Võlakirjade ja võlakirjafondide tulevik
Postitusi kokku 161
Mikk_Taras

<blockquote><b>proteo</b><br/>Kas ja kuidas on võimalik Kreeka 2a võlakirju osta, kas ka LHV vahendusel?</blockquote><br/><br/>LHV vahendusel on võimalik Kreeka võlakirju soetada (ühendust tasuks võtta maakleritega).

TaivoS

Üks Nordea onu mainis ka eile, et oleme olukorras, kus tema on pigem kaalumas Kreeka võlakirjade portfelli lisamist kui vastupidi.

PeaLiK

Ma olen ka mänginud 2a võlakirjade ideega. Kaalutlus järgnev:<br/><br/>a) Võlgade &quot;reprofileerimiseni&quot; jõudmine võib kuluda kauem kui 2a (need asjad ei toimu päris üleöö).<br/>b) ECB võib otsustada Kreekale mingil moel päästerõnga visata.<br/>c) Kui siiski läheb restruktureerimiseks, siis sellest saadav loss võib erainvestori jaoks esimeses lähenduses osutuda väiksemaks, kui 20% yieldist saadav kasu.

Kristjan1

mykoloog kirjutas: &quot;See vaidlus on ennast jah sügavalt ammendanud&quot;<br/><br/>muidugi, kui eksid elementaarsete t6dede vastu makromajanduses ning sulle seda meelde tuletatakse, siis tuleb öelda, et meeldetuletaja jutt on ennast ammendanud ja ta on kohalik hull. Argumente sul esitada pole, seda kellegi hulluks nimetamine ei muuda. Mykoloogi ei ole häbenenud oma v6hiklikkust siin foorumis ennegi demonstreerimast. <br/> <br/>impendium kirjutas: &quot;Muuseas, kas sa oled aru saanud, et mida see ECB jändab siin selle Kreeka ja Portugaliga, lasku trükimasinast mõnisada jardi EURi välja ja ostku selle eest uued võlakirjaemissioonid ära? Mingit inflatsiooni ei teki, Saksa pensionäridele jääb nende säästude ostuvõime alles and we&#39;re back to happy days again&quot;<br/><br/>Aga seda ju sisuliselt tehaksegi, segatakse veidi vett, et asi segasem oleks ainult. See on ainuke viis kuidas eurotsoon pysima jääb. Loota, et EMU riigid muutuvad konkurentsiv6imelt sarnasteks, et näiteks oleks v6imalik per capita v6rdne summa defitsiitselt kulutada k6ikides liikmesriikides on pehmelt öeldes naiivne. Lisaks nn &quot;wealth transfer&quot;, mis on absoluutselt vajalik yhes rahatsoonis. See &quot;wealth transfer&quot; juba toimub näiteks Saksamaalt Hispaaniasse, asi on selles, et selle vastu v6ideldakse ja seda peetakse probleemiks. K6ik finantsprobleemid kaoksid(loe poliitilised probleemid, sest ECBl pole operatsiooniliselt mingit probleemi kogu see v6lg rahastada), kui ECB ära rahastaks asja kohe, aga &quot;wealth transfer&quot; jääb ja liikmesriikide poliitikud ning laiem yldsus ei kujutanud ette, et EMU peaks nii toimima, aga peab ja uskuda v6id millesse tahes, reaalsus räägib millegist muust.<br/>Ma kirjutasin täpselt samast asjast siin foorumis eelmine aasta ja eurooptimiste oli siis rohkem, nyyd tundub, et nende read hakkavad h6renema. Reality kicks in no matter what your belief system is. :)

ozbot1

omg...<br/><br/>&quot;Rikkus luuakse reaalmajanduses ning defitsiitne kulutamine on tooriist, et tekitada n6udlust ning labi selle v6imaldada majandusel opereerida taisv6imsusel aegadel, kui n6udlus on depressiivne&quot; - osaliselt nõus, aga...(vt. järgmise lõigu vastust)<br/><br/>&quot;kriisi ajal karpimise tulemusel jaetakse rikkus loomata, ressursid majanduses kasutamata, millel pole mitte mingisugust tervem6istuslikku p6hjendust. Eestil majandusele tekitati sellega tohutu kahju. Tuhanded inimesed tootavad valismaal, tuhanded joovad kulapoe taga kanget olut ning tuhanded peavad seda edukaks majandamiseks.&quot; - ei ole nõus. Sellest, et valitsus kulutab defitsiitselt, ei tulene see, et ettevõtjad rohkem töökohti loovad.<br/><br/>Tuleb vaadata millel rikkuse loomine põhineb ja kas see on jätkusuutlik. Eestis loodi 2005-2008a valdav enamus rikkusest üksteisele betoonvundamente ja aknaid ning makroflexi müües, finantseerides seda väliskapitaliga. Kui Eesti valitsus oleks 2009a kärpimise asemel hullult defitsiitselt kulutamist jätkanud või lausa defitsiiti suurendanud, et sinu mõiste &quot;rikkuse loomist jätkata&quot;, siis mis oleks selle tulemus? Kapitali sissevool Rootsi pankadelt ju ei taastu/jätku samas mahus kui 2005-2008. Kust võtad sa jabura eelduse, et 2005-2008a loodud &quot;rikkus&quot; on üldse säilitamist/hoidmist väärt? Oled ju ise kirjutanud, et inflatsioon ei teki kui majandusel on vabu ressursse. Eesti opereeris selgelt 2005-2008 inflatoorses keskkonnas, mis SELGELT viitab, et ressursid majanduses olid üle 100% rakendatud ja iga sellest üle meie majanduses rakendatud Rootsi pensionäri säästetud SEK tekitas tegelikult ülenõudluse e. teistipidi võttes mittetootlikult/jätkusuutlikult rakendatud ressursi. Selle &quot;ballasti&quot; kärpimine oli ainuõige ja vältimatult vajalik, et mitte jõuda (seda sirget tulevikku ekstrapoleerides) sinna kus Kreeka on praegu. <br/><br/>Millest sa aru ei saa !?! <br/>Või sinu meelest on Kreekas kõik hästi ja soovitad Eestile sarnast mudelit?

