kui virtuportusid veel palju on siis unustad kahjumid ära ja arvestad kokku ainult kasumeid. Tavaliselt on see lihtsalt mõne algaja õnn, et ta on virtuportuga roppu kasumit teeninud. Kui mõni kogenum investor sellega peaks hakkama saama siis ta tavaliselt siin ei hõiska(kahjuks), et näete kui palju ma siin teenisin. Aga kui alustad investeerimist bõrsil ajal mis on parajasti soodne sinu investeermistaktikale siis võid üsnapeagi hakata häid kasumeid teenima. Nii, et andke minna. Kui me ei võida kohe siis ükskord me võidame nagunii! :-)