Kristjan1

Vabandan, aga mulle ei anna rahu, kui v6hikud v6tavad s6na teemadel, millest nad aru ei saa. Endal aega pole ja teen copy paste. V6tame jalle mykoloogi rajalt maha. <br/><br/>Currencies Stay Within Their Currency Zone <br/><br/><br/><br/>Currencies stay within their currency zone. Transactions denominated in dollars, euros, rubles, etc. transpire within that currency zone, where prices are denominated in that currency. <br/><br/><br/>If someone holding dollars, for example, wants to participate in another zone, they exchange the dollars for that currency. The buyer of the dollars holds them and has the option of saving them or using them for purchases in the dollar zone, or eventually exchanging them for another currency. Foreigners don&#39;t &quot;bring dollars home.&quot;<br/><br/><br/>Foreign Exchange<br/><br/><br/>To use funds across currency zones it is necessary to exchange one currency for another, e.g., exchanging euros to obtain dollars in order to operate in the dollar zone, or vice versa. The world is running on a nonconvertible floating rate monetary regime. Currencies in demand are higher in value relative to currencies less in demand. This determines rates. Relative demand for currencies fluctuates based on a variety of factors. FX trading is about getting handle on this. Don&#39;t try this at home unless you are an expert. There are a lot of knives in the air.<br/><br/><br/>The foreign exchange market is a huge market that is highly liquid, and all transactions clear easily with minimal volatility, unless there is a currency crisis, which is a relatively rare occurrence. Currency stability and exchange liquidity are required for international trade, so it is in the interest of nations to keep their currencies stable. This leads to the need for countries to maintain adequate foreign reserves to defend their currencies against excessive volatility, which would disrupt trade and ultimately the country&#39;s finances. Countries also use foreign reserves to neutralize inflation that might result from a strong net export position.<br/><br/><br/>For example, one reason that China saves the dollars it receives from export sales is that it doesn’t want them exchanged for yuan for use in the Chinese economy, which they fear would drive up inflation at home. See Michael Pettis, What the PBoC Cannot Do With Its Reserves. While some of the dollars China gained from trade in the dollar zone are used to purchase goods and assets in the dollar zone while others are exchanged for use in other currency zones, most are saved at interest in US Treasury securities for future use, saving being defined as postponed consumption. <br/><br/><br/>Whatever China decides to do with its dollars eventually, they will stay in the dollars zone and be saved or spent in the dollar zone by either China or someone else. There is a lot of fretting over what China may do with its dollars and very little talk of what the options actually are. Whatever China does eventually, the dollars will stay in the dollar zone one way or another.<br/><br/><br/>Reserve Currencies<br/><br/><br/>Reserves currencies are currencies used for holding foreign reserves and to denominate international prices in global trade, e.g., oil is priced in US dollars. The dollar being the world’s reserve currency creates an incentive for holding it, but this advantage is relatively slight owing to floating rates and liquid exchange markets. There are also disadvantages to being the issuer of the reserve currency. The reserve currency is in demand and the issuer has to insure that enough is available. This may mean taking other matters into account in addition to national interests as a global leader.<br/><br/><br/>Foreign Reserves<br/><br/><br/>Other countries save dollars as the reserve currency to build foreign reserves to manage and protect their own currencies in exchange markets. When China decides to abandon its peg, as it must do if it wants the renminbi to become a global currency, it will need foreign reserves to manage and defend it. Other Asian countries save strong and stable currencies as foreign reserves, after having gotten burned in the Asian financial crisis of &#39;97-&#39;98. Most Asians countries are US dollar savers presently for this reason.<br/><br/><br/>Uses of Foreign Currency<br/><br/><br/>When a country receives foreign currency from a trade surplus, it can use it to 1) buy goods in the currency zone of the currencies of the surplus, or 2) purchase assets denominated in those currencies, or 3) save it for later use, or else 4) exchange one currency for another currency, either for use or in defense of one&#39;s own currency. Of course, after exchanging one currency for another one just switches the same options 1-3 with someone else. Someone exchanging euros for dollars as these options in dollars, and the counterparty has them in euros. All that changes is the players. Of course, the relative demand for exchange affects floating rates.<br/><br/><br/><br/><br/>What the US Owes China <br/><br/><br/>Let&#39;s take China as an example, since China&#39;s holding of US Treasuries is a current topic of interest. Chinese companies sold goods to the US. Instead of promptly purchasing goods in exchange, China presently is saving in dollars, which is tantamount to &quot;deferring consumption,&quot; that is, preferring to postpone making any decision to purchase goods or assets denominated in dollars, or, alternatively, to exchange dollars for another currency.<br/><br/><br/>What the US &quot;owes&quot; China is represented by the claims on ownership of US goods or assets in exchange of goods already provided. In other words, instead of a direct exchange, China has postponed use of dollars gains from export sales, preferring instead to save them at interest in U. S. government securities rather than hold them in its deposit account at the Fed. China provided real resources to the US for dollars, and the dollars represent financial claims on US real resources. China can exercise those claims when it wishes. That&#39;s just how trade works.<br/><br/><br/>What Happens Behind the Veil<br/><br/><br/>When China desires to use the dollars instead of saving them, the Fed will simply mark up China&#39;s reserve account and mark down its securities account. It&#39;s just a switch in asset composition in accordance with China&#39;s current portfolio preference. What began as an increase in China&#39;s deposit account (reserve account at the Fed) due to sales of exports was subsequently switched into a time account (Treasury securities) and then switched back into China&#39;s deposit account for use as desired. <br/><br/><br/>This is simply a matter of changing asset composition from zero maturity to non-zero maturity (higher interest) back to zero maturity. Really nothing to see here, let alone get worked up about. China is not controlling US policy or holding the US hostage because it is saving its trade surplus with the US in US Treasuries. Or if it is, then the people in charge of US policy are dolts and don&#39;t understand what is actually happening.<br/><br/><br/>MMT&#39;s description of monetary operations makes clear that China is not funding the US by purchasing US Treasury securities. As the issuer of its own currency, the US funds itself without needing to tax or borrow to do so. Rather, China is saving its trade surplus with the US, through which it earned US dollars, in order to postpone future consumption. <br/><br/><br/>When China no longer desires to save in dollars, it may choose to spend in dollars in the dollar zone, or exchange dollars for some other currency to spend in another currency zone, or exchange dollars for yuan and repatriate the yuan. For example, China might use some of its dollars to purchase oil for its own use. In that case, someone else has the dollars, and they stay in the dollar zone. Saudi Arabia might receive the dollars and decide to spend them to add to its military capability by purchasing fighters from a US manufacturer, or to save them as Treasuries for future use.<br/><br/><br/>

ozbot1

Ütlesin: &quot;Sellest, et valitsus kulutab defitsiitselt, ei tulene see, et ettevõtjad rohkem töökohti loovad.&quot;<br/><br/>Kusjuures veel enam, Austria koolkond väidab lausa, et defitsiitselt kulutamine TAKISTABt uute töökohtade loomist:<br/>1) Kriis. <br/>2) Valitsus kulutab defitsiitselt, et takistada töötuse kasvul tekkimast ja hoida ressursid majanduses 100% rakendatud.<br/><br/>Mida sellega saavutatakse on see, et TAKISTATAKSE uutel algatustel ja ettevõtmistel tekkimast, sest ressursid on rakendatud ja neid pole võtta. TAKISTATAKSE kriisi tagajärjel mittetootlikuks muutunud ressursside vabaks laskmine, et neid saaks uute tootlike ettevõtmiste jaoks rakendada. Selle tulemusena PIDURDATAKSE uut kasvu ja lükatakse ressursside ümberjaotumist majanduses (vähemtootlikelt rohkemtootlikele) tulevikku.<br/><br/>..aga eks Austria koolkond on muidugi vähe radikaalne kah.. kui muutused majanduses ületavad ühiskonna võime nende muutustega kohaneda/kaasa minna, siis leian, et on õigustatud teatud pidurdusprotsessid (nt. takistada tööpuudusel 0%--&gt;50% minemast) majanduses ja rahapoliitikas, aga paberil võttes on ju Austria koolkonna teoreetikute jutt vägagi pädev. <br/><br/>Ehk võtmeelement on ühiskonna muutustega kohanemise võime ja institutsioonide eesmärk on mängida sellel piiril - mitte lasta süsteemil krahhida, samas andes piisavalt ora, et ressursid süsteemi sees võimalikult ruttu ümber jaotada..

ozbot1

nagu hunt on metsa sanitar on pankrot majanduse puhastaja<br/>ebameeldiv temaga kokkupuutujale, aga vältimatult vajalik süsteemi fitnessi huvides<br/><br/>aga Kristjan1 loodud maailmas panrkote ei esine, nii nagu kinnisvara hind ei saa kunagi langeda :D

Kristjan1

Kui raakida austerlastest, siis tegemist on tegelikult fanaatikute grupiga, kes vihkavad demokraatiat ja valitsust. Ma ei nimetaks seda uldse teooriaks, vaid ideloogiaks. Nende makro on mikro kokkuliitmine, ise nad lausa tunnistavad seda. Ma olen korduvalt demonstreerinud siin foorumis, et makro ei ole mikro kokkuliitmine ja naited on olnud usna lihtsad, et arusaaamiseks pole tarvis olla majandusgeenius. <br/>Nii ei saa ju kuidagi olla, et v6etakse tarvitusele rohkem ressursse ja tookohti ei looda nagu Ozbot vaidab. Tegelikult on Austria koolkonna ideed bartermajandusele sobivad. Monetaaruhiskonnas pole midagi teha nendega. Nad on aastaid vaitnud, et valitsuse defitsiitne kulutamine torjub valja erainvesteeringud, sest erasektori saastud pidid vahenema. Ozboti kirjeldus austerlaste seisukohtadest ei vasta tegelikult t6ele. Austerlased on ka k6ige suuremad v6hikud kaasaegses rahandussusteemis uldse. Ma ei raagi sellistest austerlastest, kes kullakangide otsas istuvad ja maailmal6ppu ootavad, vaid naiteks Murphy(uks nende ideloogilistest liidritest) hiljuti esitas valed seisukohad internetis pangareservide kohta, ma demonstreerisin, et nii ei saa kuidagi olla nagu Murphy seletab ning austerlastel polnud midagi kosta selle peale seal(oli ka 6ige pisut intelligentsem seltskond seal kui siin, ma ei m6tle sugugi k6iki, vaid uks viisik siin, &quot;kes k6ike k6igest teab&quot;)<br/>Ron Paul vaidab avalikult, et demokraatia pole vabadus, sellistel pole midagi teha yhiskonnateaduses, kui minu kaest kysida. <br/>MMT jargi ei konkureeri valitsus erasektoriga ressursside osas, kui tahetakse defitsiitse kulutamisega agregeeritud n6udlust suurendada, selles osas jaab prioriteet erasektorile. Kasutatakse ara ressursid, mida erasektor pole suutnud kasutusele v6tta. Tegelikult on see viimane vaide problemaatiline, sest valitsuse naol on tegemist raha monopolistiga ja need teooriad ei kehti, mis raagivad <a target="_blank" href="http://www.economyprofessor.com/economictheories/loanable-funds-theory-of-the-rate-of-interest.php">laenatavatest fondidest </a>ning ressursside optimaalsest paiknemisest. Igasuguune valitsuse kulutamine moonutab turge, jagab rikkust umber uhiskonnas jne. ega te ometi ei arvanud keegi, et me ei ela poliitiliselt juhitud majanduses<br/>

ozbot1

20:25 Kristjan1: &quot;Ma olen korduvalt demonstreerinud siin foorumis, et makro ei ole mikro kokkuliitmine&quot;<br/><br/>Ditto! Ehk täiesti nõus<br/><br/>paar päeva tagasi Kristjan1: &quot;kriisi ajal karpimise tulemusel jaetakse rikkus loomata, ressursid majanduses kasutamata, millel pole mitte mingisugust tervem6istuslikku p6hjendust. Eestil majandusele tekitati sellega tohutu kahju. Tuhanded inimesed tootavad valismaal, tuhanded joovad kulapoe taga kanget olut ning tuhanded peavad seda edukaks majandamiseks.&quot; <br/><br/>Nüüd mõtle palun oma 20:25 sõnade üle hästi järele. Miks sa siis Eesti majandust makromajanduse põhjal käsitleda tahad?! Eesti on nii väike, et siin markomajandus pmst ei kehti. USA ja Euro ala, vbla Saksamaa, Prantsusmaa tasandil on põhjust makrost rääkida, aga mida kuradit sa jahud Eesti kontekstis makromajandusest ja defitsiitse kulutamise eelistest?!?

Kristjan1

Huvitav oleks teada miks Eestis &quot;makromajandus ei kehti&quot;.<br/><br/>Tegelikult kehtivad siin ikka makromajandusreeglid nagu igal pool mujal. Muuseas, kui oled seda teemat lugenud, peaksid olema v6imeline aru saama mis <a target="_blank" href="http://www.tarbija24.ee/?id=341133">selles</a> artiklis valesti on.<br/>Jutt on umbes sama, et eestlased on kodumaal laisad, sest inimesi, kes kodumaal ei toota on usna palju, kuid valismaal on nad virgad. Ajakirjanduses v6tavad sellised spetsialistid pidevalt s6na. Vahest on mul habi oelda, et olen majandust 6ppinud.

TaivoS

<blockquote><b>PeaLiK</b><br />Ma olen ka mänginud 2a võlakirjade ideega. Kaalutlus järgnev:<br/><br/>a) Võlgade &quot;reprofileerimiseni&quot; jõudmine võib kuluda kauem kui 2a (need asjad ei toimu päris üleöö).<br/>b) ECB võib otsustada Kreekale mingil moel päästerõnga visata.<br/>c) Kui siiski läheb restruktureerimiseks, siis sellest saadav loss võib erainvestori jaoks esimeses lähenduses osutuda väiksemaks, kui 20% yieldist saadav kasu.</blockquote><br/><br/>Olukorras, kus NBG aktsia teeb oma uusi põhju ja on 1,35 USD kandis, võiks hoopis analüüsida, kumb on parem ost - NBG aktsia või Kreeka võlakiri otse. NBG P/B peaks 0,5 kandis praegu olema, võrreldav vist hetkel võlakirjaga.<br/><br/>Samas nende Türgi pank on väärt rohkem kui kogu lafka cap praegu. Samuti kuivõrd valitsuse tugi selleks on, siis äkki mingi aeg läheb veel konsolideerumiseks.<br/><br/>Lihtne samas öelda, et keep it simple, stupid (ja eelistada võlakirju). Kahjumis samas NBG pole, kuid murelikuks teeb see, millise mõjuga võib pangale olla veel täiendavad tõsised kärped sisemajanduses.

ozbot1

Huvitav oleks teada miks Eestis &quot;makromajandus ei kehti&quot;.<br/>1) ma ütlesin, et pmst ei kehti (ja pmst all mõtlesin &quot;peaaegu)<br/>2) sest mida väiksem on majandusagentide kooslus keda agregeeritult vaadeldakse, seda vähem saab rääkida agregeeritud protsessi kvalitatiivsest erinevusest majandusagendi protsessidest e. mirkotasandi protsessid. Kas Abja valla analüüs makromajanduslikust aspektist on mõttekas tegevus? Aga Ühe Mehe OÜ kogukäibega 10 000eur/aastas?

suffiks

NBG on paras loto muidugi. Kalevipoja kirvega lüües 60% haircut GGB&#39;delt tähendaks total equity wipeout&#39;i. Samas on siin küsimus, mis maksavad nende balkani operatsioonid, Finansbank jne, kui neid tükikaupa või tervikuna müüdaks. Asutus ise on pika puuga kõige suurem ja vanem finantsasutus ja konservatiivselt laenu andev kontor. Samas sõltub equity survival ainult ühest asjast - kas übertoksiline bilansis istuv GGB ja mingi hübriidi exposure saab mingi haircuti ja kui, siis kui suure. Turud hindavad täna sisse vähemalt 50%&#39;st haircutti kogu pikale võlale, võibolla isegi rohkem.<br/><br/>Minu tees laias laastus on:<br/>1) restrukki ei tule või tuleb soft/backdoor.<br/>2) kui tuleb hard restructuring, ehk Maailm Läheb Pekki™ event, on niikuinii kõik bets off ja Kreeka valitsus teeb kõik endast oleneva and then some, et regiooni suurim finantskontor ja selle valdavalt Kreeka omanikele kuuluv equity survive&#39;ks. Kas selleks ostetakse 5 sekundit enne eventi kohalikelt pankadelt kogu võlg tagasi nt 90%&#39;ga nominaalist vms, ma ei tea.<br/>3) eelneva möla lühem kokkuvõte on, et turud hindavad praegu nii GGB riski kui NBG riski valesti. Peamine möödalaskmise koht minu meelest on see, et ei anta endale aru, et ECB võimalused probleeme lahendada on effectively piiramatud. See, et ECB praegu käitub nagu abtiss paavsti vastuvõtul ei tähenda, et see alati nii on ja jääb. Praegu on ruumi teatriks, kuna Saksamaa buumib, prantsmannidel on OK ja Hispaania/Itaalia veavad jeeli-jeeli välja. Tänastes oludes saab hariduslikel eesmärkidel näidispoomisi korraldada. Kui tsivilisatsioon ohtu satub, siis muusika muutub. Turud sllest täna ei tundu aru saavat.

ozbot1

<blockquote><b>PeaLiK</b><br/>Ma olen ka mänginud 2a võlakirjade ideega. Kaalutlus järgnev:<br/><br/>a) Võlgade &quot;reprofileerimiseni&quot; jõudmine võib kuluda kauem kui 2a (need asjad ei toimu päris üleöö).<br/>b) ECB võib otsustada Kreekale mingil moel päästerõnga visata.<br/>c) Kui siiski läheb restruktureerimiseks, siis sellest saadav loss võib erainvestori jaoks esimeses lähenduses osutuda väiksemaks, kui 20% yieldist saadav kasu.</blockquote><br/><br/><a target="_blank" href="http://www.seb.ee/uudised/2011-05-18/seb-maailma-majandus-jatkab-kasvu-vaatamata-euroopa-volakriisi-suvenemisele">SEB üllitas eile kvartaalse prognoosi</a>. Väljavõte:<br/>&quot;Kreeka puhul peab SEB Stockholmi majandusuuringute osakond kõige tõenäolisemaks stsenaariumi, milles võlausaldajate nõuded vahetatakse uute, eurotsooni valituste tagatud võlakirjade vastu ning eeldatakse, et seejuures kirjutatakse erainvestorite nõuded umbes 50% ulatuses maha.&quot;<br/><br/><br/>Kreeka 2a vk minu jaoks liiga toksiline kraam, tõenäosus, et sama palju tagasi saab on väiksem kui saadav intress ära katab imho.

ozbot1

samas surve Kreekale on praegu vajalik, et nad üldse midagi liigutama hakkaks, seega võimalik et 20%yield ei jää tipuks.

mykoloog

Sa Kristjan1 võiksid oma teksti ise läbi lugeda enne kui sa seda siia kleebid. No võibolla muidugi on sellest arusaamine midagi, mida sinu puhul on pisut palju nõutud. Saa palun aru, et see, kus püsivad valuutad on ebaoluline tehniline küsimus ja selle lause (&#39;&quot;<i>valuutad püsivad valuutatsoonides</i>&quot;) ülalpool olevast ingliskeelsest tekstist välja kangutamine, ära tõlkimine ja oma teksti ilma seletuseta sisse kirjutamine jätab sinust lihtsalt kohtlase mulje. Küsimus ei ole selles kus valuuta asub, küsimus on selles, mis on valuuta hind teises valuutas, ehk vahetuskurss. Ei oma vahet kas hiinlane hoiab oma dollarireserve Hiinas või USAs, küsimus on mida teeb hiinlane kui ta dollarireserve enam hoida ei soovi näiteks kuna selle reservaluuta staatus on kahtuse alla seatud ja reaalne kaup, mis selle eest saab, on liiga kallis. Ütlen väikse vihjena, et ta võib kaaluda oma dollarireservide vahetamist muusse valuutasse. Kusjuures see sobitub ka su enda poolt refereeritud teooriatesse ja eespool kopitud teksti: &quot;<i>Currencies in demand are higher in value relative to currencies less in demand. This determines rates</i>.&quot; Loe oma tekst läbi palun eks enne oma soperdiste postitamist. Dollari ohjeldamatu printimine ja selle eest kauba importimine ilma eksportimiseta viib vahetuskursi langemiseni. See on fakt, mille eest ei põgene isegi kui sind on tabanud kirgastav arusaam, et valuutad jäävad endiselt püsima oma valuutatsoonidesse. Millest sa aru ei saa? Mulle tundub et mitte millestki, välja arvatud sellest, et see ei kliki sinu peas teooriaga, millega sa end samastad ja mida papagoina erinevates foorumites korrutad.

PeaLiK

20% yieldist järgmine samm on SMS-laenud. :) (Tegelikult on ka 20% kaugelt-kaugelt üle jätkusuutlikkuse.)<br/><br/>Kreekast võlakirjadest jupp maad rohkem meeldivad mulle tegelt Iiri omad. Hetkel üldplaan ongi selline, et kui Kreekast hakkab tulema <u>tõeliselt</u> rämedaid uudiseid ja Iiri sümpaatiaga (ja võimalik, et mittepõhjendatult) kaasa reageerib, arvutan kõik korralikult läbi ja eks siis vaatab...

PeaLiK

....üks pealuus tärganud ideeidu oleks veel selline, et Kreeka lühikeseks ja Iiri samas proportsioonis pikaks. (Instrumentide peale tuleb siin muidugi tublisti mõelda.) Ei tahaks küll kuidagi uskuda, et mõlema panusega alt läheks st. Iiri hävib ja Kreeka samas pääseb. <br/><br/>Ahjaa, ning TBT/TBF tandem läheneb üle jupi aja ka päris seksikatele hindadele. Kuskil 40 pealt hakkaks TBF <i>out-of-money call</i>-ide soetamine üsna vastupandamatu idee tunduma. ...seda muidugi rangelt õnnemänguks eraldatud summadega.

ozbot1

&quot;kui Kreekast hakkab tulema tõeliselt rämedaid uudiseid ja Iiri sümpaatiaga (ja võimalik, et mittepõhjendatult) kaasa reageerib, arvutan kõik korralikult läbi ja eks siis vaatab...&quot;<br/><br/>See &quot;äriplaan&quot; meeldib mulle palju rohkem :)<br/><br/>&quot;....üks pealuus tärganud ideeidu oleks veel selline, et Kreeka lühikeseks ja Iiri samas proportsioonis pikaks. (Instrumentide peale tuleb siin muidugi tublisti mõelda.)&quot;<br/><br/>mm... kui su eesmärk antud juhul on riski maandamine, siis.. valed insturmendid.. kui tulu otsimine, siis lihtsalt Iiri pikaks tundub tulusam..

ozbot1

<blockquote><b>Kristjan1</b><br />Kes viitsib loeb need <a target="_blank" href="http://blogs.forbes.com/johntharvey/2011/05/14/money-growth-does-not-cause-inflation/">4 lyhikest lk</a> labi.<br/>vast aitab, hakkab teemast valjuma siin muidu</blockquote><br/><br/>lugesin läbi.<br/>kõik on loogiline, aga absoluutselt ebaoluline selles kontekstis, millest enamus räägib.<br/>Ehk minu mõistes tervikpildist/kontekstist väljas. <br/>Inflatsiooniline protsess tekib 2 tegevuse tulemusena: rahamassi loomine + rahamassi kasutusele võtmine. Nagu ma aru saan, siis sinu jagatud blogis räägitakse pikalt kuidas rahamassi loomine ei tekita inflatisooni. Kuramus, see on siililegi selge. Räägitakse, et keskpank ei tekita inflatsiooni. Jah, rahamassi loomisega ta muidugi ei tekita inflatsiooni. Aga seal pole sõnagi räägitud keskpanga põhilisest instrumendist - intressimäära kujundamisest! Vot selle protseduuriga reguleerib keskpank rahamassi kasutuselevõtmist või selle turult ära korjamist majanduses. Keskpank signaliseerib erasektorile, kas raha on tulevikus &quot;odav&quot; või &quot;kallis&quot;, suunates sellega erasektorit vastavalt kas KP loodud rahamassi kasutusele võtma või vastupidi seda ära korjama. Jah, ka erasektor osaleb rahamassi mõjutamises (pangad), ent reguleerija ja &quot;supervisor&#39;i&quot; roll on ju keskpangal. Milleks jahuda teemal kas aiaauk on sinine või punane kui küsimus on hoopis selles kes lõi aeda augu!

PeaLiK

MMT-fanboydel tundub loogikaga üldse pahasti olevat. See eespoolmainitud Mike Norman kirjutas näiteks nats aega tagasi kuskil, et &quot;inflatsiooni ei tekita mitte QE...<br/>...vaid see, et inimesed, krdi lollakad, käituvad, nagu tekitaks QE inflatsiooni.&quot; :D

ozbot1

rahamass=kogus<br/>intress=hind<br/><br/>kogus * hind =&gt; info, mille põhjal rahamassi tarbija teeb otsused kas &quot;osta raha&quot; või &quot;müüa raha&quot;<br/>&quot;Raha ostmine&quot; (rahamassi tarbija poolt) on inflatsiooniline protsess<br/>&quot;Raha müümine&quot; on deflatsiooniline.<br/>Kas sa oled sellega nõus, Kristjan1?

PeaLiK

Näh, leidsin selle nupukese üles kah:<br/><a target="_blank" href="http://mikenormaneconomics.blogspot.com/2011/05/qe-inflation-and-walking-under-ladders.html">http://mikenormaneconomics.blogspot.com/2011/05/qe-inflation-and-walking-under-ladders.html</a><br/><br/>&quot;<i>We&#39;ve heard many so-called experts say that Quantitative Easing causes inflation because the Fed is &quot;pumping the economy with money.&quot; We know this is not true and that whole notion has been debunked here many times.</i> [shit cut] <i>The money going into commodities right now is cash that investors and hedge funds have been sitting on and they put it to work ON THE BELIEF that QE causes inflation.</i>&quot;<br/><br/>nuff said... :D

TaivoS

Palju praegu Iiri 2-aastase võla yield on? Olen loll ja ei oska leida. Andke õngki kui muidu ei saa.

suffiks

Iiri 2-aastastel on ca 11%. Vaata meili.

Kristjan1

mis on raha muumine?<br/>mis on raha ostmine?<br/><br/>mul on tunne, et sul on mingisugune vaararusaam asjadest. Kas raha muumine on laenu andmine ja raga ostmine laenu v6tmine?

ozbot1

<blockquote><b>Kristjan1</b><br />mis on raha muumine?<br/>mis on raha ostmine?<br/><br/>mul on tunne, et sul on mingisugune vaararusaam asjadest. Kas raha muumine on laenu andmine ja raga ostmine laenu v6tmine?</blockquote><br/><br/>kui agent on pank, siis:<br/>raha müümine on laenu andmine<br/>raha ostmine on tagasisaadav laen<br/><br/>kui agent on tarbija/laenuvõtja, siis:<br/>raha ostmine on laenu võtmine<br/>raha müümine on laenu tagasimaksmine<br/><br/>nii saan mina aru

Kristjan1

Ozbot kirjutas&gt;&quot;kui agent on pank, siis:<br/>raha müümine on laenu andmine<br/>raha ostmine on tagasisaadav laen&quot;<br/><br/>Kas panganduses ei kehtigi p6him6te&gt; odavalt osta, kallilt myy ja teeni spreadi pealt?<br/><br/>laenu andmine on raha loomine ja myymine, selle laenu finantseerimine on raha ostmine kommertspanga jaoks, naiteks hoiustaja &quot;myyb&quot; raha pangale(selle raha, mis kommertspank l6i), keskpank maarab yleoo intressi, millest lahtuvad intressid terves majanduses.<br/>Laenu tagasimaksmine on &quot;raha&quot;(pangadeposiidi\hoiuse) havitamine. Kespanga poolt loodud pangareserve kommertspangad edasi ei laena reaalmajandusse, need jaavad alati keskpanga kontodele. Kontod v6ivad olla valitsustel ja kommertspankadel, mitte sinul ja minul. Kespank sulle kontot ei ava seal. Keskpanga kontodel olevaid pangareserve kasutavad kommertspangad omavahel arveldamiseks ja valitsustega arveldamiseks. Reaalmajanduse jaoks on pangareservid fiktsioon. Kommertspankade v6imet laenata reservide olemasolu v6i mitte olemasolu ei piira, sest keskpank maarab sihtintressimaara ja kommertspangad saavad &quot;l6pmatuseni&quot; endale vajalikud v6i seaduse poolt n6utud reservid tais laenata. Kommertspankade v6imet laenata piirab kapital, mis on endogeenne. Tana veel mainstream sellest aru ei saa ja arvab, et kommertspankade reservide pumpamine on inflatsiooniline v6i siis majandust stimuleeriv. Intressimaarade t6ustes tekib surve valitsuse defitsiidi suurendamiseks, mis on majandust stimuleeriv. Samuti muudavad k6rgemad intressid ara sissetulekute jaotuse majanduses. Rentijate sissetulekud suurenevad, tootmine muutub kallimaks. Kui minu kaest kysida, et kas korgemad intressid ohjeldavad inflatsiooni, siis vastus on ei, pigem suurendavad inflatsiooni. Tana ei ole empiirilist t6estust sellele, et k6rgemad intressid oleks kuskil kunagi ohjeldanud inflatsiooni. samuti pole t6endeid, et madalad intressid oleksid kuidagi inflatsioonilisemad, kui k6rged intressid. Vastupidist ma ka t6estada ei suuda, seega on tegemist siin arvamusega. <br/><br/>

ozbot1

niiet keskpanga määratav raha hind ei mõjuta absoluutselt majandusagentide otsuseid ja seega rahamassi muutust (sest majandusagentide otsustest ja tegevustest sõltub kas toimub ekspansioon või kokkutõmbumine)?<br/><br/>Vahemärkus, nii igaks juhuks: rahamassi kasv ei võrdu inflatsioon (ja kahanemine deflatsioon).<br/><br/>Kristjan1: &quot; Intressimaarade t6ustes tekib surve valitsuse defitsiidi suurendamiseks, mis on majandust stimuleeriv.&quot;<br/><br/>Nii, aga survele saab reageerida kahte moodi: 1)&quot;Alludes&quot;, 2) &quot;Vastu seistes&quot;. Esimesel juhul, jah, see &quot;stimuleerib majandust&quot; selles mõttes, et olemasolev majandusstruktuur säilitab status quo ja lastakse samamoodi (muutunud majandusolusid eirates e. suure tõenäosusega ebaefeketiivselt) edasi. Teisel juhul (kui valitsus ei suurenda defitsiiti) kõrgemad intressid tekitavad majandusaktiivsuse languse e. deflatsioonilise protessi (nagu õigesti märkisid: &quot;Samuti muudavad k6rgemad intressid ara sissetulekute jaotuse majanduses. Rentijate sissetulekud suurenevad, tootmine muutub kallimaks&quot;). Sundides teatud majandusagente oma tegevust sulgema, ümber tegema, vähendama, jne - ehk initsieerivad struktuurse muutumise protsessi majanduses. See on see &quot;luksus&quot; mida Kreeka ei taha (ega suuda) teha, USA ei saa (ega tohi) teha, aga Eesti sai ja tegi (ning tohtis ja suutis - ning minu hinnangul lausa pidi). Seetõttu, et USA ja teised suurendasid valitsuse defitsiitte, avaneski Eestil võimalus, muidu oleks siin jääaeg praeguse kerge sula asemel ja peaks iglus külmunud räime vastu põrandat pehmeks taguma.)<br/><br/>Austerlaste juurde tagasi tulles, kirjutasid: &quot;Nad on aastaid vaitnud, et valitsuse defitsiitne kulutamine torjub valja erainvesteeringud, sest erasektori saastud pidid vahenema.&quot;<br/>.ja siis kirjutad samas tekstis: &quot;MT jargi ei konkureeri valitsus erasektoriga ressursside osas, kui tahetakse defitsiitse kulutamisega agregeeritud n6udlust suurendada, selles osas jaab prioriteet erasektorile. Kasutatakse ara ressursid, mida erasektor pole suutnud kasutusele v6tta.<b> Tegelikult on see viimane vaide problemaatiline, sest valitsuse naol on tegemist raha monopolistiga ja need teooriad ei kehti, mis raagivad laenatavatest fondidest ning ressursside optimaalsest paiknemisest. </b>.&quot; <br/><br/>Kas siin pole sul endal väljatoodud MMT vastuolu? Huvitav, mille pärast need &quot;austerlased&quot; siis väidavad, et valitsussektor tõrjub erainvesteeringud kõrvale kui mitte just selle sama pärast?<br/><br/>Kristjan1: &quot;Tana ei ole empiirilist t6estust sellele, et k6rgemad intressid oleks kuskil kunagi ohjeldanud inflatsiooni. samuti pole t6endeid, et madalad intressid oleksid kuidagi inflatsioonilisemad, kui k6rged intressid.<b> Vastupidist ma ka t6estada ei suuda, seega on tegemist siin arvamusega</b>.&quot;<br/><br/>No vähemalt aus ülestunnistus, siiani jäi mulje, et kõik on lõpuni vettpidav, ainult keegi ei hinda su teooriat.<br/><br/>&quot;samuti pole t6endeid, et madalad intressid oleksid kuidagi inflatsioonilisemad, kui k6rged intressid&quot;<br/><br/>Võtame viimase buumi. Kas ma olen väga valel teel kui ütlen, et madalad USD intressid ei tekitanud inflatisooni, sest Hiina korjas ekspordiraha reservidesse (seoses nende poliitikaga kurssi USD suhtes paigal hoida) selle asemel, et see uuesti käibele lasta? Teine asi oli vist finantsgeeniuste innovatsioon paketeerida erineva tasemega laenuriskid ühte tootesse ja neid madala riskiga paberitena edasi müüa, mis päädis kinnisvaramulliga. Kinnisvarahinnad vist inflatsioonis ei kajastu? Aga madal intress leidis väljundi varahindades, täpsemalt KV.<br/><br/>&quot;Kui minu kaest kysida, et kas korgemad intressid ohjeldavad inflatsiooni, siis vastus on ei, pigem suurendavad inflatsiooni.&quot;<br/><br/>Sellega võib teatud juhul isegi nõus olla..<br/><br/>Lugupidamisega,<br/>harimatu talupoeg

Kristjan1

&quot;niiet keskpanga määratav raha hind ei mõjuta absoluutselt majandusagentide otsuseid ja seega rahamassi muutust (sest majandusagentide otsustest ja tegevustest sõltub kas toimub ekspansioon või kokkutõmbumine)?&quot;<br/><br/>Kindlasti mõjutab , majandusagentide otsuseid, aga et nüüd ekspansioon või kokkutõmbumine? Ma juba kirjutasin sellest, kõrgemad intressid on nõudlust suurendavad ja inflatsiooni tekitavad läbi kallima tootmise. Mis puutub väidetesse, et lahtisi otsi oleks teoorial, sest empiirilist tõestust pole. Siis sinu väide, et madalad intressid tekitavad nõudluse on ju täiesti laest võetud. Erasektor laenab erasektorilt tegelikult, sest pangadeposiidil on omanik(tal on pangas raha) ja iga deposiidi taga on täpselt sama suur võlg. Kriisi ajal seda võlga ei jõua võlgnik maksta, sellest poleks midagi, kui see tervet süsteemi ei nakataks. sellist piiri ei ole võimalik tõmmata, et see on ebaefektiivne investeering ja las ainult see minna, kõik saab mõjutatud selle poolt. Ütleme, et mingisugune investeeringud ei tooda tulu, sellist kaupa ja teenust pole üldse vajagi ühiskonnas. Kui selliseid investeeringuid on piisavalt palju, siis nad veavad ka sellised investeeringud kaasa, milliseid oleks väga vaja, aga nüüd hakkab jutt pihta, et meil pole raha ja me ei saa seda endale lubada. Suure Depressiooni ajal kasvasid inimesed üles, kes said kehvema hariduse näiteks, palju kodutuid tekkis jne ja sina räägid efektiivsusest. Kui inimesed ei tööta, siis see küll efektiivne pole. erasektoris on ju konkurents ning need majad, kasvuhooned jne, mis suure hurraaga ehitati buumi ajal ja mida tarvis pole ühiskonnal võib ju vabalt maha lõhkuda, see aga ei tähenda nagu tööd ei tohiks teha ja rikkust luua. <br/>Järgmine kord, kui Eestis aplodeeritakse ELi rahade eest ehitatud tee avamisel, siis võiksid vabalt alustada oma efektiivsuse jutuga. Ütle, et ressursid ei paikne Pareto efektiivselt majanduses enam. <br/>Kogu see austerlaste häma ongi seda sorti ideloogia, sellega pole reaalses maailmas midagi peale hakata. Idee, et kui inimesed kaupadest ja teenustest ilma jätta, siis nende heaolu paraneb kuidagi, on sügavalt väär. <br/>Paul Krugman tegi oma blogis MMTle reklaami, jõle palju juttu on sellest nüüd igal pool ja isegi Bob Murphy võttis sõna sel teemal ning nagu austerlastele kohane hakkas rääkima erasektori säästmisest kookospähklites. Aga me ei ela sellises maailmas, me ei maksa makse kookospähklites, me ei arvelda üksühega kookospähklites, me ei tööta kookospähklite eest. <br/><br/><br/><br/><b>Teine asi oli vist finantsgeeniuste innovatsioon paketeerida erineva tasemega laenuriskid ühte tootesse ja neid madala riskiga paberitena edasi müüa, mis päädis kinnisvaramulliga. Kinnisvarahinnad vist inflatsioonis ei kajastu? </b><br/><br/>See oli pettus lihtsalt. Kinnisvaramulli puhuti USAs tegelikult 60 aastat. Siin piiri pole, et kui palju õhku välja lasta, austerlaste loogika järgi satuvad inimesed tänavale. Sellist maailma pole millest nemad unistavad. Näiteid võib hiilga palju tuua, turgudel peavad olema regulatsioonid.<br/><a target="_blank" href="http://www.youtube.com/watch?v=7QDv4sYwjO0">http://www.youtube.com/watch?v=7QDv4sYwjO0</a><br/><br/>

Kristjan1

<a target="_blank" href="http://www.pimco.com/EN/Insights/Pages/School-Daze-School-Daze-Good-Old-Golden-Rule-Days.aspx">Bill Gross meelt muutmas</a><br/><br/>Enam ei hoiata ta saabuva võlakatastroofi eest, vaid promob valitsuse töögarantiid ja defitsiitset kulutamist. Monetaarsest suveräänsusest ta veel aru ei saa, aga usun, et on teel sinna. :)<br/><br/><b>Additionally and immediately, however, government must take a leading role in job creation.......</b><br/><br/><b>In the end, I hearken back to revered economist Hyman Minsky – a modern-day economic godfather who predicted the subprime crisis. “Big Government,” he wrote, should become the “employer of last resort” in a crisis, offering a job to anyone who wants one – for health care, street cleaning, or slum renovation. FDR had a program for it – the CCC, Civilian Conservation Corps, and Barack Obama can do the same........</b>

PeaLiK

^FVX = 1,24<br/>^TNX = 2,60<br/>^TYX = 3,87<br/>TBT = 28,82<br/><br/>Üldjoontes oleme tagasi 2010 augustikuu tasemete juures. Veebruarist on Treasury 5y yield kukkunud 2,28 -&gt; 1,24 = <b>-84%</b> See on midagi sellist, mida pool aastat tagasi poleks küll suutnud uskuda.<br/><br/>Tuleb tunnistada: 1:0 Kristjan1-le.

PeaLiK

WSJ Mark Gongloffilt hea lühikommentaar:<br/><br/><blockquote>The 10-year Treasury note’s yield was recently at 2.04%, just one basis point above the 2008 crisis low of 2.03%. The 2-year note is at a record low. The UltraShort 20-year Treasury is down 6%.<br/><br/>All of this just a few days after a downgrade of the US credit rating and amid a promise by the Fed to hold interest rates near zero for the next two years.<br/><br/>Is this what it feels like to be Japan?</blockquote>

10digits

1:0 sellesama &quot;suvalise jopski blogimees&quot; Kristjan1 kasuks, kes ise mingeid varasid ei halda ning kes basseini ääres ainult termomeetrit jälgib ning kes julges sellist &quot;kärbest&quot; nagu Bill Gross kritiseerida.

Kristjan1

tänan huvitava kommentaari eest minu aadressil 10digits :)<br/><br/>muuseas Pimcot juhtis kunagi Paul McCulley, kes on MMT mees

Kristjan1

Paul McCully on öelnud: Debt deflation is a beast of burden that capitalism cannot bear alone

stroke

<blockquote><b>10digits</b><br />1:0 sellesama &quot;suvalise jopski blogimees&quot; Kristjan1 kasuks, kes ise mingeid varasid ei halda ning kes basseini ääres ainult termomeetrit jälgib ning kes julges sellist &quot;kärbest&quot; nagu Bill Gross kritiseerida.</blockquote><br/>See polnud ju Kristjan1 looming, vaid mõningate MMT jüngrite kvootimine.

stroke

Vigade parandus - &quot;kvootimine&quot; all pidasin silmas tsiteerimist (quote).<br/><br/>Igal juhul on tore, kui MMT tüübid suurustamise ja teiste solvamise vahele ka mingeid prognoose teevad, mida hiljem kontrollida on võimalik. Grossi kritiseerimise osas tundub esmapilgul lühiperspektiivis MMT tüüpidel õigus olevat, aga ca 5 aastat tagasi pani sama vend (Mike Norman) korralikult pange:<br/><a target="_blank" href="http://www.youtube.com/watch?v=60CLQse27p8">http://www.youtube.com/watch?v=60CLQse27p8</a> <br/>Tõenäoliselt on ka Kristjan1 sellelt vennalt attitude&#39;i õppinud, kahjuks.<br/><br/>Ma ei võta siin kumbagi poolt, aga mulle loeb faktidega tõestatud jutt, muu on veidi soojem õhk, muud ei midagi.

Kristjan1

asi ei ole üldse õige või vale olemises, ma kirjutasin siin ka eespool, et treasurite intressid võivad ka tõusta, aga mina uskusin, et alanevad, sest ma ei oska kõiki sündmusi ette näha<br/><br/>juhul kui treasurite intressid oleksid tõusnud, siis oleks ju Grossil õigus olnud, aga tal oleks valedel põhjustel õigus olnud, mitte sellepärast, et keegi ei taha enam treasureid, vaid majandus oleks kasvama hakanud näiteks ja FEDilt oleks intressitõusu oodatud tulevikus<br/>Gross tegi arulagedaid statement&#39;e ja ta eksis igal juhul minu silmis ning mitte isegi niivõrd sellepärast, et treasurite intressid alanesid, vaid ta ei saa aru kuidas monetaarsüsteem opereerib.<br/>Mitte ükski MMT mees ei ennustanud treasury intresside langust 100%se kindlusega.<br/>Gross on ju öelnud, et kes neid treasurdeid enam ostab kui QE ära lõpeb, see demonstreeribki seda, et mees ei tea millest ta räägib.

Marbella112

idioodike... ju juba teavad et tuleb QE3:)

PeaLiK

<blockquote><b>PeaLiK@7.02.2011</b><br /><br/><br/>^FVX = 2,28 +70%<br/>^TNX = 3,65 +46%<br/>^TYX = 4,74 +32%<br/>TBT = 40,89 +33%<br/></blockquote><br/><br/>^FVX = 2,28 -&gt; 0,778 -66%<br/>^TNX = 3,65 -&gt; 1,703 -53%<br/>^TYX = 4,74 -&gt; 2,774 -41%<br/>TBT = 40,89 -&gt; 18,79 -54%<br/><br/>Täitsa lõpp, noh!

Henno_Viires

<blockquote><b>PeaLiK</b><br /><blockquote><b>PeaLiK@7.02.2011</b><br/><br/><br/>^FVX = 2,28 +70%<br/>^TNX = 3,65 +46%<br/>^TYX = 4,74 +32%<br/>TBT = 40,89 +33%<br/></blockquote><br/><br/>^FVX = 2,28 -&gt; 0,778 -66%<br/>^TNX = 3,65 -&gt; 1,703 -53%<br/>^TYX = 4,74 -&gt; 2,774 -41%<br/>TBT = 40,89 -&gt; 18,79 -54%<br/><br/>Täitsa lõpp, noh!</blockquote><br/><br/>jah, ei saagi aru miks üldse mingite aktsiatega jahmerdada :)

Loowi

Mul on tehniline küsimus. Oletame, et 10 või 30-aastaste Treasury paberite tootlus langeb vastavalt 1% ja 2% juurde. Oletame korraks, et langeb isegi 0,5% ja 1,5% juurde. Kui ma seejärel olen TYX ja TNX-i futuurides lühike (<i>as long as it takes</i>) ja oletame hetkeks, et valuutariski ei ole, siis mulle tundub, et mu <i>downside </i>on pea olematu ja <i>upside</i> muljetavaldav. Liiga hea, et olla tõsi. Kus on konks?<br/><br/><a target="_blank" href="http://davidkotok.tumblr.com/post/107992745304/could-we-see-a-1-10-year-treasury-note-yield">We expect a further rally in Treasury prices with the 30-year yield dropping … to 2%, perhaps by the end of 2015. If the 10-year note drops to 1%, as we forecast, the total return would be 12.4%. These may seem like big gains…. But that’s what happens when yields are low. We believe that “the bond rally of a lifetime” marches on.</a>

PeaLiK

Valuutarisk see konks ongi. Ma käkerdasin 2010-2011 algus TBT-ga umbes sarnasele teesile tuginedes ja kokkuvõttes pidin suht lolli näoga vaatama, kuidas valuutariski realiseerumine mu kenakese USD-is nomineeritud võidu efektiivselt ära nullis.

Henno_Viires

<a target="_blank" href="http://www.cmegroup.com/trading/interest-rates/us-treasury/10-year-us-treasury-note_contract_specifications.html">http://www.cmegroup.com/trading/interest-rates/us-treasury/10-year-us-treasury-note_contract_specifications.html</a><br/><br/><i>as long as it takes</i> puhul on häiriv tegur vist ka see, et TNX puhul saada on ainult 5 järgmise kvartali jagu futuure 1 leping per kvartal (viimane saadaolev märts 2016) ja TYX puhul ainult 3 järgnevat kvartalit (viimane saadaolev september 2015) ehk veidi pikemal hoidmisel ülerullimisega seoses tekivad täiendavad kulud. <br/><br/>Ülerullimise ajastamine on ka küllalt keerukas (<i>contango</i> vs <i>backwardation</i> jms.), futuuride baasil mingi instrumendi tootlust peegeldavad ETFid on ka sama probleemiga maadlemas ja jooksutavad keerukaid mudeleid.<br/><br/>Lihtsustatult on vist nii, et peatselt lõppevas lepingus on enamasti suur müügihuvi ja järgmises lepingus suur ostuhuvi selle ülerullimise vajaduse tõttu?<br/><br/><br/><br/>

Loowi

<blockquote><b>PeaLiK</b><br />Valuutarisk see konks ongi. Ma käkerdasin 2010-2011 algus TBT-ga umbes sarnasele teesile tuginedes ja kokkuvõttes pidin suht lolli näoga vaatama, kuidas valuutariski realiseerumine mu kenakese USD-is nomineeritud võidu efektiivselt ära nullis.</blockquote><br/>Juba täna saab valuutariski oodatava tuluga võrreldes väga mõistliku hinnaga ära maandada ja kui ülaltoodud stsenaarium teoks saab, siis läheb maandamine veelgi odavamaks. Ehk et valuutarisk ei tohiks antud juhul väga pilli puhuda ja ega ta alguseski tänu võimendusele väga suur ei ole.<br/><blockquote><b>Henno Viires</b><br />Lihtsustatult on vist nii, et peatselt lõppevas lepingus on enamasti suur müügihuvi ja järgmises lepingus suur ostuhuvi selle ülerullimise vajaduse tõttu?</blockquote><br/>Jah, nii on. Aga lõppude lõpuks, ega ma seal üle kolme aasta ka sees ei istu, mistõttu see <i>basis </i>risk on jällegi võrreldes oodatava kasumiga võrreldes küllaltki olematu, kuna kolme kuni viie ülerullimise kulud ei ole suured.<br/>_____<br/><br/>Ühesõnaga, mu peas on tekkinud tees, et kui ülalnimetatud stsenaarium teoks saab, siis tehingu downside koosneb sisuliselt ülerullimisega seotud kuludest ja oodatav upside on üle 100%. Sõltub muidugi võimendusest, aga minu puhul oleks siis umbes nii: 25% (tõenäosus, et yield jääb samaks ja kaotan <i>basis</i> riski pealt -10% (oodatav ROE) + 75% (tõenäosus, et yield kasvab vähemalt 1,5% kolme aasta jooksul) 100% (ROE) = 72,5% (kolme aasta jooksul). <br/><br/><i>Too good to be true</i>?